Óz-ózińdi tanysań - istiń basy (trenıń sabaq)
«Óz - ózińdi tanysań - istiń basy» trenıń - sabaq
«Óz - ózińdi tanysań - istiń basy» trenıń - sabaq
Maqsaty: oqýshylardyń ózin - ózi tanýyna, óziniń ne nársege qyzyǵýshylyǵy, qabileti bar ekendigin anyqtaýǵa baǵyt berý. Óz - ózińdi tanı bilseń ǵana kózdegen maqsatyna jete alatyndyǵyn uǵyndyrý. Adam ómir jolynyń mańyzdy quramdasy retindegi ózin - ózi taný týraly túsinikterin keńeıtý. Ár adamnyń qaıtalanbas tulǵa ekendigin este tuta otyryp, ózin - ózi túsiný, ózin - ózi baǵalaı bilý jáne ózin - ózi tárbıeleý týraly halyq danalyǵymen tanystyrý. Ózin - ózi tárbıeleý úrdisinde rýhanı qundylyqtardyń qaınar kózi – halyqtyq taǵylymdardyń tájirıbesinen tálim ala bilýge baýlý.
Kútiletin nátıje: trenıń - sabaq barysynda berilgen aqparattardy ıgere otyryp, óz - ózin tanı alýy, óz múmkinshilikterin bilýi. Oqýshynyń oılaý aımaǵynyń sheksiz ekendigin kórsete otyryp, óz - ózin túsinýge, baǵalaýǵa baýlý. Baıqampazdyqqa jeteleý.
«Dúnıedegi eń ońaı nárse – bireýge aqyl aıtý, eń qıyn nárse – ózińdi - óziń túsiný» (Ál – Farabı)
Jospary:
İ. Kirispe sóz.
İİ. «Men kimmin» trenıńi
İİİ. «Men qandaımyn» jattyǵýy.
İÚ. «Ózińdi ǵana emes, ózgeni de tany» jattyǵýy.
Ú. «Óz ustazyńyzben qarym – qatynasyńyz qalaı?» jattyǵýy.
Úİ. Qorytyndy:
İ. Kirispe sóz.
«Ózin - ózi» taný kýrsy qazirgi tańda ǵylymı jańa baǵyt bolyp tabylady. Onyń strategıalyq baǵdary, tulǵa bolyp qalyptasýy, dúnıe júzilik kózqarasyn keńeıtý, áleýmettik – ekonomıkalyq tapsyrmalardy, kúndelikti ómirdegi kókeıkesti máselelerdi sheshý, qarym - qatynas jasaýǵa taǵy basqa baǵyttalǵan.
Tulǵanyń ózin - ózi tanýynyń negizgi quramdas bólikterin eksperımenttik túrde anyqtaý maqsatymen onyń tórt negizgi aýmaǵyn jáne olardyń parametrlerin bólip qarastyrsaq, olardy tómendegideı kórsetýge bolady.
1. Tulǵanyń motıvasıalyq aýmaǵy: minez - qulyqtyń jáne is - árekettiń motıvteri, áleýmettik qajettilikter.
2. Belsendilik aýmaǵy: ınternaldylyq, ınısıatıvtilik, ózine - ózi senimdilik, ózin - ózi tanytý.
3. Tulǵanyń qundylyqtyq - maǵynalyq aýmaǵy: qundylyqtyq baǵdarlar, ómirdiń maǵynasy men maqsattary.
4. Tulǵanyń etnıkalyq ózindik sanasynyń aýmaǵy – etnıkalyq jańsaq nanymdardyń negizinde qalyptasatyn etnomádenı sáıkestilik
R. S. Nemov ózin - ózi tanýdy psıhologıalyq bilim negizinde qarastyra, mańyzdy qaınar kózderin atap kórsetedi:
1. Qorshaǵan orta: ata - ana, týǵan - týys, dostar t. b balanyń is - áreketine qarap baǵa berip, al bala sol bergen baǵany senim retinde qabyldap, qandaı da bir ózindik baǵa bala boıynda qalyptasady.
2. Adam óz is - áreketin ózgelerdiń is - áreketimen salystyra baǵalaýy.
3. Ózin - ózi taný men ózgeni taný kóbinese ártúrli ómirlik jaǵdaılardan, ártúrli testter arqyly júzege asyrýǵa bolady.
İİ. «Men kimmin» trenıńi
Maqsaty: «Men kimmin? degen suraqqa jaýap berý. Óz esimderin unatý arqyly ózin baǵalaýǵa úıretý.
Bárimizde adam bolǵandyqtan, esim beriledi. Esimdi qoıarda bizden eshkim saǵan osy esim unaı ma? dep suramaıdy. Sondyqtan keı kezderi óz esimderimiz unamaı qalyp jatady.
