InfoHub Logo

Patsha ókimetiniń otarlyq saıasatynyń negizgi maqsaty qazaq jerin tartyp alý bolsa, onyń ózi agrarlyq saıasat arqyly júzege asyryldy, al agrarlyq saıasattyń ajyramas bóligi — qonystandyrý saıasaty boldy. Pomeshıkter men ımperıalısik býrjýazıanyń múddelerine saı kelgen qonys aýdarý máselesine patsha ókimeti XIX ǵasyrdyń 2-jartysynan bastap qatty nazar aýdardy, óıtkeni Reseıde krepostnıktik pravonyń joıylýy jáne áleýmettik-ákimshilik reformalar agrarlyq máseleni tolyq sheshken jok edi. Reseıdiń ortalyq aýdandaryndaǵy sharýalardyń tolqýlary jandandy. Osyndaı jagdaıda patsha ókimeti sharýalardyń nazaryn revolúsıalyq qozǵalystan aýdarý úshin, birqatar sharalar qoldandy. Qonys aýdarý saıasaty sol sharalardyń biri edi. Sibirdi, Qazaqstannyń soltústik-batys, ortalyq jáne ońtústik-shyǵys aýdandaryn otarlaý arqyly patsha ókimeti Ortalyq Reseıden sharýalardy qonys aýdartyp, jańa jerlerde solar arqyly ózine tirek jasamaq boldy.

Áskerı-ákimshilik otarlaý saıasaty Reseıden sharýalardyń qazaq jerine aǵylyp kelýine jol ashty. Iaǵnı Qazaqstanda Reseıdiń tolyq ústemdik júrgizýi bul ólkeni orys sharýashylyq otarlaýyna esigin aıqara ashty. Qazaqstanǵa qonys tepken slaván halyqtarynyń alǵashqy ókilderi kazaktar boldy. Qazaqstannyn soltústik shekarasynyń uzyna boıynda kazaktarǵa eki jórgemnen jeti mılge deıin ulanǵaıyr jer berildi.

1900 jyly qazaq dalasynda 404 kazak derevnásy boldy. Sol jyly kazaktar qaramaǵyndaǵy jer kólemi 11,5 mıllıon desátınaǵa jetti. Bul búkil Qazaqstan aýmaǵynyń jetiden birin quraıtyn edi. 1870 jyldan qazaq jerine ishki Reseıden sharýalar kóptep qonys aýdara bastady. Kazaktardy sharýalardyń almastyrýy 1880 jyldan soń bastalady. Aqmola oblysynyń Petropavl jáne Kókshetaý ýezerine 1860-75 jyldar aralyǵynda 30 úı qarashekpen kóship keldi. Odan keıingi 1878 jylǵa deıingi bas-aıaǵy úsh jyl ishinde 287 úıli mujyq kelip ornyǵyp aldy. 1879 ben 1881 jyldar aralyǵyndaǵy úsh jylda jańa qonystanǵandardyń sany 375-ke jetti. Kelesi úsh jylda kelgenderdiń sany 418 úı boldy. Qazaqtardan qalǵan shyraıly jerlerge orys sharýalary qonystandyryldy. Qamaldar men bekinisterdiń jaıynan poselkalar salyna bastady.

Otarshyl ókimettiń qazaq dalasyn memlekettik menshik dep jarıalap memlekettik menshik mınıstrliginiń qaraýyna berýi jáne ony qalaýynsha paıdalanýǵa ruqsat etýi, ol jerlerge ishki Reseı gýbernıalarynan aýǵan kresándardy qonystandyrý saıasatynyń tabandylyqpen, júıeli túrde júrgizilýi baıyrǵy turǵyndardyń tirligin tarylta tústi.

