InfoHub Logo

Osydan birneshe jyl buryn Gagradagy tvorchestvo úıinde demalysymdy ótkize júrip, ózim buryn bolmaǵan Sochı qalasyn atústi bolsa da kórip qaıtýǵa kóńilim ketip, birge demalyp Júrgen Grýzıa Jazýshylar Odaǵynda jumys isteıtin jasań áıelmen birge qalaaralyq avtobýspen saparǵa shyqtym.

Taqtaıdaı jolmen zýlaǵan «Ikarýstyń» ishi lyq toly adam, júrgizýshi avtobýs stansıasynyń basyndaǵy alańda aýzy-murnynan shyqqansha jurtty otyrǵyzyp aldy da, tartyp berdi. «Shamasy, jol aqysyn almaıtyn boldy-aý», — dep oılap otyr edim, qala shetinen edáýir uzaǵasyn, avtobýsty toqtatyp, aqsha jınady. Biraq eshkimge bılet berilmedi, ony suraǵan da eshkim bolmady. Jolaýshynyń kóbi jergilikti halyq, men sıaqty biren-saran dini basqalardyń «yńq» deýge jaıy joq, eki-úsh orys týysqandar «bılet bermeısiń be?» — dep kórip edi, avtobýs ishi gúr etip aýyzdaryn ashtyrmady, tipti jańaǵy suraq júrgizýshiniń namysyn qorlaǵandaı boldy ma: «Má, aqshańdy qaıtyp al, tegin aparam!» — dep, suraq bergen bireýdiń aqshasyn ózine laqtyryp jiberdi. Hosh. Bılet jaıy osymen bitsin.

Jol uzaq, tórt-bes jerde avtobýs, mashınalardy tekseretin ishki ister qyzmetkerleri kezdesip, júrgizýshiniń qaǵaz-qujattaryn tekserip, «Joldaryń bolsyn!» degendeı jyly júzben qol bulǵap qala berdi.

Baryp kelgennen keıin janymdaǵy Zaradan «Sizderde avtobýsqa bılet bermeı me, jolda teksermeı me?» — dep suradym.

«Júrgizýshi tıisti aqshany onsyz da kasaǵa tapsyrady, qajetin ózi alady, — dep kúldi ol. — Jáne bizde «Ár grýzın baı turmys qursyn», — degen prınsıp bar. Árıne, joǵarǵy jaqtyń sheshimimen shyqqan prınsıp emes. Ár halyqtań jazylmaǵan zańdary bolady ǵoı...»

Zaranyń jaýaby meniń esime jıi túsedi.

Osydan úsh jyl buryn bir top qazaqstandyqtardan qurylǵan delegasıamen Amerıka Qurama Shtattaryna bardym. Aramyzda Qostanaı qalasynan dáriger qazaq jigiti boldy. Nú-Iork, Boston, Vashıngton jáne basqa da qalalarda bizdi qarsy alyp kútken uıymdar túrli ulttyq fólklorlyq-etnografıalyq ansámblderiniń konsertterin tyńdatyp, az ult ókilderiniń turmysymen, ónerimen tanystyrýǵa tyrysty.

Sol kezdesýlerde gıtarasyn arqalap barǵan qostanaılyq dáriger (qazaqstandyq jıyrma adamnyń arasynda 4-5 tilimizdi bilmeıtin qazaq jáne men barmyn) «Katúsha» men «Podmoskovnye vecherany» aıtyp qoımaǵasyn, men:

«Shyraǵym Marat, Qazaq respýblıkasynan keldik degen atymyz bar, tym bolmasa, qazaq áýenin estisin — bir án salyp bereıik», — dep em, álgi jigit burqan-talqan ashýlanyp, meniń «eski kózqarastaǵy» adam ekenimdi, eshteńeni túsinbeıtinimdi orysshalap aıtyp, tas-talqan boldy.

