InfoHub Logo

Rahat QOSBARMAQOV júrgizgen suhbat

— Apaı, men búgin Sizben kozaqtyń óleńi haqynda, poezıa álemi týrasynda oı bólispekshi edim... Aldymen qazirgi qazaq poezıasy týraly ne aıtasyz?

— Qazaq poezıasy — ne zamannan qalyptasqan, qanatyn qataıtqan poezıa. Qazaqtyń jyr álemin taý silemderine teńesek, onyń shyńdary, jotalary, beles-belderi bar. Kóbimiz kór-jerdi jyrǵa qosatyn bolyp aldyq. Birazymyz qoǵamdyq kórinisterdiń olqylyq-kemshilikterine synaı qaraıtyn boldyq. Tabıǵat pen adam, bolmys, ótpeli dúnıeniń jumbaq jaratylysy sekildi tyń taqyryptarǵa, úlken tarıhı oqıǵalarǵa tujyrymdar aıtatyn poemalarǵa baryp júrgen joqpyz. Bul zańdy qubylys dep oılaımyn. Óıtkeni uly talanttar óte sırek týady desedi ǵoı.

— Jastar poezıasyna kóńilińiz tola ma?

— Jastardyń arasynda talanttapr bar. Gazet-jýrnaldarǵa shyqqandaryn oqyp júrmin. Dúkenderden satyp alyp oqymaımyn, dúken aralap júrýge ýaqytym bola bermeıdi.

— Jyl saıyn shyǵyp jatqan jınaqtardyń báriniń birdeı jurtshylyq júregine jol taba almaýy nelikten?

— Qazir ásirese, sońǵy jyldary, óleń kitaptar sırek shyǵatyn boldy ǵoı. Qaǵaz joq. Shyqqan kitaptarǵa 1000-2000 dana tıraj beriledi. Ol kimge jetedi? Ekinshi bir jaı, qazir bizdiń qoǵamdaǵy alasapyran tirshilikten be, kóp jurttyń óleń oqıtyn qulqy da, ýaqyty da joq sekildi. Oqyrman men aqyn jáne aqynnyń kitabyn shyǵaratyn baspalar arasynda eshqandaı júıeli baılanys joq. Sondyqtan, jyr kitaptary eldiń júregine jetip jatyr ma, jetpeı jatyr ma, bul jaıynda sáýegeılik aıtpaımyn.

— Oqyrmannyń óleńge degen yqylasynyń sýynýy nelikten dep oılaısyz?

— Árıne, óleńniń óleń emestiginen. Poezıanyń qara sózben aıtylmaıtyn qudireti bolmasa, ol jyrdy túsinetin oqyrmannyń júreginen berik oryn ala almaıdy, esinde qalmaıdy. Qalanyń ishi de, syrty da bir-birinen aýmaıtyn sement úıleri sekildi birdeńelerdi uıqastyryp, óleń degenmen, ol shynaıy týyndy emes. Oqyrmannyń óresi degen uǵym bar. Óreli oqyrman da, shynaıy talant sekildi sırek ushyrasady. Keıbir aqyndardyń keshine saraılarǵa jınalyp jatatyn kóp jurttyń bári birdeı sóz qadirin baǵalaıtyn, óleń sózdiń qudiretin sezinetinder emes. Kóbisi jalań pálsafaǵa qurylǵan gazettik maqala sekildi «óleńderdi» ǵana túsinetinder. Ondaı aqyndardyń óleńderi ózderimen birge óledi.

Men jalpy pozzıany estradaǵa aınaldyrýǵa qarsy adammyn. Qazir jarnamanyń zamany bolyp tur ǵoı. Naǵyz poezıany ońasha otyryp oqyp qanǵa sińirý kerek. Sonymen, óreli oqyrman az, olar álgi aıtqanymdaı bir qalyptan shyqqan «óleńderdi» oqyǵysy kelmeıdi, lázzat ala almaıdy. Al poezıanyń ısi muryndaryna barmaıtyndar onsyz da kitap oqymaıdy ǵoı.

— Qazirgi kúni «qazaq óleńiniń qadiri tómendep, qasıeti qashty» degen pikir keń etek aldy...

