InfoHub Logo

Halqymyzdyń ádet-ǵuryp, salt-dástúr, til, tarıh sekildi rýhanı ǵumyryn jalǵastyrar tirshilik arnalarynyń ýaqyttyń qumdy daýyldarynan bitelip qalǵan kóz qaınarlary birtindep arshyla bastaǵany kóńilderge úmit sáýlesin uıalatatyny ras. Adam balasynyń tabıǵaty qyzyq qoı: zamandar boıy ezilip-janshylýǵa eti úırenip, qudaıdyń jazǵany osy dep qabyldap, jan dármen kúıi júre beredi de, sál-pál jaqsylyqtyń nyshany kórine bastasa, nege dúnıeniń bárin bir sátte aqıqat pen adaldyq jaılap almaıdy dep, ómir boıǵy qaǵajý tirliginiń óshin bir-aq alǵysy keledi.

Bizdiń ana tilimiz haqynda da osyndaı kórinisterdi baıqaýǵa bolady. Biryńǵaı halyqtyń sózin sóıleýge «syńar jaq ketip, qyzmet ornymnan túsip qalarmyn» dep el taǵdyryn sheshýshi ákimder qorqaqtaıdy. «Ulttyq respýblıkalardyń bári derlik aldymen týǵan til máselesin sheship alyp jatqanda kindik kesken ulan-baıtaq topyraǵymyzda otyryp, biz nege búgejekteımiz» — dep qarapaıym eńbekqor halyq alaburtady.

Qazaq tiline memlekettik statýs berilýi týrasynda respýblıka Úkimetiniń deńgeıinde másele kóterilgeni ras.

Qazaq tili qoǵamy qurylyp, onyń respýblıkamyzdyń aýdan, aýyldaryna deıin bólimsheleri paıda bolǵany ras.

Joǵarǵy, arnaýly orta oqý-oryndarynda qazaq bólimderi ómirge kelip, orys bólimderinde de qazaq tili sabaǵy oqytyla bastaǵany ras. Respýblıkalyq «Ana tili» gazeti, oblys ortalyqtarynda Qazaq tili qoǵamy bólimsheleriniń, júıeli bolmasa da, óz gazetteri shyǵa bastady.

Osynyń bári — budan on jyl burynǵy ahýalmen salystyrǵanda qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵandaı jaqsylyq.

Alaıda, Qazaq respýblıkasynyń barlyq jerinde qazaq degen halyqtyń elinde júrgenin ár adam sezinetindeı jaǵdaı ázir bola qoıǵan joq jáne qapelimde bola da qoımas. Ol birer adam búıryqpen jasaı salatyn ahýal emes, búkil halyq, onyń ishinde ıntellıgensıa, irili-usaqty mekeme basshylary bolyp, yntymaqty birlikpen isteletin sharýa.

Eń aldymen bizdiń elimizdiń býyn-býynyna sińip qalǵan «orys tilin bilmegen adam adam bolmaıdy» degen jyldar boıǵy qaǵıdadaı qalyptasqan pikir joıylmaı turǵanda, «qazaq tilin oqy, úıren» degen jalań úgitten eshteńe shyqpaıdy. Qazaq tilinen basqa tildi bilmeıtin adam jeti múshesiniń bireýi joq múgedekteı kibirtiktep, óz-ózinen qorsynyp, shet elde júrgendeı tilin tistep júretin jaǵdaı barda, qazaqtar báribir aborıgender sekildi kúı keshe bermek.

Óıtkeni biz júrtqa jaǵynýmen, ózimiz ólýsirep jatsaq ta, bireýdiń babyn tabýǵa tyrysýmen kele jatqan halyqpyz. Al, ózin syılata almaǵandy ózge eshkim de syılap jarytpaıdy. Qazaq tili týraly, qalalardyń, keıbir kóshelerdiń attaryn ózgertý týraly sóz bolǵanda, ózge jurttyń ákesiniń qúny qalǵandaı búrqan-talqan bolýy da sondyqtan.

