Men tańdaǵan ómir... (trenıń sabaq)
«Men tańdaǵan ómir...» trenıń - sabaq
Maqsaty: Oqýshylarǵa ómir uǵymyn túsindire otyryp, ómirde kezdesetin ártúrli jaǵdaılar týraly aqparat berý.
Kútiletin nátıje: balalardyń ómirge degen qushtarlyǵyn, qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Trenıń jospary:
1. Kirispe sóz. Psıholog sózi.
2. «Oılanyp kóreıik» jattyǵýy.
3. «Meniń ómirim...» jattyǵýy.
4. «Aıdar taǵý» jattyǵýy.
5. «Kúlki «K» vıtamıni» trenıńi.
6. Qorytyndy.
Trenıń erejesi:
- Tyńdaý ádebin saqtaý;
- Óz pikirin ashyq bildir;.
- Ashyq, kóńildi bolý;
- Belsendilik tanytý;
- Syılastyqta bolý;
- «Men»prınsıpin ustaný;
- «Munda jáne qazir» bolý.
1. Kirispe sóz. Psıholog sózi. Árbir adam - ómirge kelgen qonaq. Ómir óte mándi, maǵynaly, mazmundy ótýi úshin «qamshynyń ǵana sabyndaı qysqa ómirde «adamdardyń bir - birimen syılastyqta bolǵanyna ne jetsin!
Jan – jaǵymyzǵa muqıat qarasaq, aınalamyzda kúıbeń tirshilik júrip jatyr. Adamdar eńbek etýde, jumysqa bara jatady, jumystan qaıtyp jatady. Demalady, qonaqqa barady, alǵa qoıǵan maqsattaryna jetip, basqa bir maqsattar qoıyp jatady. Keıbireýler bolsa qaıǵy - muńdy bastarynan ótkerip jatady. Al, keıbireýler ne úshin ómir súrip júrgenderin, qıyndyqtardan qalaı qutylý kerektigin bilmeı ómirden túńilip jatady. Bul - ómir. Qaltarystary men qıyndyqtary kóp osynaý ómirde adamdar bir – birine jáne ózderine meıirimmen qarap, izgi nıetpen jaqsylyq jasaı bilý kerek. Sol qıyndyqtardy jeńý joldaryn izdep, alǵa qoıǵan maqsattaryna jete bilýleri árkimniń ózine baılanysty eken.
Olaı bolsa, búgingi trenıńimiz osy ózimiz tańdaǵan ómirimizde mándi de, maǵynaly ómir súrý árqaısysymyzdyń óz qolymyzda. Búgin, trenıń barysynda ózimiz súrip jatqan ómirdi tanımyz, ózimizdi tanımyz dep oılaımyn. Trenıń barysynda 3 top qatysady. Ár synyptan 8 oqýshydan. Al, qalǵan qatyspaıtyn oqýshylar kórermen jáne qatysyp otyrǵan toptardy baǵalaýshy bolyp esepteledi. Trenıń sońynda osy 3 top ishinen joǵary belsendilik tanytqan top anyqtalyp, madaqtalady.
2. «Oılanyp kóreıik» jattyǵýy.
Maqsaty: Ómir týraly uǵymdaryn damytý.
Ýaqyty: 5 mınýt
Nusqaý: Tómende berilgen suraqtarǵa jaýap tańdap alyp, dáleldeńder.
(qatysýshylar ishteı eki topqa bólinedi).
Adam ne úshin ómir súredi?
- - Úlgili otbasyn qurý úshin.
- Bilim alý úshin.
- Qoǵamǵa jáne óz ortasyna paıda keltirý úshin.
- Úlken dáýletke qol jetkizý úshin.
- Ózin ózgelerge tanytý úshin.
Ómirden óz ornyn tabý degen ne?
- Joǵary ataqqa ıe bolý.
- Materıaldyq derbestik jáne mol dáýletke jetý.
- Tatý jáne berik otbasyn qurý
- Adal dostar kóp bolý.
- Ózi súıgen adamynyń súıiktisi bolý.
Ómirde úlken tabysqa jetý úshin adam boıynda qandaı qasıetter bolý kerek?