Kózin jumyp unatatyndyqtaryn saýsaqpen kórsetý. 1 saýsaq – múlde, 2 saýsaq – unatpaý, 3 saýsaq – qanaǵattanarlyq, 4 saýsaq – unatamyn, 5 saýsaq - óte qatty unatamyn.
Óz esimderińdi elestetińder. Múmkin sender ony jazý kúıinde nemese sýret kúıinde kóretin shyǵarsyńdar. Ol qandaı úlken be? Kishi me? Onyń túsi qandaı? Dybys estısińder ma?
Biz ózimizdiń baǵyt – baǵdarymyzdy anyqtap, ózimizdi ǵana emes, qorshaǵan ortadaǵy adamdar ómirine de aralasyp, uly adamdar ómirinen, minez-qulqynan, júris - turysy, ıaǵnı bir sózben aıtqanda jaqsy qasıetterinen úlgi - ónege alyp otyrsaq nur ústine nur bolar edi. Osy maqsatta qazir «Ózińdi ǵana emes, ózgeni de tany» atty jattyǵýy júrgiziledi.
İİİ. «Men qandaımyn» jattyǵýy.
Óz minezińizdi jańa qyrynan bilgińiz keledi me? Myna kishigirim testten ótip kórińiz.
Saýsaqtaryńyzdy aıqastyryp ustańyz. Joǵaryda qaı qoldyń saýsaǵy qalǵanyna nazar aýdaryńyz. Nátıjelerin qaǵazǵa jazyp otyryńyz. Eger joǵaryda oń qoldyń saýsaǵy bolsa, qaǵazǵa "2", sol qoldyń saýsaǵy bolsa, "1" dep jazyńyz.
Jalǵan nysanany kózdeńiz. Kózdegende qaı kózińiz ashyq qaldy? Sol bolsa "1", oń bolsa "2" sanyn jazyńyz.
Qolyńyzdy keýdeńizde aıqastyryńyz. Qaı qol ústinde qaldy? Sol bolsa "1", oń bolsa "2" sanyn jazyńyz.
Shapalaqtańyz... Joǵaryda qaı qol qaldy? Sol bolsa "1", oń bolsa "2" dep jazyńyz.
İÚ. «Ózindi ǵana emes, ózgeni de tany» jattyǵýy.
Oıyn sharty: Oqýshylarǵa aýylǵa eńbek sińirgen adamdardyń sýretteri beriledi. Balalar osy kisi týraly, onyń ózine úlgi, ónege bolarlyq isi, minez – qulqy týraly áńgimeleıdi.
Ú. «Óz ustazyńyzben qarym – qatynasyńyz qalaı?» jattyǵýy.
Biz baǵanadan beri synyp oqýshylarymen jumystar júrigizdik. Endi kúdelikti synyp ómirine etene aralasyp, tárbıe men bilimdi ushtastyryp otyrǵan synyp oqytýshylarynyń synyp oqýshylary týraly qanshalyqty jaqsy biletindigin baıqaý maqsatynda, ıaǵnı oqýshy men oqytýshy qarym – qatynasy qandaı ekendigin teksereıik.
Júrgizilý joly: Synypqa sabaq beretin muǵalimder aldyn – ala tómendegideı saýaldarǵa jaýap toltyrady. Muǵalim osy synyptaǵy bir oqýshyny tańdap alyp, sol oqýshynyń atynan saýaldarǵa jaýap beredi.
Meniń esimim
Meniń súıikti túsim
Meniń súıikti isim
Meniń aıaq - kıim ólshemim
Meniń súıikti ánim
Meniń súıikti fılmim
Osyndaı saýaldar úlgisi synyp oqytýshylarynan aldyn – ala alynyp qoıylady da, oqýshylar jaýabymen salystyrylady.
Úİ. Qorytyndy. Adamnyń óz «Menin» sezine bastaýyn Abaı atamyz tilimen aıtqanda, kisiniń ózine - ózi udaıy esep berýinen, ózin - ózi ańǵara, baıqaı alý qabiletinen kórinedi. Birinshisi - óz boıyndaǵy berekesizdikten, ekinshisi – tuıyqtyqtan, úshinshisi – uıalshaqtyqtan arylǵysy keledi. Joǵaryda ózderin biraz kemshilikter týraly, kóptegen jaqsylyqtar týraly aıtyp óttińder. Bárimiz de pendemiz, jaratylysta kem – ketiksiz adam bolmaıdy, degenmen shyndap qolǵa alsa, adam mineziniń sózsiz ózgeretindigi jańalyq emes.
Adam ǵalam, ǵajaıyp jeke - dara,
Jan qumary – izdengen máńgi sana.