Qazaq dalasynda ishki Reseı gýbernıalarynan kóshirilgen qarashekpendilerdi qonystandyrýǵa jaramdy qansha «artyq» jer bar ekenin anyqtaý úshin 1896-1901 jyldar arasynda Torǵaı, Aqmola, Semeı oblystaryn aralaýǵa F.A.Sherbına bastaǵan ekspedısıa shyǵaryldy. F.Sherbına ekspedıpıasynyn qortyndylary boıynsha Qostanaı ýeziniń sharýalarynan ǵana 510063 desátınaǵa qunarly jer tartyp alynyp, orys mujyqtary qonystandyryldy. Patsha ókimeti Sherbına ekspedısıasymen shektelmeı, taǵy da «artyq» jerdi anyqtaý úshin qazaqtardyń jer paıdalaný quqyǵyn shekteıtin K.Polen, V.Kýznesov, P.Rýmánsev jáne basqalardyń basqarýymen birneshe ekspedısıa jasaqtady.

Bul ekspedısıalardyń eshqaısysy qazaqtyń kóshpeli ómir súrý tártibin eskermesten, olardyń qystaýy, kúzeýi, kókteýi, jaılaýyna qaramastan, shóbi shúıgin, topyraǵy qunarly, sýy mol jerlerdiń bárin «artyq» jer dep esepke alyp otyrdy. Bunyń ózi qazaqtardyń narazylyǵynyń jyldan jylǵa ósýine ákeldi. Úkimet búl máseleni arnaıy talqylap, basyn ashyp alýǵa májbúr boldy. Qonys aýdarý jáne jerge ornalastyrý jónindegi Bas basqarma daıyndaǵan «O porádke opredelenıa gosýdarstvennogo zemelnogo fonda v oblastáh Akmolınskoı, Semıpalatınskoı, Týrgaıskoı, Ýralskoı dlá pereselenıa, a ravno ınyh gosýdarstvennyh nadobnosteı», atty nusqaýdy 1905 jylǵy 9 maýsymda mınıstrler kabıneti maquldady. Onda qazaktardyń úı-qorasyn buzyp, qystaýyn alý jóninde bylaı delingen edi: «Qazaqtardyń sharýashylyq qajetterine nemese ýaqytsha turýyna arnalǵan qurylystar jerdi tartyp alý úshin bóget bola almaıdy». «Sonymen qatar memleket múddesi úshin taza kóshpelilirge tek eginshilikke jaramsyz jerlerdi gana qaldyrý kerek», — dep bekitgi. Osylaısha qazaq jerin patsha samoderjavıesi bos jatqan jer retinde eseptep, turǵylyqty halyqpen eseptespeı, olardy yǵystyra otyryp, qamaldar men bekinister salǵan. Reseı úkimeti otarshyldyq saıasatyn qazaq dalasynda asqan aıarlyqpen atqarǵan. Qazaqtan jerdi budan basqa ásker qajetine dep bir, qazynalyq jer dep eki ret alsa, qonys aýdarýshylar qoryna dep taǵy alǵan. Sóıtip qazaq halqyn patshalyq quzyryna qabyldaǵanda qoıylǵan talaptar aıaqasty etilip, eskerýsiz qaldy. Qonysynan aıyrylǵan sharýalardy otarshyl ókimet burynǵy oryndarynan 100-200 shaqyrymdaı jerlerge qýyp tastaǵan. Kazaktar men kresándardyń menshigine berilgen qunarly jer kólemi qanshalyqty kóbeıse, jergilikti halyqtyń egindik, shabyndyq, jaıylymdyq, jerleri soǵurlym azaıa bergen.

XIX ǵasyr aıaǵynda kazak-orystardyń paıdasyna Semeı, Aqmola, Torǵaı oblystarynan eń qunarly degen 14 mln desátına jer tartyp alyndy. Al bunyń ózi «dalalyk oblystardyń jer kóleminiń 8,2 paıyzy edi». 1881 jyly Peterbýrg kelisiminen keıin Qulja ólkesinen qonys aýdarǵan uıǵyr jáne dúngen qonys aýdarýshylarynyń paıdasyna da 100 myń desátına jer tartyp alynǵan bolatyn. Al Stolypınniń agrarlyq reformasynan keıin qazaqtardyń jerin tartyp alý jappaı sıpat aldy. Jalpy alǵanda qazaqtardan tartylyp alynǵan jer kólemi 40 myń desátınany kurady. Belgili tarıhshy N.Masanov óziniń «Kochevaıa sıvılızasıa kazahov» degen eńbeginde qazaqtardan qunarly jerlerdi ǵana alyp qoıǵan joq, ádeıilep qazaqtardyń mal sharýashylyǵymen qosa sharýashylyqtyń eginshilik túrimen de aınalysa bastaǵan aýdandarynyń jerlerin patsha otarshylarynyń tartyp alǵanyna nazar aýdartady.