- Eńbekqor, adal, ádil bolý
- Qabiletti, daryndy bolý.
- Ózin jáne óz múmkindikterin jaqsy bilý.
- Adamdarmen til tabysa bilý.
3. «Meniń ómirim...» jattyǵýy. Bul jattyǵý suraq - jaýap túrinde ótedi. Iaǵnı, bizdiń súrip jatqan ómirimizge qatysty suraqtar. Máselen, kúndelikti qarap júrgen kınolarymyzǵa, qyzyǵýshylyq tanytatyn kompúterlik oıyndarymyz jóninde bolmaq.
Suraqtar:
1. Qandaı tele serıaldardy bilesiń?
2. Qandaı kompúterlik oıyndardy bilesiń?
3. Sánge aınalyp jatqan uıaly telefondar men onyń túrleri.
4. Kompúterdiń túrleri.
5. Qazirgi ómirde qandaı zatsyz ómir súre almaımyn dep oılaısyń?
4. «Aıdar taǵý» jattyǵýy. Biz sizderge aıdar taqqymyz kelip otyr, ıaǵnı óz ónerlerińizdi kórsetýlerińizdi suraımyz. Qazaqta «Ónerli bolsań, óneriń tasysyn» degen sóz bar. Sondaı - aq, qazirgi tańda jastardyń boıynan bizder kútpegen, bizder bilmeıtin óner túrleri kezdesip jatady. Sol sıaqty sizderden de sondaı bir bizder kórmegen, bilmeıtin ónerlerińiz bolsa, ortaǵa salsańyzdar (Ár synyp oqýshysy óz ónerlerin kórsetedi).
5. «Kúlki «K» vıtamıni» trenıńi. Bul trenıńte 3 top «Men tańdaǵan ómir...» taqyrybynda 3 ázilden kórsetedi.
6. Qorytyndy. Men ómirdi súıemin!
Ómir meni qoldaıdy!
Ómirim óz qolymda! – degen óleń jolymen búgingi trenıń - sabaqty aıaqtaǵym kelip otyr. saý bolyńyzdar!
Maqsaty: Oqýshylarǵa ómir uǵymyn túsindire otyryp, ómirde kezdesetin ártúrli jaǵdaılar týraly aqparat berý.
Kútiletin nátıje: balalardyń ómirge degen qushtarlyǵyn, qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Trenıń jospary:
1. Kirispe sóz. Psıholog sózi.
2. «Oılanyp kóreıik» jattyǵýy.
3. «Meniń ómirim...» jattyǵýy.
4. «Aıdar taǵý» jattyǵýy.
5. «Kúlki «K» vıtamıni» trenıńi.
6. Qorytyndy.
Trenıń erejesi:
- Tyńdaý ádebin saqtaý;
- Óz pikirin ashyq bildir;.
- Ashyq, kóńildi bolý;
- Belsendilik tanytý;
- Syılastyqta bolý;
- «Men»prınsıpin ustaný;
- «Munda jáne qazir» bolý.
1. Kirispe sóz. Psıholog sózi. Árbir adam - ómirge kelgen qonaq. Ómir óte mándi, maǵynaly, mazmundy ótýi úshin «qamshynyń ǵana sabyndaı qysqa ómirde «adamdardyń bir - birimen syılastyqta bolǵanyna ne jetsin!
Jan – jaǵymyzǵa muqıat qarasaq, aınalamyzda kúıbeń tirshilik júrip jatyr. Adamdar eńbek etýde, jumysqa bara jatady, jumystan qaıtyp jatady. Demalady, qonaqqa barady, alǵa qoıǵan maqsattaryna jetip, basqa bir maqsattar qoıyp jatady. Keıbireýler bolsa qaıǵy - muńdy bastarynan ótkerip jatady. Al, keıbireýler ne úshin ómir súrip júrgenderin, qıyndyqtardan qalaı qutylý kerektigin bilmeı ómirden túńilip jatady. Bul - ómir. Qaltarystary men qıyndyqtary kóp osynaý ómirde adamdar bir – birine jáne ózderine meıirimmen qarap, izgi nıetpen jaqsylyq jasaı bilý kerek. Sol qıyndyqtardy jeńý joldaryn izdep, alǵa qoıǵan maqsattaryna jete bilýleri árkimniń ózine baılanysty eken.