— Bizdiń qoǵamda ádebıet pen ónerden góri aqshany kóp tabatyndar qundy bolyp tur. Ádebıetti, onyń ishinde poezıany túsinetin, onyń halyqtyń bolashaǵy men rýhanı ómiri úshin qajettigin qasterleıtin, shynaıy talant pen jalǵan dańqtyń arasyn ajyratatyn basshyǵa (baıaǵy İlıas Omarov aǵamyzdan keıin) jarymaı-aq qoıdyq.

Belgili bir qoǵamda ómir súrip otyrǵasyn, ádebıettiń de, ádebıetshiniń de taǵdyry sol qoǵamdaǵy ıdeologıa tizginin ustaǵandarǵa tikeleı baılanysty. «Ádebıettiń qasıeti qashty» degen pikirdiń túp tórkini osynda jatyr.

— Sondaı-aq jazba óleńniń oqyrman júreginen oryn ala almaýyn «aıtys kóbirek nasıhattalyp ketti, qoǵamdaǵy jazba poezıanyń rolin aıtys janry tartyp aldy» dep túsindirýshiler, qazaq óneriniń osy bir salasyna ókpe artýshylar da kóp. Buǵan ne aıtasyz?

«Aıtys kóbeıip ketip, jazba óleń qadirin joıdy» degen — túsinbegenderdiń áńgimesi. Bethovenniń fortepıanolyq qudiretti shyǵarmalary Qurmanǵazynyń eki ishekti dombyramen tartqan uly týyndylaryn yǵystyrmaıdy ǵoı. Ár ónerdiń óz joly bar. Kitap oqyp, ońasha úıde otyratyndardan góri aıtysqa baratyndar sany kóp ekeni ras. Onyń da ózindik sebep-saldarlary bar. Aldymen aıtys — qazaq halqynyń atam zamannan qalyptasqan óneri, umytylyp baryp, endi-endi ómirimizge enip jatyr. Demek, eldik, halyqtyq is úshin óz basy jan qınap eshteńe jasamasa da, «qazaq» degen sóz estilse, tós qaǵyp shyǵa keletin qanǵa sińgen qasıetimiz bar. Qazaqtyń qaıta týǵan óneri dep el aıtysqa yqylaspen qaraıdy. Ekinshiden, tereń oımen aıtaıyn degenin aýzyńa shaınap salmaıtyn parasatty kitaptardy oqyǵannan góri onsyz da sharshap-shaldyǵyp, kóńil kóterer eshteńe tappaı júrgen jurtqa sýyrypsalma aqyndardyń sóz saıysyn kórgen qyzyǵyraq. Sóz óneriniń bul eki salasyn bir-birimen shaǵystyrýdyń keregi joq. Qazaqtyń onsyz da bylaıǵa kúnshildigi men bas biriktirmes qyrǵı-qabaqtyǵy jetedi. Bári-bir qanshama danyshpansyǵanymyzben rý men taıpaǵa kósem bolar deńgeıden bıiktegen eshqaısymyz joq.

— Jalpy, qazirgi aıtystar óz deńgeıinde ótip júr dep oılaısyz ba?

— Kórinip júrgen aıtysker qyzdar men jigitterde qapy joq. Men birqataryna óte rıza bolyp tyńdaımyn. Áńgime — respýblıkanyń barlyq aımaqtarynda birdeı aıtysqa kóńil bólinbeıdi. Uıyqtap jatqandar kóp. Talantty adamdar ádette buzyp-jaryp kımelemeıdi. Qazir bizde ekstrasenster degen kóbeıip ketti ǵoı. Qazaqtyń uǵymynda «arýaqty, arqaly» degen sózder bar. Ekstrasensterdi arýaqty adamdar dep oılaımyn. Al shyn arýaqty adam «men emdeımin, aýrýdy ushyndyryp, qaǵyndyryp jiberemin» dep eshqashan aıtpaıdy. «Aqsha tabam nemese ataǵymdy shyǵaram» dep jantalaspaıdy. Arýaqty jurt ózi izdep tabady.

Aıtaıyn degenim — jergilikti jerlerde ıdeologıa qyzmetkerleri qaı aýylda qylt etken talantty jas bar, solardy baýlyp, jol siltep, uıymdastyryp, tarta bilýleri kerek. Ázirge aıtys ónerine úlken mán berip, el bolyp qyzmet etetin eki aımaq bar. Shymkent jáne Jezqazǵan oblystary. Jezqazǵan oblystyq «Qazaq tili» qoǵamy óz qazynalarynan aıyna jetpis som aqsha tólep, aıtysqa ıkemi bar degen onshaqty jasty tárbıelep, baýlıdy eken. Uıyqtap jatqandar, ókinishke oraı, Atyraý, Aqtóbe, Mańǵystaý oblystary. Sóz arasynda umytpaı turyp aıtyp qalaıyn dep jatyrmyn.