Ózińdi - óziń tanysań – istiń basy,
Túzegen óz ǵalamyn bolǵan dana.
«Óz - ózińdi tanysań - istiń basy» trenıń - sabaq
Maqsaty: oqýshylardyń ózin - ózi tanýyna, óziniń ne nársege qyzyǵýshylyǵy, qabileti bar ekendigin anyqtaýǵa baǵyt berý. Óz - ózińdi tanı bilseń ǵana kózdegen maqsatyna jete alatyndyǵyn uǵyndyrý. Adam ómir jolynyń mańyzdy quramdasy retindegi ózin - ózi taný týraly túsinikterin keńeıtý. Ár adamnyń qaıtalanbas tulǵa ekendigin este tuta otyryp, ózin - ózi túsiný, ózin - ózi baǵalaı bilý jáne ózin - ózi tárbıeleý týraly halyq danalyǵymen tanystyrý. Ózin - ózi tárbıeleý úrdisinde rýhanı qundylyqtardyń qaınar kózi – halyqtyq taǵylymdardyń tájirıbesinen tálim ala bilýge baýlý.
Kútiletin nátıje: trenıń - sabaq barysynda berilgen aqparattardy ıgere otyryp, óz - ózin tanı alýy, óz múmkinshilikterin bilýi. Oqýshynyń oılaý aımaǵynyń sheksiz ekendigin kórsete otyryp, óz - ózin túsinýge, baǵalaýǵa baýlý. Baıqampazdyqqa jeteleý.
«Dúnıedegi eń ońaı nárse – bireýge aqyl aıtý, eń qıyn nárse – ózińdi - óziń túsiný» (Ál – Farabı)
Jospary:
İ. Kirispe sóz.
İİ. «Men kimmin» trenıńi
İİİ. «Men qandaımyn» jattyǵýy.
İÚ. «Ózińdi ǵana emes, ózgeni de tany» jattyǵýy.
Ú. «Óz ustazyńyzben qarym – qatynasyńyz qalaı?» jattyǵýy.
Úİ. Qorytyndy:
İ. Kirispe sóz.
«Ózin - ózi» taný kýrsy qazirgi tańda ǵylymı jańa baǵyt bolyp tabylady. Onyń strategıalyq baǵdary, tulǵa bolyp qalyptasýy, dúnıe júzilik kózqarasyn keńeıtý, áleýmettik – ekonomıkalyq tapsyrmalardy, kúndelikti ómirdegi kókeıkesti máselelerdi sheshý, qarym - qatynas jasaýǵa taǵy basqa baǵyttalǵan.
Tulǵanyń ózin - ózi tanýynyń negizgi quramdas bólikterin eksperımenttik túrde anyqtaý maqsatymen onyń tórt negizgi aýmaǵyn jáne olardyń parametrlerin bólip qarastyrsaq, olardy tómendegideı kórsetýge bolady.
1. Tulǵanyń motıvasıalyq aýmaǵy: minez - qulyqtyń jáne is - árekettiń motıvteri, áleýmettik qajettilikter.
2. Belsendilik aýmaǵy: ınternaldylyq, ınısıatıvtilik, ózine - ózi senimdilik, ózin - ózi tanytý.
3. Tulǵanyń qundylyqtyq - maǵynalyq aýmaǵy: qundylyqtyq baǵdarlar, ómirdiń maǵynasy men maqsattary.
4. Tulǵanyń etnıkalyq ózindik sanasynyń aýmaǵy – etnıkalyq jańsaq nanymdardyń negizinde qalyptasatyn etnomádenı sáıkestilik
R. S. Nemov ózin - ózi tanýdy psıhologıalyq bilim negizinde qarastyra, mańyzdy qaınar kózderin atap kórsetedi:
1. Qorshaǵan orta: ata - ana, týǵan - týys, dostar t. b balanyń is - áreketine qarap baǵa berip, al bala sol bergen baǵany senim retinde qabyldap, qandaı da bir ózindik baǵa bala boıynda qalyptasady.
2. Adam óz is - áreketin ózgelerdiń is - áreketimen salystyra baǵalaýy.
3. Ózin - ózi taný men ózgeni taný kóbinese ártúrli ómirlik jaǵdaılardan, ártúrli testter arqyly júzege asyrýǵa bolady.
İİ. «Men kimmin» trenıńi
Maqsaty: «Men kimmin? degen suraqqa jaýap berý. Óz esimderin unatý arqyly ózin baǵalaýǵa úıretý.
Bárimizde adam bolǵandyqtan, esim beriledi. Esimdi qoıarda bizden eshkim saǵan osy esim unaı ma? dep suramaıdy. Sondyqtan keı kezderi óz esimderimiz unamaı qalyp jatady.