Biz osyndaı urpaqpen qaı shamaǵa jete alamyz degen oı meni ylǵı mazalaıdy; eldik pen adamdyqtyń jańa demeı-aq qoıaıyq, ata-baba qaldyrǵan, jazbaı, zańdastyryp mór baspaı, qanymyzǵa, janymyzǵa sińirip qaldyrǵan kórgendilik pen kóregendikti qaı besjyldyqtyń tusynda kózden ushyryp alǵanymyzdy bir qudaıdyń ózi bilsin.

Meniń kóz aldyma ylǵı bir sýret keletin boldy: jıyrmasynshy, otyzynshy jyldar el bastaǵan er-azamatty, ónege berer óreli jandardy bir jutty; odan 1937-jyldyń zobalańy, qala berdi, bar jaqsy men jaısańdy otqa salǵan 1941-1945-jyldardaǵy dúrbeleń. Bir súttiń betindegi qaımaqty qaıta-qaıta qalqyp ala berse, aqyr aıaǵynda sý men súttiń arasyndaǵy suıyq qalady. Ony sút dep te, sý dep te aıtý qıyn, sebebi onda álgi ekeýiniń de qasıeti qalmaıdy. Bizdiń oısyz, paryqsyz bolyp bara jatqanymyz, halqymyzdyń bar qadir-qasıetinen ada bop júrgenimiz álgi sút shalaptaı urpaqtan óskenimiz emes pe eken degen oı júıkeńdi eriksiz kemiredi. Oǵan qosa uıtqymaly zamannyń aýyq-aýyq uıtqyp soqqan quıyny tyń jatqan dalanyń topyraǵyn qoparǵandaı adam sanasynyń alaǵaı-bylaǵaıyn shyǵaryp, túsinigi men túısigin kústendirgeni anyq. «Aqsha kerek emes — adaldyq kerek» degen qaǵıdany jastanyp ósken bizdiń halqymyz «Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaıtyn» jumaq dáýrendi bireý kelip jasap beredi dep júrgende, ózi de taqyrshaqqa otyryp qaldy: shetimizden sińiri shyqqan kedeımiz, kúndelikti iship-jegenge mázbiz. «Bir juttan aspaıtyn baılyqtan ne qaıyr», — deıtin baıaǵyda Álisher aqsaqal. Orta Azıa halyqtarynyń bárine tán ishkenińe jetse, kıgenińe jetpeıtin tapshylyq, jutań turmys — rýhanı tirshilikten nemese oń oılap, sanaly is qylýdan adamdy jyraqtatary birden bir ádis. «Erteńgi tamaqty qaıdan tabam» dep adamy sarsańda júrgen qoǵamda adamdyq pen adamgershiliktiń negizderinen selıtramen jemdegen jerdeı qasıet qalary haq.

Bizdiń ata-babamyzdan qalǵan az-muz qasıetti ustap júrgen bireý bolsa, ol — aýyldaǵy halyq.

Ondaǵy eldiń de tuzdyǵy kókbaqa laqtyń sorpasyna aınalyp barady. Baıaǵy zamanda ár aýyldyń aqsaqaly, aýylynyń anasy bolatyn edi. Aqyldasyp is qylyp, kópti kórgen biliktige júginetin, jastardy sol ǵurypqa tárbıeleýdi murat tutqan dástúr bar edi. Elge, jerge óz halinshe qyzmet etken keshegi jaqsylardy «jaman» dep ysyryp tastap jatqan búgingi tańda qazaq aýylynyń baıaǵy dástúrinen juqyna da qalmaı, birlikti tirligi joq elde kimderdi atqa mingizip, eldiń tizginin kimge ustatyp jatqanymyzdy da bilmeımiz.

