Oılaı otyryp, oınaıyq!
Taqyryby: Oılaı otyryp, oınaıyq!
Maqsaty: mektepaldy daıyndyq toby tárbıelenýshileriniń shyǵarmashylyq qabiletterin oıyn arqyly damytý.
Sabaq túri: oıyn, trenıń sabaǵy
Sabaq ádisi: oıyn
Qajetti quraldar: sýretter, slaıd.
Uıymdastyrý:
Trenıń erejesi:
- Sálemetsińder me, balalar! Kóńil - kúıleriń qalaı, jaqsy ma? Endeshe, búgingi oıyn sabaǵymyzdy bastamas buryn, árbir oıyndy oınaǵanda myna erejelerdi esimizge saqtap alaıyq, sonda oıynymyz sátti ótedi.
*Kúlimsireý;
*Bir - birine kedergi jasamaý;
*Ózgeniń pikirin syılaý;
*Sózdi bólmeý, tyńda;
Barysy:
İ. Kirispe sóz.
İİ. Tanysý rásimi:
«Dostyq trenıńi». Top múshelerin biriktirý, topta jaǵymdy ahýal qurý, jumys belsendilikterin arttyrý.
Qatysýshylar sheńber quryp turady. Óz esimin teńeý sózdermen(ózin qalaı ataǵan unaıdy?) tanystyrady da, bir - biriniń qoldarynan ustaıdy. Jattyǵý osylaı jalǵasady, barlyq qatysýshylar qamtylý kerek. Sońynda «dostyq sheńberi» paıda bolady.
İİİ. «Sheńberdi buzyp kir!». Qatysýshylar sheńber bolyp turady. Olardyń bireýi sheńberdiń syrtyna shyǵyp, qalǵandary qol ustasady jáne bir - birine tyǵyz turady. Basty oıynshy kez kelgen ádispen, kúshpen, aıla - amalmen sheńberdiń ishine kirý kerek.
İV. «Belsendi áripter».
Ár topqa ár túrli áripter kórsetiledi jáne 1 mınýttan ýaqyt beriledi. Sol berilgen ýaqyt ishinde tek tıesili bir top ǵana kórsetilgen áripten sóz oılap aıtyp, jarysady. Bul oıynda balalardyń oılaý qabiletin arttyrýǵa baǵyttalady.
Taldaý: 1. Balalar, oıyn unady ma?
2. Jaýap berý qıynǵa soqty ma?
V. Túrlený.
Sharty: berilgen ár túrli ańdardy, jemis - jıdekterdi, mamandyqtardy, t. b. ym - mımıka, ıaǵnı pantomıma ádisimen qımyldap beıneleý, kórsetý. Qalǵan balalar jasyrylǵan beıneni tabady.
Vİ. «Ertegi oılap tap!». Sýretke qarap qyzyqty ertegi, áńgimeni oıdan qurastyrý. Áńgime, ertegiler keıipkerleriniń sýretin kórsete otyryp, balalar sol sýret boıynsha retimen óz oılaryńsha ertegini ózgertip, qıalı túrde qurastyrý qajet. Bir oqýshy basyn bastasa, kelesi oqýshy jalǵastyrady.
Taldaý: 1. Ertegi oılap shyǵarý qıyn boldy ma?
2. Jan - janýarlardyń bir - birimen tatý bolǵanyn qalaısyńdar ma?
Vİİ. «Oılan, tap!»
1. Aıgúldiń aldynda 3 zat tur: kitap, dop, qaryndash (nemese t. b. nárseler) qoıylady.. Dopty qozǵamaı qalaı shetine qoıýǵa bolady?
2. Ústel ústinde 4 alma tur (nemese t. b. nárseler). 1 almany alyp, ortasynan bólip qaıtadan qoıady. Ústel ústinde neshe alma boldy?
Vİİİ. «Oılan, ne bolýy múmkin?!»
Egerde,
«... ertegi keıipkerindegi baýyrsaq bolsań,...»
«... adamdar qustarsha ushýdy úırense,...»
«... ıtter adamsha sóılese bastasa,...»
«... sý qubyry kranynan shyryn aǵa bastasa,...»
İH. «Kúlegeshter»(smaılıkter) salý. Balalar búgingi oıyn - trenıńterden alǵan áserlerin, kóńil - kúılerin aq qaǵaz betine kúlegeshterdi sala otyryp, ol arqyly óziniń kóńil - kúıin kórsetedi, salady, óz erkisimen ásemdeýge bolady.
Qorytyndy.
- Jaqsy, balalar, búgingi oıyn sabaǵymyz senderge jaqsy kóńil - kúı syılaǵan eken, ony qoldaryńdaǵy kúlegeshterdiń kóńil - kúıi arqyly baıqap turmyn.
- Osylaısha, sabaqtarda oıyndardy oınaǵanda únemi durystap oılanyp, belsendi oınasańdar, ózderińniń aqyldy bala ekenderińdi dáleldep, kórsetesińder. Baqytty balalyq shaqtaryńda árdaıym ómirde kúlimdep, aqyldy bolyp júrińder!
- Saý bolyńdar, balalar!