Endi aıtysty uıymdastyrý, ótkizý týrasynda da olqylyq, jetispestikter bolyp jatady. Negizinen aıtysty ótkizetin Mádenıet jónindegi memlekettik komıtet bolý kerek sekildi. Ázirge uıytqy bolyp kele jatqan Radıo jáne televızıa jónindegi komıtet qana. Jaqynda aqyn Muqaǵalı Maqataevtyń týǵanyna 60 jyl tolý qurmetine ótkizilgen stýdentterdiń aıtysyn Halyqqa bilim berý mınıstrligi men «Juldyzdar» atty qoǵamdyq uıym birlesip uıymdastyrdy.

— Aldaǵy ýaqytta aıtystardyń qandaı dárejede ótkizilgenin qalar edińiz?

— Jańaǵy oıǵa sabaqtas jaı ǵoı. Aıtysty elden aqsha jınaýdyń kózi dep qaramaý kerek. Úlken óner dep qaraý jón. Respýblıkalyq aıtysty ótkizgende, muqıat ázirlik qajet, birneshe aı buryn habarlanyp, aıtyskerlerdiń jaraǵan júırikteı babyna kelýine múmkindik berilse, durys bolar edi.

— Sizdińshe, bir adam boıyna aıtys pen jazba óleńdi qatar ushtastyryp, úlken óner týdyrýǵa bola ma?

— Bolatyn shyǵar. Dál aıta almaımyn. Jazba óleńderi de jaqsy, aıtysta da kibirtiktemeıtin aqyn — Esenqul Jaqypbekov.

— Joǵarǵy qyzmettegi basshylardyń óleńge degen kózqarasy, qamqorlyǵy qandaı dárejede?

— Joǵaryda aıtyp kettim ǵoı, keńes qyzmetindegi basshylar, mınıstrler óleńdi jyn urǵandardyń isi dep qaraıtyn sekildi. Respýblıka kóleminde Qyzylordanyń, Jambyldyń birinshi hatshysy (ekinshi hatshysy da) óleń oqıtyn azamat. Ortalyq partıa komıtetinde ıdeologıa bóliminiń meńgerýshisi Qýanysh Sultanov, Qazaq radıo jáne televızıa jónindegi memlekettik komıtettiń tóraǵasy Saǵat Áshimbaev, Qazaq ýnıversıtetiniń rektory Kópjasar Náribaev, Halyqqa bilim berý mınıstriniń orynbasary Shámsha Berkimbaeva, Almaty qalalyq keńesiniń tóraǵasy Zamanbek Núrqadilov — mine, eń bıik deńgeıdegi qyzmetkerlerden poezıa qudiretin túsinetinder, qoldary tıip ketse oqıtyndar osylar. Ózgeleriniń murnyna óleńniń ısi de barmaıdy.

— Óleńdi nasıhattaýda merzimdik baspasózdiń, gazet-jýrnaldardyń roli qandaı? Atap aıtqanda, ózińiz basqaryp otyrǵan «Aq jelken» jýrnaly she?

— Baspasóz óleńniń betin ashatyn alǵashqy alań ǵoı. Qazir bizdiń respýblıkalyq gazetter men jýrnaldarǵa «óleń bermeısińder» dep ókpe artýǵa bolmas. «Aq jelken» — mektep oqýshylarynyń jýrnaly. Balalar men jasóspirimderdiń, stýdentterdiń óleńderin kólemimizdiń azdyǵyna qaramaı, berip otyrýǵa tyrysamyz.

— Árıne, qazirgi qoǵomda qalyptasyp otyrǵan hal-ahýaldyń da qazaqqa áseri az tıip otyrmaǵany bolar...