Tegi biz el basqaratyn azamat tárbıeleý dástúrimizdiń tinin úzip alǵanǵa uqsaımyz. Halyqtyń qasıeti men dástúri, tili men óneri qaperine kirip-shyqpaıtyn, onyń esesine oryssha jaqsy sóıleıtinder, «Qaıda júrseń de aman júr, qaraǵym!» degen sóılemniń júregińniń tusyn shymyrlatar nárli kúshin túsinbeıtinder — respýblıkanyń búgingi tańdaǵy sút betinde qalqyǵan belsendileri. Olar búgin jastarǵa jolbasshy bolyp, kolhoz, sovhoz, aýdan nemese oblys basshylarynan «ur» degen nusqaý estilse, jyǵa salýǵa daıyn júr. Olardyń bulaı bolmaýǵa múmkindigi de joq, basqasha, ózinshe paıymdap, ózinshe is qylatyn, bizdiń qaısar baýyrymyz Marat Shormanov sekildi, taǵdyr tálkegine túsesiń.

Osylaısha aýyzdanǵan jastardyń kezekti býyny qyzmet baspaldaǵymen partıanyń kezekti shenqumar sarbazdary bolyp shyǵa keledi, el basqarady, aqyl aıtyp jón silteıdi. Olardyń arasynda eki-úsh jyldan keıin aýdandyq, qalalyq basshy mekemelerge nusqaýshy bop shyǵa keletin pálensheniń kúıeý balasy, túgensheniń jıeni qansha?!

Bulaı óskender zábir kórgen bireýdi qorǵaımyn dep sol úshin keıinnen óziniń jyly ornynyń sýyıtynyn biledi. Sondyqtan da ádilet úshin bel sheshpeı, ash qulaqtan tynysh qulaq dep otyra beredi.

«Adamdy synaıyn deseń, taq ber», — dep áýlıe aqsaqaldardyń biri aıtqan bolsa kerek. Ánsheıinde qatar júrgende jibi túzý, jón biledi-aý degender mansaptyń minbesine ókshesi ilinse boldy, nildeı buzylyp shyǵa keletinin alystan izdemeı-aq osy jaqyn ortadan kórip júrmiz.

Azdaǵan jyl jýrnalısik jumys atqarǵan inimiz bar bolatyn. Aqyn aty shyqpasa da, óleń jazatyn adamnyń júregi jumsaq bolady dep oılaıtyn biz álgi inimiz kenetten úlken orynǵa otyrǵanda qýanyp qaldyq. Eki-úsh aı ótpeı jatyp, inimiz yńyranyp amandasyp, buıyra nusqaý berip sóıleıtindi shyǵardy.

Belgili bir deńgeıge deıin óskenshe halyqtyń azamaty bolyp kórinýge tyrysyp, ósip jetilip alǵasyn júzdiń qamyn oılaýǵa kóshkenderdi de shabaqtaı tizip berýge bolady. Sebebi Muhambet paıǵambar aıtqandaı, «oılaǵan oıyńa deıin Alla taǵalaǵa aıan», halyq — Alla taǵala ispetti qasıetti qubylys: qanshama kórsetpeıin dep tyryssań da, ol kórip qoıady, qanshama bildirmeıin degendi bilip qoıady.

Eldiń, biliktiniń pikirimen eseptesý basshy ataýlynyń mıyna kirip-shyqpaıdy. Áńgime taqta emes, áńgime irili-usaqty taqqa qoly jetkenderdiń sol jerde otyryp eldiń áleýmettik máselelerin, úlken-kishi adamdardyń taǵdyryn sheshýde óziniń, óz aınalasyndaǵy túrli jeleýmen ýaqytsha odaqtasyp júrgen toptyń múddesinen aspaıtynynda. Olarǵa eldiń pikirin aıtsań, quptaǵan bolyp, bas ızep, den qoıǵan keskin bildiredi. Ne nárse bolsa da, nátıjesimen ólshenbek. Sóziń, pikir-usynysyń jelge ushyrǵan keýektiń kebin kıgesin, úmit pen senim jyraqtaǵandaı qajyp, mújilýdiń qurbany bolaryń haq.

Kez-kelgen tulǵa osylaı úgiledi, osylaısha shógedi; adamnyń boıyndaǵy izgi qasıetter qasıet bop qasterlenbegesin, tamyryn úzip jer betimen óshken úlkendi-kishili halyqtardaı, joǵalady.