Sonymen qatar qazaqtar kóshpeli mal sharýashylyǵyna qajetti qystaýlary, jaqsy jaıylymdyq jerlerinen ǵana aıyrylyp qoıǵan joq, otarshylar jer sharýashylyǵyna bet burǵan qazaq jurtshylyǵynyń qulshynysymen eginshilikti damytý úshin qajetti alǵysharttaryn da joıdy degen pikir sol kezdegi otarshyl ókimet chınovnıkteri Polen men Sýhetlenniń «qazaqtardyń Rossıa úshin kóshpendi ómir súrýi áldeqaıda tıimdi, sondyqtan olardyń otyryqshylyqqa kóshýine úkimet tarapynan qoldaý bolmaýy kerek» — degen tujyrymdarynyń is-júzinde iske asyrylǵanyn kórýge bolady.

Patsha ókimeti 1889 jylǵy 13 shildede «Selo turǵyndary men meshandar qazynalyq jerlerge óz erkimen qonys aýdarýy týraly» arnaýly ereje bekitti. Bul erejede jerdi menshikke berýdiń turaqty mólsheri belgilengen jok, jergilikti ókimet oryndaryna óz qalaýynsha belgileýge erik berildi. Úkimettiń ruqsatynsyz qonys aýdarýshylar qonys aýdarǵan 1000 adamnyń 25 paıyzyn kurady. 1894-1903 jyldary Aqmola, Torǵaı jáne Semeı oblystaryna baryp qonystanǵandardyń 63 paıyzy astyrtyn mıgranttar ekendigi eseptelip shyǵaryldy. 1906-1910 jyldary júrgizilgen Stolypın reformalary mıgrasıanyń damýyna erekshe mańyzdy kúsh berdi. Ol boıynsha sharýalardyń qolyndaǵy jerge jekemenshiktik quqyǵy resmı túrde tanyldy, tuıyq sharýa qaýymynyń taralýyna qoldaý kórsetildi, krepostnıktik tártip joıylǵannan beri saqtalyp kelgen sharýalardyń qaryzdary qysqartyldy. Sharýalar endi jer úlesterin biriktirip óndeýine de jáne otarlyq qaýymnan shyǵyp ketýine de quqyly boldy. Aldaǵy ýakytta úkimet Reseıdiń aýyl sharýashylyǵy salasynda jáne menshik iskerlik júıesin qurý maqsatynda «myqty da, aýqatty sharýalarǵa arqa súıeýge» baǵyt ustady.

Otarshyl ákimshilik ishki Reseıden bireýleri óz erkimen, ekinshileri ókimet kúshimen Qazaq jerine qonystanǵan kresándarǵa qoldaryna qarý berip, otarshyldyq ezgini kúsheıte túsýdi maqsat tutqan. Al ol úshin ishki Reseıden ash-jalańash bolyp kelgen qarashekpenderdi toıyndyryp, kıindirip, ózderine qajetti ezýshi áleýmettik topty daıyndady. Bul jóninde Orta Azıa halyqtarynyń Reseı bodandyǵyna ushyraý tarıhyn zerttegen ǵalym P.G. Galýzo 1926 jyly Tashkentte basylyp shyqqan «Orta Azıadaǵy orys pereselenderin qarýlandyrý» atty kitabynda otarshyl úkimettiń chınovnıgi Krıvoshınniń «Býdýshıe poselencheskıe poselkı doljny byt ne bednye, a bogache týzemnyh kıshlakov» degen sózin mysalǵa keltirgen, ıaǵnı bolashaq qonystanýshylar poselkeleriniń jergilikti halyqtardyń turaqtarynan kedeı bolýǵa tıisti emes, qalaıda olar baı bolýǵa tıisti dep qatań talap qoıady. Al jerinen aıyrylǵan qazaq yryzyǵynan da aıyrylǵan. Osylaısha ata-babadan qalǵan jer otarshyl úkimettiń memlekettik menshigine aınalǵannan keıin, qazaqtar óz jerin ózi jalǵa alýdan basqa amaly bolmady. Bul jóninde Álıhan Bókeıhanov «Qazaq» gazetiniń 1913 jylǵy sanynda basylǵan «Úshinshi Dýma hám qazaq» atty maqalasynda: «Alǵashynda arenda onsha aýyr bolmaǵan soń qazaq ony onsha eleń qylmaǵan, bertin kele arenda aýyrlaı berdi, qazaq sharýasyn kúızeltti, arenda burynǵydan áldeneshe ret ósti» dep kórsetedi.