Olaı bolsa, búgingi trenıńimiz osy ózimiz tańdaǵan ómirimizde mándi de, maǵynaly ómir súrý árqaısysymyzdyń óz qolymyzda. Búgin, trenıń barysynda ózimiz súrip jatqan ómirdi tanımyz, ózimizdi tanımyz dep oılaımyn. Trenıń barysynda 3 top qatysady. Ár synyptan 8 oqýshydan. Al, qalǵan qatyspaıtyn oqýshylar kórermen jáne qatysyp otyrǵan toptardy baǵalaýshy bolyp esepteledi. Trenıń sońynda osy 3 top ishinen joǵary belsendilik tanytqan top anyqtalyp, madaqtalady.
2. «Oılanyp kóreıik» jattyǵýy.
Maqsaty: Ómir týraly uǵymdaryn damytý.
Ýaqyty: 5 mınýt
Nusqaý: Tómende berilgen suraqtarǵa jaýap tańdap alyp, dáleldeńder.
(qatysýshylar ishteı eki topqa bólinedi).
Adam ne úshin ómir súredi?
- - Úlgili otbasyn qurý úshin.
- Bilim alý úshin.
- Qoǵamǵa jáne óz ortasyna paıda keltirý úshin.
- Úlken dáýletke qol jetkizý úshin.
- Ózin ózgelerge tanytý úshin.
Ómirden óz ornyn tabý degen ne?
- Joǵary ataqqa ıe bolý.
- Materıaldyq derbestik jáne mol dáýletke jetý.
- Tatý jáne berik otbasyn qurý
- Adal dostar kóp bolý.
- Ózi súıgen adamynyń súıiktisi bolý.
Ómirde úlken tabysqa jetý úshin adam boıynda qandaı qasıetter bolý kerek?
- Eńbekqor, adal, ádil bolý
- Qabiletti, daryndy bolý.
- Ózin jáne óz múmkindikterin jaqsy bilý.
- Adamdarmen til tabysa bilý.
3. «Meniń ómirim...» jattyǵýy. Bul jattyǵý suraq - jaýap túrinde ótedi. Iaǵnı, bizdiń súrip jatqan ómirimizge qatysty suraqtar. Máselen, kúndelikti qarap júrgen kınolarymyzǵa, qyzyǵýshylyq tanytatyn kompúterlik oıyndarymyz jóninde bolmaq.
Suraqtar:
1. Qandaı tele serıaldardy bilesiń?
2. Qandaı kompúterlik oıyndardy bilesiń?
3. Sánge aınalyp jatqan uıaly telefondar men onyń túrleri.
4. Kompúterdiń túrleri.
5. Qazirgi ómirde qandaı zatsyz ómir súre almaımyn dep oılaısyń?
4. «Aıdar taǵý» jattyǵýy. Biz sizderge aıdar taqqymyz kelip otyr, ıaǵnı óz ónerlerińizdi kórsetýlerińizdi suraımyz. Qazaqta «Ónerli bolsań, óneriń tasysyn» degen sóz bar. Sondaı - aq, qazirgi tańda jastardyń boıynan bizder kútpegen, bizder bilmeıtin óner túrleri kezdesip jatady. Sol sıaqty sizderden de sondaı bir bizder kórmegen, bilmeıtin ónerlerińiz bolsa, ortaǵa salsańyzdar (Ár synyp oqýshysy óz ónerlerin kórsetedi).
5. «Kúlki «K» vıtamıni» trenıńi. Bul trenıńte 3 top «Men tańdaǵan ómir...» taqyrybynda 3 ázilden kórsetedi.
6. Qorytyndy. Men ómirdi súıemin!
Ómir meni qoldaıdy!
Ómirim óz qolymda! – degen óleń jolymen búgingi trenıń - sabaqty aıaqtaǵym kelip otyr. saý bolyńyzdar!
You Might Also Like