Til týraly zań alǵash sóz bolǵan kezde qurdaı jorǵalaı bastaǵan respýblıkanyń ózge tildi túrǵyndary búgin qaıtadan taırańdap, «seniń tilińdi qaıtem» degen qúlyq kórsete bastady. Qazir birsypyra oblystarda Qazaq tili qoǵamynyń músheleri Naýryz merekesin ótkizip júr. Munyń til úıretýge kómegi joq, árıne. Biraq halyqtyń salt-dástúrin turmysqa engizýge, balalar men jastardyń shyǵys halyqtarynyń Jańa jyl meıramy qashan bolatynyn bilip júrýine sebi tıeri sózsiz. Bıyl astanadaǵy qazaqtyń Qyzdar pedagogıkalyq ınstıtýty men polıtehnıkalyq tehnıkýmnyń ujymdary Naýryz merekesin este qalardaı tamasha ótkizgenin ózimiz kózben kórdik. Tipti meniń kishkentaı nemereme deıin:

— Biz Naýryzǵa barǵanda... — dep, Qyzdar ınstıtýtynda kórgen qyzyqtaryn ertegideı tamsana aıtady.

Al, birsypyra oblystar men aýdandarda qazaq tili qoǵamdary ne isterge bilmeı saýsaqtaryn soryp júrgendigi baıqalady. Mundaı jaǵdaı, ásirese, biryńǵaı qazaqtar turatyn jerlerde kórinis berip júr. Sebebi aýylda, aýdanda jappaı qazaqsha sóıleıdi, demek olarsha eshqandaı kúrdeli másele joq. Al basqa ult ókilderimen aralas turatyn jerlerde Naýryzdy jaqsy ótkizýge tyrysady.

Budan neni kórýge bolady?

Óz halqynyń tili men dástúrin bilý básekeniń nemese «qazaqtar keremet eken» dep ózge jurt tańdansyn dep jasalatyn sharýa emes. Bul — qanǵa sińgen, kádimgi tynys — demińdeı kózge kórinbeı tirligińdi jalǵaıtyn, sen arqyly ultyńnyń ǵumyryn jalǵaıtyn nár.

Baıaǵy bala kúnimizde 7-qazan meıramy jaqyndap qaldy dep, bizdiń aýylda mektep, keńse, dúken, turǵyn úılerdiń syrtyn aqtaý da kolhoz komýnıseriniń naýqandy jumystarynyń bir salasy bolatyn. Jyl boıyna alaq-jalaq, alqa-salqa bolyp jatatyn aýyl úıleri dástúrli meıram qarsańynda opa jaqqan áıeldeı bir jańǵyryp qalatyn da, meıram ótkesin baıaǵy taz qalpyna qaıta túsetin.

Ulttyń tili óz deńgeıinde damý úshin búkil qoǵamdyq júıede qunarly topyraq pen nár berer aýa qajet. Ol bolmaǵan jerde, ásirese kóp tildi ortada ómir súrýge májbúr sany az ulttardyń tili emin-erkin órken jaıýy ekitalaı.

«Ana tilin bilmeý uıat» degen qaǵıdamen ǵana til úırengender eshqandaı tildi kóktetip jarytpaıdy. Týǵan halqynyń áni men kúıin qany men janyna sińirip óspegen adam ýyzyna jarymaǵan tóldeı.

Bizdiń tilimiz ázirge syrbaz aqsúıekteri bala-shaǵasyna deıin fransýzsha túsinisip, mujyqtardyń ǵana qatynas quralyna aınalǵan ótken ǵasyrlardaǵy orys tiliniń kebin kıýde. Aýdannan bastap, oblystyq, respýblıkalyq dárejedegi irili-usaqty ákim-qaranyń deni óz tilin jete bilmeıtin, qazaqsha kitap túgili, gazet-jýrnaldyń betin ashyp qaramaıtyndar.