Otarshyl ákimshilik qazaq jerin ózara bólisip aldy da, keıin ol jerlerdi shyn ıesine jalǵa berip, odan shash etekten paıda tapty. Mysaly, Sibir kazak áskerleriniń ober-ofıserlerine syılyq esebinde 600 desátınalyq ýchaskiler bekitilip berilgen. Shtab ofıserleriniń árqaısysy 1000 desátınadan jer alǵan. Generaldar bolsa 3000 desátınadan jer ıelengen. Sibir kazak áskerindegi 493 ofıser chınovnık 560 myń desátına jerdi menshiktegen. Semeı oblysyndaǵy 220 ofıserdiń 215 myń desátına jeri bolǵan. Munyń ishinde 152 ofıserdiń árqaısysynyń jer kólemi 1000 desátınadan eken, 68 ofıserdiń árqaısysynyń jeri 4 myń desátınaǵa jetken. Keıbir ashkóz atamandardyń basyp alǵan jerleriniń kólemi 10-12 myń desátınaǵa deıin jetken. Al endi joǵaryda aıtqanymyzdaı bul jerlerdi ıgerýge moıyny jar bermegen jáne tegin jumys kúshi bar chınovnıkter qazaqtardy uryp-soǵyp, óz jerlerinde jumys istetken. Mine, osylaısha qazaqtar kiriptarlyqqa túsken ústine túse túsken.

Jerdi jalǵa bergende patsha chınovnıkteri, qarashekpender aqy alýdyń neshe túrin oılap tapqan. Búl jóninde B.Súleımenov óziniń monografıasynda bylaı dep kórsetti. «Áskerı ıemdengen jerge qonystanǵan adam 1. Qystaý úshin. 2. Qora-jaı salý jáne qysqy jaıylym úshin. 3. Mal jaıǵany úshin. 4. Ózen óńirine qysta mal panalatqany úshin. 5. Shóp shapqany úshin. 6. Otyn paıdalanǵany úshin. 7. Jer jyrtqany úshin. 8. Shóp shabatyn jer úshin. 9. Sý kózin paıdalanǵany úshin aqsha tóledi», Qazaq sharýasy jylyna orta eseppen 13 som tóledi. Budan basqa kazaq jalgerleri tútin salyǵy men jer salyǵyn tólegen. Qazaqstandy Eýropalyq Ressıden sharýalardy qonys aýdartý arqyly otarlaý patsha ımperıasynyń saıasatynyń quramdy bóligi boldy, qaıyrshylyq jaǵdaıdaǵy orys sharýalary jaýlap alynǵan shyǵys aımaqtarda baspana taýyp, ekonomıkalyq jetistikterge qol jetkizdi.