Oılaı otyryp, oınaıyq! júkteý
Maqsaty: mektepaldy daıyndyq toby tárbıelenýshileriniń shyǵarmashylyq qabiletterin oıyn arqyly damytý.
Sabaq túri: oıyn, trenıń sabaǵy
Sabaq ádisi: oıyn
Qajetti quraldar: sýretter, slaıd.
Uıymdastyrý:
Trenıń erejesi:
- Sálemetsińder me, balalar! Kóńil - kúıleriń qalaı, jaqsy ma? Endeshe, búgingi oıyn sabaǵymyzdy bastamas buryn, árbir oıyndy oınaǵanda myna erejelerdi esimizge saqtap alaıyq, sonda oıynymyz sátti ótedi.
*Kúlimsireý;
*Bir - birine kedergi jasamaý;
*Ózgeniń pikirin syılaý;
*Sózdi bólmeý, tyńda;
Barysy:
İ. Kirispe sóz.
İİ. Tanysý rásimi:
«Dostyq trenıńi». Top múshelerin biriktirý, topta jaǵymdy ahýal qurý, jumys belsendilikterin arttyrý.
Qatysýshylar sheńber quryp turady. Óz esimin teńeý sózdermen(ózin qalaı ataǵan unaıdy?) tanystyrady da, bir - biriniń qoldarynan ustaıdy. Jattyǵý osylaı jalǵasady, barlyq qatysýshylar qamtylý kerek. Sońynda «dostyq sheńberi» paıda bolady.
İİİ. «Sheńberdi buzyp kir!». Qatysýshylar sheńber bolyp turady. Olardyń bireýi sheńberdiń syrtyna shyǵyp, qalǵandary qol ustasady jáne bir - birine tyǵyz turady. Basty oıynshy kez kelgen ádispen, kúshpen, aıla - amalmen sheńberdiń ishine kirý kerek.
İV. «Belsendi áripter».
Ár topqa ár túrli áripter kórsetiledi jáne 1 mınýttan ýaqyt beriledi. Sol berilgen ýaqyt ishinde tek tıesili bir top ǵana kórsetilgen áripten sóz oılap aıtyp, jarysady. Bul oıynda balalardyń oılaý qabiletin arttyrýǵa baǵyttalady.
Taldaý: 1. Balalar, oıyn unady ma?
2. Jaýap berý qıynǵa soqty ma?
V. Túrlený.
Sharty: berilgen ár túrli ańdardy, jemis - jıdekterdi, mamandyqtardy, t. b. ym - mımıka, ıaǵnı pantomıma ádisimen qımyldap beıneleý, kórsetý. Qalǵan balalar jasyrylǵan beıneni tabady.
Vİ. «Ertegi oılap tap!». Sýretke qarap qyzyqty ertegi, áńgimeni oıdan qurastyrý. Áńgime, ertegiler keıipkerleriniń sýretin kórsete otyryp, balalar sol sýret boıynsha retimen óz oılaryńsha ertegini ózgertip, qıalı túrde qurastyrý qajet. Bir oqýshy basyn bastasa, kelesi oqýshy jalǵastyrady.
Taldaý: 1. Ertegi oılap shyǵarý qıyn boldy ma?
2. Jan - janýarlardyń bir - birimen tatý bolǵanyn qalaısyńdar ma?
Vİİ. «Oılan, tap!»
1. Aıgúldiń aldynda 3 zat tur: kitap, dop, qaryndash (nemese t. b. nárseler) qoıylady.. Dopty qozǵamaı qalaı shetine qoıýǵa bolady?
2. Ústel ústinde 4 alma tur (nemese t. b. nárseler). 1 almany alyp, ortasynan bólip qaıtadan qoıady. Ústel ústinde neshe alma boldy?
Vİİİ. «Oılan, ne bolýy múmkin?!»
Egerde,
«... ertegi keıipkerindegi baýyrsaq bolsań,...»
«... adamdar qustarsha ushýdy úırense,...»
«... ıtter adamsha sóılese bastasa,...»
«... sý qubyry kranynan shyryn aǵa bastasa,...»
İH. «Kúlegeshter»(smaılıkter) salý. Balalar búgingi oıyn - trenıńterden alǵan áserlerin, kóńil - kúılerin aq qaǵaz betine kúlegeshterdi sala otyryp, ol arqyly óziniń kóńil - kúıin kórsetedi, salady, óz erkisimen ásemdeýge bolady.
Qorytyndy.
- Jaqsy, balalar, búgingi oıyn sabaǵymyz senderge jaqsy kóńil - kúı syılaǵan eken, ony qoldaryńdaǵy kúlegeshterdiń kóńil - kúıi arqyly baıqap turmyn.
- Osylaısha, sabaqtarda oıyndardy oınaǵanda únemi durystap oılanyp, belsendi oınasańdar, ózderińniń aqyldy bala ekenderińdi dáleldep, kórsetesińder. Baqytty balalyq shaqtaryńda árdaıym ómirde kúlimdep, aqyldy bolyp júrińder!
- Saý bolyńdar, balalar!
Oılaı otyryp, oınaıyq! júkteý
You Might Also Like