Respýblıkadaǵy Qyzylorda men Jambyl oblystyq partıa komıtetterine barǵanda ǵana aýzyń tushynyp qazaqsha sóılesetin hatshylardy kórip bir jasaǵandaı bolasyń. Basqa oblystardyń partıa komıtetterine kirseń, Voronejde nemese Samarada turǵanyńdaı áser beredi. Olarda qyzmet etetin basqa ult ókilderin sóz etpegenniń ózinde, ıneniń kózinen ótken qazaqtyń jigitteri men qyzdary ana tiliniń shuraıly shyrynyn uǵýdy bylaı qoıǵanda, sezinbeıdi de.

Basqa ult ókilderiniń birge eńbek etetinder arasyndaǵy ózara qazaqsha sóıleskenderge: «Sender nege oryssha sóılespeısińder?» — dep zekıtinderin qaıtersiń?!

Al qalalyq, oblystyq, respýblıkalyq jıyn ataýly sesıa, pleným, sıez t.b. qazaqsha ótken emes. Áıteýir jınalys basqarýshy «qazaq» ekenin kórseteıin degendeı nemese Qazaqstanda ótip jatqan jınalys ekenine jurttyń nazaryn aýdarǵysy kelgendeı, qazaqsha jazyp alǵan bastapqy eki sóılemin ejiktep oqyp shyǵady da, ári qaraı shúý, qaraquıryq dep «aýdarmaǵa ýaqyt ketirmeý úshin» ortaq tilde zymyrap beredi. Teledıdardan respýblıka Joǵarǵy Keńesi sesıalaryn qaraı qalsań, qazaq tiliniń ıisin sezbeıtin ahýaldy kóresiń.

Ótken aıda Aqtaý qalalyq keńesiniń sesıasynda jap-jaqsy qyzmet etip júrgen qazaq jigiti qalalyq keńestiń tóraǵasy Meńdesh Salyqulyn áı joq, shaı joq ornynan julyp alyp tastap, tóraǵalyqqa orysty qoıdy. Julyp alǵan emeı nemene, qalalyq depýtattardyń basym kópshiligi qazaq emester, óıtkeni jaǵdaıy jumaqpen birdeı Aqtaý qalasynda turatyndar baılyq jınaýǵa kelgender de, qaladan quryq tastam jerdegi turmys-tirshilik jaǵdaıy dozaqtan kem emes Basqudyq, Aqshuqyr, Qyzyltóbe eldi mekenderinde shıetteı sábılerin shýlatyp qazaqtar turady Qazaq ıntellıgensıa ókilderiniń, «Parasat» qoǵamdyq uıymynyń tóraǵasy Saıyn Shapaǵatovtyń damyl kórmeı júrip qaladaǵy ekinshi qazaq mektebin, orys balabaqshalarynyń janynan qazaq toptaryn ashtyrýdaǵy kúresi kezinde ókimet tarapynan kómektesken jalǵyz Meńdesh Salyquly bolatyn. Demokratıa degen párenjeni jamylyp alyp, aqtaýlyq depýtattar stol baqqandardyń arasyndaǵy ilip alary, qazaqqa jany ashıtyn sol azamatty jabylyp júrip ornynan aldy. Sóıtip Aqtaý qalasyn Ońtústik Afrıkany bıleýshilerdiń vıllasy sekildi etip ustap kelgen kelimsekter taǵy da týlaryn aspanǵa kóterýde. Bul týraly egjeı-tegjeıli táptishtep jazyp otyrǵanym, osyndaı jaǵdaı tek Aqtaý qalasynda ǵana ma? Árıne, olaı emes. Bul — Qazaqstandaǵy talaıdan qalypqa quıǵan qorǵasyndaı myzǵymaı kele jatqan kórinis.

Biz tilimizge memlekettik mańyz-mán beremiz dep sózben syrlaǵanmen, qoǵamdaǵy keń ahýaldy kósemeı turyp, eshteńe de jasaı almaımyz.

Baýyrlas ózbek, qyrǵyz elderiniń tedadıdarynan parlamenttik jıyndaryn kóre qoıǵanda kóńiliń kónshıdi; óz tilderinde qysylmaı-qymtyrylmaı sóılep, kósemderinen bastap kók attysyna deıin maqal-mátelmen kósilip jatady. Óıtkeni zalda otyrǵandardyń eń kem degende 70-80 paıyzy kóship kelip kósegeleri kógergender emes, jer aýdarylmaı sol topyraqtan ketpeıtinder.