— Jaımashýaq qoǵam, jaımashýaq ómir bolǵan nemese bolady degenge óz basym senýden qaldym. Qoǵamdaǵy ahýal — tvorchestvonyń tynys alatyn ortasy. Sondyqtan, onyń óleńge de áseri mol. «Men aqyn ekenmin, óleń joldaryn uıqastyra alamyn» dep bólmege tyǵylyp, saýsaǵyn soryp óleń jazý múmkin emes. Dúnıedegi barlyq jaqsy-jaman qubylys, aldymen, aqynnyń júregin janap ótip, qalǵan dúnıege sosyn taraıtyn sekildi. Ómirde sáýla az bolsa, ólińniń de qara boıaýlary kóbeıýi zańdy. Shyn aqyn halyqtyń muń-muqtajyn kórip, talantyn shyńdaı túsedi dep oılaımy.

— Poezıanyń qoǵamdaǵy iri ózgeristerge at salysýy men naýqanshyldyqty shatastyryp alyp júrgen shala synshylarymyz da barshylyq...

— Qazaq poezıasynda, mysaly, orys ádebıetiniń tarıhyndaǵydaı syn bar dep aıta almaımyn. Synshylar bar — syn joq.

— Eger búginde aqtalyp jatqan alyptarymyzdy kezinde kúıelemeı, sol arnamen dástúr jalǵastyǵyn taýyp kele jatqanda, bizdiń poezıa qandaı deńgeıge kóteriler edi?

— «Óleńdegi proseske pálendeı áseri bolar edi» dep aıta almaımyn. Ras, qyrqynshy, elýinshi jyldarda jalań úgit-nasıhat óleńder kóbeıdi. Biraq alyptardy týǵyzatyn ýaqyt qoı. Báribir Muqaǵalı, Tólegen, Jumekendardiń óleńderi dúnıege keldi.

— Qazirgi tańdaǵy qazaqtyń qara óleńi álem ádebıetiniń kez-kelgen poezıasymen ıyq teńestire ala ma?

— Qara óleń — qazaqtyń óleńi. Basqa óleńi bolyp kórgen emes. Eger belgili bir merzimderde aq óleń, taǵy basqa óleń túrleri bolǵan bolsa, ol ótkinshi, ýaqytpen birge ketken jańǵyryqtar ǵana. Óleńniń de óleńi bar. Bári birdeı álemdik poezıa deńgeıinde deý — uıat. Qazaqtyń halyq ánderiniń árqaısysynyń ózi — álemdik deńgeıdegi týyndy. Tólegenniń, Muqaǵalıdyń óleńderi de sondaı. Bizden keıingi aqyndardyń arasynda da bıik tulǵalar bar. Álem oqyrmandaryna qysylmaı-qymtyrylmaı usynýǵa bolady. Biraq biz isker, kóregen halyq emespiz ǵoı. Jaqsymyzdy kórsete almaımyz. Qazaq poezıasynyń bıik óresin álem oqyrmany túgili, orys oqyrmandary da sezingen emes. Talantty aýdarmashylardy tartý úshin memleket dárejesinde qamqorlyq kerek. Bul týrasynda jany aýyryp júrgen qaıratkerler joq. Jazýshylar odaǵynda osyndaı jumystar isteý úshin jalaqy alyp otyrǵandar qara bastaryn, qala berdi qaltalarynyń qamyn jeýden aspaıdy. Odaqtyń osyndaı mekemege aınalǵanyn respýblıka basshylary jaqsy biledi, biraq, «jany ashymastyń qasynda basyń aýyrmasynnyń» kebi. Sondyqtan, qazaqtyń qara óleńinde kiná joq, Ony álemge kórsete almaı júrgen talantsyz basshylar.

— Sóz sońynda «Órkenniń» oqyrmandaryna nendeı tilek aıtar edińiz?

— «Órken» — stýdent jastardyń gazeti. Stýdent — barlyq kezeńde, barlyq elde qoǵamnyń ozyq oıly azamaty. Bizdiń jigitter men qyzdarǵa kóp oqý, kóp bilý kerek. Daraqy, aýzynan aq ıt kirip, kók ıt shyqqan, kópshilik jerlerde aldymen óziniń tárbıesizdigin kórsetetin, oısyz jastar kóbeıip ketti.

«Myna bala bylaı bolyp ósse, basqasy jetedi ǵoı» deıtindeı biz sany kóp halyq emespiz. «Órkenniń» ár oqyrmany «Qazaqtyń taǵdyry meniń qandaı bolýyma baılanysty» nemese «basqa jurt men arqyly qazaq halqy týraly pikir aıtady» degen oıdy esten shyǵarmasa deımin.

1996.

---