Bireý birdeńe aıtpasa, ózdigimizden oı súzip, is qylmaıtyn salbókseligimiz de — ózimizge jaý. Bul da, joǵaryda aıtqanymyzdaı, úlkenniń aınalasyna úıirilip, aqyldasyp ton pishpeı, pyshyrap júrýimizdiń bir saldary bolsa kerek.

Qazaqta «qarıasyn qadirlemegen halyqtan bez» degen naqyl bar.

Halyq — óz bolmysymen ǵana halyq. Endi bir elý jyl ótkende osy dalanyń túlekteri qandaı el bolady degen oıǵa qalasyń. Atqa mingender saıasat aǵysymen, qara halyq turmys taýqymetimen alysyp júrgen búgingi zamannyń urpaǵy óz órkenine ne qaldyrady, ne beredi, ata muraty men ana dástúrin kim jalǵastyrady?

Aýylda qyz-kelinshek mal saýmaıdy, qurt-irimshik qaınatpaıdy, shubat pen qymyzdy baptaýǵa da kez-kelgen úı ustaǵannyń qulqy joq. Onyń esesine araq urttap, karta ne loto oınaý sekildi áıel túgili er-azamatqa kúpirlik bolyp sanalatyn zıandy ádetterdi shym-shymdap qanymyzǵa sińirýdemiz. «Qanyna sińgen ádetten áıeldiń arylýy óte sırek qubylys», — deıdi oqymysty dárigerler. Sábılerin jetimder úıine tabystap, ózderi nápsi qulqynynyń qurbandyǵy bolyp júrgen áıelder men erkekter sany jyl sanap kóbeıip barady. Náresteni dalaǵa tastaý nemese álgideı úkimetke tapsyrý óz balasyn ózi óltirgenmen para-par. Óz sábıinen ata-ananyń bezýi — bizdiń halqymyzdyń tarıhynda bolmaǵan ádet. Araq ishý de biz úshin jat qubylys edi. Osynyń bári, — saıyp kelgende, urpaqtyń jarymjan bolyp týýyna aparatyn tóte joldar.

Óser el ólisin de, tirisin de qadirler bolar. Qazaqta «joqtaýsyz qaldy» degen uǵym bar. Biz ólgenimizdi joqtamaıtyn boldyq. «Tirimizdi qadirleı almaı júrgende, ólisi nesi», — dep mysqyldap aıtatyndar da tabylar. Alasapyran zamanda ólgenimizdi joqtamaı, qasıetimizdi maqtamaı, árkimniń shylaýynda júrýmen mánimiz ben mekenimizden baz keshetindeı deńgeıge jaqyndadyq. Basqa, óreli jurt esi barda elin taýyp jatyr. Respýblıkadan tys jerlerde tirshilik etip júrgen bizdiń baýyrlarymyz salýly tósek, salqyn úıdi daıyndap qoıyp, Qazaqstan úkimeti bizdi qashan shaqyrady dep aýyzdaryn ashady. El men jerdiń ólshemi, úlken men sábıdiń sany sarapqa túsip jatqan kezde shaqyrý qaǵaz kútip otyrý da tek bizdiń halqymyzǵa ǵana tán qasıet bolsa kerek...

Bizdiń mádenı sana deńgeıimizdiń shamasyn aıtysqa jınalǵandarǵa qarap boljamdaýǵa bolady. Ózge halyqtar ekonomıka tizginin ustap, ǵylym sáıgúliginiń qulaǵynda oınap jatqanda, biz ózimizdi-ózimiz aldarqatyp, máńgúrttiktiń saldarynan ózimiz joǵaltyp ala jazdaǵan aıtys dástúriniń jandana bastaǵanyna dúnıe júzilik oı deńgeıine jańalyq ashqandaı máz-máırambyz. Men bul jerde, joǵaryda aıtqanymdaı, halyqtyq dástúrdiń bir salasy — aıtys ónerin joqqa shyǵarǵym kelip otyrǵan joq. Búgingi tańdaǵy oı men sana qaqtyǵystarynyń dáýirinde bizdiń jasymyz da, jasamysymyz da ıntellektýaldyq bıikterge jetpeıinshe, shańǵa kómilip qalatynymyz haqynda sóz qozǵap otyrmyn,