Eger jergilikti, qalalyq, odan joǵary baspaldaqtardaǵy úkimet ókilderiniń kem degende jartysy jergilikti halyq ókilderi bolýy shart degen zań bolsa, bul jaǵdaı ózinen-ózi jónge keler edi.

Qazir el aýzynda: «Sovet Odaǵyndaǵy eń jaıly núkte — Qazaqstan» degen pikir bar. Biz úshin qýanyshty pikir. Alaıda tilińe, janyńa, qanyńa kapsýla jibergendeı kúı keship júrip, ózgelerge juǵymdy maıshelpek bolǵannyń halyq pen urpaqtyń kepken kenegesin jibiterge qandaı sebi bolmaq?

Ras, sany az ulttardyń taǵdyr-tirshiligi jel ótinde turǵan búgingi dáýirde, onyń ishinde temir qursaýda typyrlap júrip jan dármen tirligin ázirshe jalǵap kele jatqan qazaq halqynyń jaǵdaıynda, bárin birden ornyna keltire qoıý ońaı sharýa emes. Biraq dál osy kúıimizde kete bersek, eńsemizdi kóterip, eldigimiz etek jaımasy kámil.

Osydan biraz jyl buryn Eston ádebıetiniń Qazaqstandaǵy kúnderi ótti. Ádebı, mádenı qarym-qatynas jasaýda, el men eldiń, ult pen ulttyń jaqyndasýyna jaǵdaı týǵyzatyn osyndaı jıyndar burynǵy kezde, jıi bolmasa da, ótkizilip turatyn. Qazir qaı jazýshynyń qaı saıda nemese qaı tóbeniń basynda júrgeni belgisiz. Iá, sol estondyq ádebıetshilerdiń eline júrer qarsańda Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy birinshi hatshysynyń bólmesinde belgili degen qazaq jazýshylarymen júzdesýi boldy. Sonda Estonıanyń delegasıa basshysynan bastap, kórnekti jazýshylaryna deıin óz tilderinde sóılep, aýdarmashy arqyly túsinistik. Bizdiń qazaqsha — estonsha biletin tilmásh bolmaı, aqyry qazaq aqyn-jazýshylary oryssha sóılep, qosh aıtysqanymyz esimde qalypty.

Osyndaı respýblıkalar men elder arasynda bolyp jatatyn, úkimettik deńgeıdegi kezdesýler de óz tilimizde ótip, bizdiń basshylar da ana tilderinde sóılese, halyqtyń da mereıi ósedi, ári ózge jurtqa da sabaq bolar edi.

Túrli dárejedegi basshylardy jumysqa alǵanda da jergilikti halyqtyń tilin biletin-bilmeıtini eskerilmeıdi.

Ómir boıy Qazaqstan topyraǵynda turyp kelemiz. Óz qara basym áli kúnge deıin Shetpe, Tarbaǵataı, Aqkól, Aral, Ulytaý, Qyzylqoǵa aýdandarynda bolmasa respýblıkanyń telefonmen baılanys júıesinde qyzmet isteıtinderden suraǵyma qazaqsha bir de bir jaýap estigen emespin. 07, 08, 09 sandy telefondardyń basynda otyrǵandarǵa qazaqsha sálemdesseń, «Ne dep ottap tursyń?» — degen maǵynadaǵy orys sózimen jaýap alasyń.

Sońǵy bir-eki jylda týysqan Túrkıada turatyn qazaq baýyrlarymyzdyń birqatary ata-baba topyraǵyna taǵzym etýge, jyldar boıy jeti qat jerdiń astyna túskendeı habar-osharsyz ketken qazaq eline jıi-jıi kelip-ketip júr. Olar Almatyda otyryp, Stambýldaǵy bala-shaǵalarymen telefon arqyly sóılesý úshin zakaz berýge kelgende oryssha biletin adam izdep áýre-sarsań bolady. Sebebi, zakaz alatyn núktelerde otyrǵandar «óltirem» deseń de, qazaqsha ilip almaıdy.