Kózin jumyp unatatyndyqtaryn saýsaqpen kórsetý. 1 saýsaq – múlde, 2 saýsaq – unatpaý, 3 saýsaq – qanaǵattanarlyq, 4 saýsaq – unatamyn, 5 saýsaq - óte qatty unatamyn.
Óz esimderińdi elestetińder. Múmkin sender ony jazý kúıinde nemese sýret kúıinde kóretin shyǵarsyńdar. Ol qandaı úlken be? Kishi me? Onyń túsi qandaı? Dybys estısińder ma?
Biz ózimizdiń baǵyt – baǵdarymyzdy anyqtap, ózimizdi ǵana emes, qorshaǵan ortadaǵy adamdar ómirine de aralasyp, uly adamdar ómirinen, minez-qulqynan, júris - turysy, ıaǵnı bir sózben aıtqanda jaqsy qasıetterinen úlgi - ónege alyp otyrsaq nur ústine nur bolar edi. Osy maqsatta qazir «Ózińdi ǵana emes, ózgeni de tany» atty jattyǵýy júrgiziledi.
İİİ. «Men qandaımyn» jattyǵýy.
Óz minezińizdi jańa qyrynan bilgińiz keledi me? Myna kishigirim testten ótip kórińiz.
Saýsaqtaryńyzdy aıqastyryp ustańyz. Joǵaryda qaı qoldyń saýsaǵy qalǵanyna nazar aýdaryńyz. Nátıjelerin qaǵazǵa jazyp otyryńyz. Eger joǵaryda oń qoldyń saýsaǵy bolsa, qaǵazǵa "2", sol qoldyń saýsaǵy bolsa, "1" dep jazyńyz.
Jalǵan nysanany kózdeńiz. Kózdegende qaı kózińiz ashyq qaldy? Sol bolsa "1", oń bolsa "2" sanyn jazyńyz.
Qolyńyzdy keýdeńizde aıqastyryńyz. Qaı qol ústinde qaldy? Sol bolsa "1", oń bolsa "2" sanyn jazyńyz.
Shapalaqtańyz... Joǵaryda qaı qol qaldy? Sol bolsa "1", oń bolsa "2" dep jazyńyz.
İÚ. «Ózindi ǵana emes, ózgeni de tany» jattyǵýy.
Oıyn sharty: Oqýshylarǵa aýylǵa eńbek sińirgen adamdardyń sýretteri beriledi. Balalar osy kisi týraly, onyń ózine úlgi, ónege bolarlyq isi, minez – qulqy týraly áńgimeleıdi.
Ú. «Óz ustazyńyzben qarym – qatynasyńyz qalaı?» jattyǵýy.
Biz baǵanadan beri synyp oqýshylarymen jumystar júrigizdik. Endi kúdelikti synyp ómirine etene aralasyp, tárbıe men bilimdi ushtastyryp otyrǵan synyp oqytýshylarynyń synyp oqýshylary týraly qanshalyqty jaqsy biletindigin baıqaý maqsatynda, ıaǵnı oqýshy men oqytýshy qarym – qatynasy qandaı ekendigin teksereıik.
Júrgizilý joly: Synypqa sabaq beretin muǵalimder aldyn – ala tómendegideı saýaldarǵa jaýap toltyrady. Muǵalim osy synyptaǵy bir oqýshyny tańdap alyp, sol oqýshynyń atynan saýaldarǵa jaýap beredi.
Meniń esimim
Meniń súıikti túsim
Meniń súıikti isim
Meniń aıaq - kıim ólshemim
Meniń súıikti ánim
Meniń súıikti fılmim
Osyndaı saýaldar úlgisi synyp oqytýshylarynan aldyn – ala alynyp qoıylady da, oqýshylar jaýabymen salystyrylady.
Úİ. Qorytyndy. Adamnyń óz «Menin» sezine bastaýyn Abaı atamyz tilimen aıtqanda, kisiniń ózine - ózi udaıy esep berýinen, ózin - ózi ańǵara, baıqaı alý qabiletinen kórinedi. Birinshisi - óz boıyndaǵy berekesizdikten, ekinshisi – tuıyqtyqtan, úshinshisi – uıalshaqtyqtan arylǵysy keledi. Joǵaryda ózderin biraz kemshilikter týraly, kóptegen jaqsylyqtar týraly aıtyp óttińder. Bárimiz de pendemiz, jaratylysta kem – ketiksiz adam bolmaıdy, degenmen shyndap qolǵa alsa, adam mineziniń sózsiz ózgeretindigi jańalyq emes.
Adam ǵalam, ǵajaıyp jeke - dara,
Jan qumary – izdengen máńgi sana.
Ózińdi - óziń tanysań – istiń basy,
Túzegen óz ǵalamyn bolǵan dana.