Qazir dúnıe júzinde ulttyq sana-seziminiń pisip, jemis bere bastaǵan kezi týyp otyr. Ulttyq sezim, ulttyq ar-namys — qandaı halyqtyń ókili bolmasyn, adam ataýlynyn eń osal jeri. Osyny jaqsy túsinetin, elge kósem bolýdy kózdegen keıbir pysyqtar ózi qaıda bastap bara jatqanyn ózi uqpasa da jurtty sońynan ertip, sol arqyly bıliktilerde «Muny halyq qoldaıdy — aıtqanyn istemesek bolmaıdy» degen pikir týǵyzyp, olardy seskendirý maqsatymen joqtan ózgeni urańdap júrgenderin de ázir túsinip, pikir túıip jatqan ne qarttar, ne jastar joq. Qansha máńgúrttendik degenmen, attandaǵan daýys shyqsa, elge jaý tıdi me dep soıyl, shoqparyn ala júgiretin babalarymyzdyń qasıetinen bir juqana qalǵan bolsa kerek — búgingi zaman soıylmen ǵana jeńetin zaman emes ekenin paıymdaýǵa oı-óremiz jetpeı keledi.

Qazaqstandaǵy qala ataýlynyń bárinde derlik jergilikti halyq ókilderi ógeı sheshege erip kelgen qyzdaı kún keshedi. Aldymen olar úshin turaqty tirkeý máselesiniń jolyn tabý qıamet qaıym týǵanda Alla taǵalanyń aldynda kúnáharlyq isterińnen esep berýden ońaı emes. Turǵyn úı basqarmalarynda, ishki ister mekemeleriniń pasport bólimderinde otyrǵan baýyrlarymyz qazaq jastaryn qalaǵa turaqtandyrý tóńireginde oılana bermeıtin qulyq baıqatady. Almatyǵa barsań da, Qaraǵandyǵa ne Shymkentke barsań da, páter izdep qańǵyǵan qazaq jastary men semálaryn kóresiz. Qalalarymyzdyń meken etetin turǵyndarynyń basym kópshiligi basqa ult ókilderi bolsa da, jaldaýǵa páter izdeý tek bizdiń mańdaıymyzǵa o bastan Alla taǵalanyń buıryǵymen qattalyp jazylyp, móri basylyp qoıǵan sekildi.

Qalalarda kóp balaly otbasylaryna arnap ortalyq jerlerden úıler salyp, ádeıi kvartaldardy olarǵa arnaýǵa ábden bolar edi. Biraq bizdiń respýblıkamyzdaǵy qalalarda móltek aýdandardyń ortalyqqa eń qashyǵynda qazaqtar basym turady; kóp qabatty turǵyn úılerge áreń Alla dep qoly jetken qazaqtarǵa páter birinshi jáne besinshi qabattardan tıedi.

Óz topyraǵynda ógeı baladaı kún keshý adamnyń júregin zapyranǵa toltyrady.

Bul máselelerdiń bárin bireý kelip sheship bermeıdi. Árkim ózi oıymen, sanamen, aqyldy isimen sheshýge atsalysýy paryz.

Araq ishý qylmys dep qaralatyn bolsa, qoǵamda da, semáda da azyp-tozýlar azaıary haq.

Ár halyqqa, onyń ishinde taǵdyry únemi jel ótindegi az halyqqa sandy ǵana emes, sapa men sanany ósirmeı, jınalystyń qaýlysyn oqymasa, eshteńege túsinbeıtin deńgeıden arylmaı, eldiń namysyn jyrtamyz dep keýde qaqqannan perzenttik paryz ótelmes.

1990

---