Áýe joly, temir jol, avtobýs qatynasy mekemeleri — ár eldiń bet-ajary sekildi, alǵash kózge uratyn jáne halyqtyń eń kóp júretin salalary. Áýe jolyn, ıaǵnı respýblıkadaǵy Aeroflot júıesin baıqap qarasańyz, ábden yza bolasyz. Burynǵy jyldary Máskeýde aryp-ashyp kúnderin ótkizip, ýh dep Almaty samoletine otyrǵanda, qazaq tilin jańa úırenip júrgen shet eldik azamattardyń aksentimen sóılese de stúardessa qyzdyń qazaqsha habarlamalaryn uıalyp jerge kire jazdasaq ta, estıtin edik. Qazir sol aksentpen aıtylatyn qazaqsha habarlamalarǵa da zar bolyp qaldyq. «Qazaq tiline memlekettik huq berip jatyrsyńdar, al, endeshe!» — dep tisin qaıraǵan bireýlerdiń isi me — áıteýir samolet ishinde jolaýshymen qazaqsha sóılesetin qyzmetker tabý qıyndap ketti.

Qazir qazaqsha da, oryssha da, tipti bularǵa qosa aǵylshyn, fransýz tilderin de biletin symbatty da, súıkimdi qyzdarymyz qansha?! Apyr-aý, áýe jolynyń tarabyna kelgende ne qazaqshasy joq, ne qazaq qyzynyń qulqy joq, ne kelbeti joq bireýlerdiń qarmaqqa ilinetini qalaı?

Bul kúnderi sheteldikter degen respýblıkanyń saı-salasyn kezetin boldy. «Qazaqtyń uly men qyzy, mine, osyndaı bolady!» — dep kórsetetin urpaq, qudaıǵa shúkir, bar ǵoı!

Osy jaılardy kim oılap, kim bas qatyryp jatyr? Shamasy til bilmeıtin syńarjaq basshylar ózderiniń jetpestikterin jalpyǵa tán dep kórsetý úshin jumysqa adam qabyldaǵan kezde ádeıi joǵarydaǵydaılardy kórsetýge tyrysady-aý.

Biz gazet-jýrnal betterinde óz pikirimizdi, ómirden kórgen jaqsyly-jamandy tájirıbelerimizdi jazamyz. Maǵan keıingi kezde júıkeńdi taramdap, júregińdi aýyrtyp jazǵan-syzǵandarymyzdy kim úńilip oqyp, ózine oı túıindep jatyr degen salyńdy sýǵa ketirer oı keledi. Qazaqsha gazet-jýrnaldardy qarap, ondaǵy jazylǵandardy oqyp jatqan basshylar joq, qaı mınıstrdiń aldyna barsań da, aldarynda oryssha gazet-jýrnaldar jatady...

Sońǵy jyldary aıtys, qyzdardyń jan, tán sulýlyǵyn synǵa salar «Saryarqa arýy» degen sekildi kópshilik sharalar ótkizilýde. Árıne, aıtys búgingi qazaq poezıasynyń shyqqan shyńy emes. «El kitaptyń betine qaraýdy qoıdy, tek aıtys dese ishken astaryn jerge qoıatyn boldy. Demek, búgingi qazaqtyń óre deńgeıi osy eken ǵoı», — dep, zıaly qaýym ókilderiniń arasynan túńilgen kúbirler de estilip qalyp júr.

Aıtys — qazaqtyń tól óneri. Tól óneriniń qaı túrin bolmasyn qoldaǵan halyqqa qol soǵý kerek dep oılaımyn. Óz basym, altynnan eskertkish quıamyz dese de, aıtys aqyny bola almaımyn -qolymnan kelmeıdi. Kúısandyqty quıqyljyta tartqan adamnyń bári dombyrany nemese gıtarany sherte almaıdy ǵoı. Aıtys til sheberligin, tapqyrlyqty, adamnyń bilimi men óresin shyńdaıdy, qazaqtyń sózdik qoryn baıytady. Sondyqtan «aıtysty qolpashtaı bermeý kerek» dep kóńiltarlyq kórsetý durys bolmas dep oılaımyn.

