InfoHub Logo

Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany,
Qarashoqat orta mektebiniń bastaýysh synyp muǵalimi
Ibrashova Lıza Qońyrbaevna

Qazaq tili 3 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ózińdi - óziń tekser
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń alǵan bilimderin tekserý jáne tereńdete túsý.
Kórkem, saýatty jazǵa tóseldirý. Damytýshylyq: oqýshynyń oı - órisin, este saqtaý qabiletin damytý, alǵan bilimderin qoldana bilýge qalyptastyrý.
Tárbıelik: Shapshańdyqqa oqýǵa, bilimge degen qushtarlyǵyn arttyrýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: izdenýshilik, oıyn túrlerin paıdalaný, suraq - jaýap.
Sabaqtyń tıpi: qaıtalaý
Sabaqtyń kórnekili: kespe qaǵaz, slaıd, Á. Marǵulan týraly slıd, Qazaqstan armıasy týraly slaıd.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
10 - jattyǵý.
Maqaldardyń mátinin túsindir.

İİİ. Jańa sabaq. Ózińdi - óziń tekser.
1. Ótilgen sabaqtarda qandaı dybystardyń jazylýymen tanystyq?
2. Ol dybystar qandaı sózderde kezdesedi?
"Jasyrynǵan sózdi" taýyp sabaǵymyzdy ári qaraı jalǵastyramyz.
Slaıd. VRPAIDAǴA LEVÝASYRD JAVBİLİMİŃDİ PRTÚ
Ótilgen sabaqtarda alǵan bilimimizdi sabaq barysynda kórsetemiz.

1 - tapsyrma. "Ózińdi - óziń tekser" (kespe qaǵaz)
... elosıped,... okkeı, jı... az,... kran, mýlt... ılm, tu... y,... abar,... ývash, telegra...,... etka,... oleıbol, del... ın, moto... ıkl,... ırk.
V, s, h, ch, sh, f, e, h.

2 - tapsyrma: "Jańylmaı jańyltpashty aıt"
Bolsań, shahmatshy keleǵoı,
Káne, jeńe ǵoı, Shoqandy!"
Berilgen sózderden jańyltpash quraý.

3 - tapsyrma: Álkeı Marǵulan kim?
Ar... eolog ári tiri... olkor,
Tarı... betin qaıta ashty... alqyna ol.
Qarapaıym, kishipeıil jan edi,
Akademık bolsa daǵy dańqy zor.
S. Máýlenov.
Á. Marǵulan týraly aıtý.

4 - tapsyrma: 6 - jattyǵý. Mátindi oqytý.
Ábý Nasyr ál - Farabı týraly aıtý.
Horasanǵa, Farabı sózderine dybystyq taldaý jasaý.
H - daýyssyz, qatań.
O - daýysty, jýan.
R - daýyssyz, úndi.
A - daýysty, jýan.
S - daýyssyz, qatań.
Ǵ - daýyssyz, qatań.
F - daýyssyz, jýan.
A - daýysty, jýan.
R - daýyssyz, úndi.
B - daýyssyz, uıań.
I - daýysty, jińishke.

5 - tapsyrma: Jatqa jaz.
Ulan - baıtaq jerimdi,
Ulan - baıtaq elimdi.
Qorǵap turǵan senimdi,
Armıamyz qaharman!
(N. Aıtmov)
Qazaqstan jeri, ony qorǵaý, elimizdiń beıbitshilik saıasaty týraly aıtý.

6 - tapsyrma. "Uıqasyn tap".
1. Jeımin dep kór qarýdy
______ ______ ________
2. Farıza toıǵa barady
Kópten_____ ________
3. Ashshy kólde balyq joq
_____ ______ _________
4. Venadada Vaná aǵa,
_________ maılady.
5. Qysta_____ ______
Qyzyna toımady.
6. Hadısha án saldy,
_____ _____ __________

7 - tapsyrma: "Maqaldyń jalǵasyn tap"
Jaqsynyń aty ólmeıdi,
Ǵalymnyń haty ólmeıdi.
Árkimniń óz týǵan jeri -
Mysyr shahary.
Elbasy - bireý,
Halqy oǵan tireý.
Urys yrysta qashyrar,
Yntymaq halyqty asyrar.
Maqaldyń mánin túsindirý.

8 - tapsyrma: Oıyn "Iá", "Joq"
1. a daýysty dybys ıá.
2. Bógenbaı, Qabanbaı qaharman batyrlar ıá.
3. Pıngvın qus bolǵanymen usha almaıdy ıá.
4. V - qatań daýyssyz dybys joq.
5. Daýysty dybys 3 - ke bólinedi. joq.
6. Mektep jińishke aıtylatyn sóz ıá.
7. F dybysy myna sózderde kezdesedi: parta, plash joq.
8. Dáýlet Turlyhanov - chempıon ıá.
9. Shetkanyń paıdasy kóp ıá.
10. Ch, sh qatań daýyssyz dybystar ıá.

İÚ. Qorytyndy:
E, v, f, ch, sh, s, h, h dybystary bar sózderdi konvertke salý.
Vaná, Borash, shana, shýba, sentner, kitaphana, jıhangez, mektep, sıfr, borsh, tramvaı, taqta, forma, elevator, Chapaev, habarlama.

Ú. Baǵalaý.
Úİ. Ýıge tapsyrma: 8 - jattyǵý. Jumbaqty jazyp, sheshýin tabý