Al, «qyz syny» týrasynda da aıtarym osy. Qyz balanyń bilimi, mádenıeti, kórgendiligi kórinetin mundaı sharaǵa qyzdardyń ózi de, ata-analary da, sóz joq, mán beredi, talapqa saı bolýǵa umtylady. Demek, daraqylyq, saldyr-salaqtyq, ózindik pikiri joq ermelik jastarymyzdyń arasynan boı kórsetip júrgen búgingi tańda qazaq úshin munyń artyqtyǵy joq.

Áttegen-aıy sol — osyndaı sharalar barlyq aýyl — aýdandarda, mektepter men oqý oryndarynda ótkizile bermeıdi, jaı basyp, jan saýǵalap júrgen basshylar, jurtty uıymdastyryp, jaqsy iske umtyldyrýdan góri, ash qulaqtan tynysh qulaq júrgenderin durys kóredi. Qazir úlkenniń de, kishiniń de ilgeri umtylýǵa, adal qyzmet etýge, nemese jaqsy oqýǵa qulqy joq. Ár kókirektegi jalǵyz arman «qaıtsem, qaıdan kóp aqsha tabamyn».

Baı bolǵanǵa, molshylyqqa, ne ishem, ne kıemsiz ǵumyr keshkenge ne jetsin. Biraq rýhanı ómirine, tiline, ádebıet pen ónerine mán bermegen eldiń taǵdyry qaınary sarqylǵan kólmen teń. Adamzat tarıhynda talaı halyq jer betinen — osylaı súrtilgen.

Halyqtyń tili men taǵdyryn sóz ete otyryp, til sabaǵy, oqýlyqtar jaıly úndemeı ótý kúpirlik.

Qazirgi tańda bizdiń biraz ini-sińililerimiz sábılerin, joldastarymyz ben aǵa-jeńgelerimiz nemerelerin qazaqsha balabaqshaǵa aparýǵa tyrysyp-aq júr. Biraq qazaq balabaqshalaryndaǵy tárbıeshiler men muǵalimderdiń kúni de kún emes: kórneki qural, oqýlyq, sábılerge arnalǵan jattap alýǵa, uǵynýǵa ońaı óleń, taqpaq jınaqtary, sýret kitapshalary joqtyń qasy deýge bolady. Balabaqshany ólip-talyp qazaqsha ashtyryp alǵan baýyrlarymyz endi olardy qalaı oqytý kerek, qazaqsha kitap-quraldaryn qaıdan tabý kerek dep bastary qatýda.

Qazaq tili pániniń qazaq mektepteriniń ózinde jýrgizilýi júıesinde shalalyqtar bar. Birqatar mektepterde qazaq tili topqa bólinip oqytylmaıdy, sol baıaǵysha segizinshi (burynǵy jetinshi) klasta qazaq tili pániniń kýrsy támamdalady. Qazir barlyq mektepterde derlik orys, aǵylshyn tilderi eń kóp degende 12-13 baladan topqa bólinip oqytylady.

Al joǵary oqý oryndaryndaǵy qazaq fılologıa fakúltetterin alsaq, bularda da qazaq tili men ádebıetine bólingen saǵat sany sheshesine erip kelip, ógeı ákesiniń qolynan uzatylǵan qyzdyń jasaýy quryptas. Osy fakúltetterdegi shet el, orys ádebıetterine bólinetin saǵat sany anaǵurlym kóp. «Qazaq tili men ádebıeti qaıda qashar deısiń, qazaq stýdentteri basqalardy jaqsylap bilip alsyn» degen qaǵıdany joǵary bilim berý basqarmasyndaǵy joldastar oılastyrǵan bolýlary kerek.

Qazaq tili — óte baı til. Jalpy jer betindegi tildiń árqaısysy ózinshe uly, árqaısysy ár halyqtyń baı qazynasy.

Men úıde, mektepte, ýnıversıtette oqıtyn balalarymnyń sabaqtaryn, kún saıyn bolmasa da, qarap otyramyn. Balanyń sabaq oqýǵa qulqy joq. Bul tek bizdiń úıde ǵana emes, jappaı kórinis. Sondaǵy baıqaıtynym — ana tilimizdegi oqýlyqtar tiliniń qasańdyǵy. Tarıh, jaǵyrapıa, bıologıa, zoologıa pánderiniń qazaq tiline aýdarylǵan oqýlyqtaryn qarshadaıymnan kitap mújigen men áreń túsinemin.

Mundaı oqýlyqtardy bala túgili úlken adam ekinshi ret qaraǵysy kelmeıdi. Jaraıdy, oqýlyqtar orys tilinen — aýdarylsyn-aq deıik. Biraq olardy qazaq balasynyń uǵymyna laıyqty mysal, tájirıbelermen, tartymdy tilmen aýdarý Amerıkany ashý emes qoı. Eger oqýlyqtardy mamandar ǵana aýdaratyn bolsa onyń kórkemdik jaǵyn qaraýdy jazýshylarǵa júkteý kerek sekildi. Óıtkeni qazaq tiliniń qunaryn áli de shashpaı ustap kele jatqandar ázirshe jazýshylar qaýymy. Eldik pen kisilikti ata-baba murasyndaı urpaqtardyń qanyna sińirý máselesinde de aldymen alańdaıtyn jazýshylar.

Sonymen, respýblıkadaǵy qazaq tili tóńireginde sheshýin tappaǵan máseleler kóp. Bul — meniń ǵana jeke pikirim emes. Halyqtyń ózi bilip-kórip otyrǵany aqıqat. Árıne kemshilikti kórip, synap-mineýge kelgende jurttyń bári sheber. Sondyqtan osy aıtylǵan jáılar haqynda men ózimniń pikirlerimdi de ortaǵa salǵan jón dep oılaımyn.

Aldymen, qazaq tilin damytýdyń júıeli, josparly júrgizilip otyratyn bir Ortalyǵy bolýy kerek. Ol balabaqshadan bastap, joǵarǵy oqý oryndarynyń oqýlyqtaryna deıin túgel óz eleginen ótkizip, laıyqtalǵan jumystardy júrgizgeni jón. Ol úshin bir salany Qazaq tili qoǵamy, mektepter men joǵary, arnaýly orta oqý oryndarynyń oqýlyqtaryn halyqqa bilim berý Mınıstrliginiń Bas basqarmasy, medısınalyq ýchılısheler men ınstıtýttardyń oqý quraldaryn Densaýlyq Mınıstrliginiń metodıkalyq quraldar ortalyǵy dep bólshektegen mekemelerdi jınaqtap, ne qazaq tili qoǵamyna, ne bilim berý mınıstrligine qaratqan jón sekildi. Aýrý adamdy qaraǵanda bizdiń dárigerler bireý qolyn, bireý qulaǵyn, bireý júregin qarap áýre-sarsańǵa salatyny sekildi, qazaq tiliniń tóńireginde de pyshyrap-shashyrap júrgennen nátıjeli is bolmaıdy.

Respýblıka (aýyl, aýdan qala, oblys, mekeme, uıym) kólemindegi basshylaryn olardyń kómekshilerin irikteýde eki tildi jetik bilýi qajettigin iskerlik, kóregendik, uıymdastyrǵyshtyq qabiletteri sekildi shart etip qoıǵan durys sekildi.

Jergilikti aýyldyq keńesterden bastap, respýblıka parlamentiniń depýtattaryn saılaǵanda jergilikti halyq ókilderiniń jartysynan kem bolmaýy zańdastyrylmasa, baıaǵy taz qalpymyzben júre beretinimiz sózsiz,

Oblystar men respýblıka basshylary qazaqsha sóılemese, tilimizdi memlekettik til etemiz deýimiz ásheıin qyzyl sóz bolyp shyǵady.

1990.

---