1856-1916 jyldar ishinde Qazaqstanǵa 1,4 mılıonnan astam kelimsekter, ıaǵnı Azıalyq Reseıge baǵyt ustaǵan mıgranttardyń úshten biri kelip ornalasty. Osylaısha qazaq halqyn qanaýshy birinshiden patsha chınovnıkteri bolsa, ekinshiden ózderi Reseı jerinde qanalýshy, ezilýshi bolǵan, keıin Qazaqstanǵa úkimet jarǵysymen qonys aýdarǵan sharýalar boldy. Patsha ókimetiniń ishki Ressı gýbernıalarynan sharýalardy Qazaqstan jerine qonys aýdartý arqyly otarlaý saıasaty jáne otarlanǵan aımaqta ózine áleýmettik tirek daıyndaý maqsaty túbirinen oryndaldy. Profesor Ǵaırat Saparǵalıev óziniń «Karatelnaıa polıtıka sarızma v Kazahstane» atty eńbeginiń «Voorýjenıe eksplýotatorov» degen taraýynda: «qazaq halqyn qanaýshylar biz biletin pomeshıkter de, qan sorǵysh kýlaktar da emes. İshki Reseıden shubyryp kelip, Qazaqstanǵa qonystanǵan kresándar» — dep kórsetedi. Patsha ókimeti qazaqtardy biryńǵaı ásker kúshimen ustap turýǵa shamasy kele bermeıtindigine kózi jetkennen keıin sharýalardyń buzyq, urdajyqtaryn tańdap alǵan da, olarǵa tegin myltyq berip qoıǵan. Qajet dep sanaǵan jaǵdaıda paıdalanýǵa ruqsat etken. Olar qazaqtyń jerin óz jerindeı paıdalanǵan. Al patsha ákimshiligi bolsa, jergilikti turǵyndarǵa qaraǵanda qonys aýdarǵan pereselenderge jerdi kóbirek bergen. Mysaly, Qazaqstanda egistik kólemi 1906 jyly 1,5 mln desátınadan 1916 jyly 4,5 mln desátınaǵa deıin jetti. Onyń ishinde soltústik óńirdegi tórt oblysta egistik jer kólemi 380 paıyzǵa ósip, 2,5 mln desátına jerdi qamtydy.

Osylaısha Qazaqstandaǵy patshalyq Reseıdiń saıasaty mynadaı edi: birinshiden, orys kazaktary men qonys aýdarýshy sharýalarǵa jer men ár túrli kómek berip, otyryqshy-eginshilikpen aınalysatyn turǵyndardyń sanyn kóbeıtý arqyly óziniń Qazaqstandaǵy áleýmettik tiregin daıyndaý, ekinshiden, kóshpeli mal sharýashylyǵymen aınalysatyn negizgi turǵyndardy jerinen aıyryp, jerdi eginshilikpen aınalysatyn qonys aýdarýshy sharýalarǵa alyp berý. Úshinshiden: baıyrǵy halyqtyń quqyǵyn shekteý arqyly, jerdi otarlaýdy odan ári júzege asyrý. Tórtinshiden: patshanyń otarshyldyq apparatynyń, kazaktardyń, qonys aýdarýshy sharýalardyń jergilikti halyqqa ústemdigin bekitý boldy. Patsha úkimeti osy maqsattardy oryndaý, otarshyldyq tártipti nyǵaıtýdyń mańyzdy býyny esebinde áskerı kúshterdi uıymdastyrýǵa erekshe kóńil bóldi.

Qoldanylǵan ádebıetter tizimi:

1. Bekmahanova N.E. Mnogonasıonalnaıa naselenıe Kazahstana ı Kırgızıı v epohý kapıtalızma. M., 1986. str. 67.
2. Valıhanov Ch.Ch. Sbornshs sochınenıı v 5-tı tomah. A., 1961. T-İ, 495-bet.
3. Sonda. 500-bet.
4. Qaz. SSR tarıhy. 3-t. 167-bet.
5. Madanov X., Mýsın Ch. ¥ly dala tarıhy, 123 bet.
6. Shoıynbaev T.J. Dobrovolnoe vhojdenıe Kazahskıh zemel v sostav Rossıı. A. 1982. 193-bet.
7. Sýleımeıov B. Agrarnyı vopros v Kazahstane v posledneı tretı XIX v. ı nachale XX v. S. 68.
8. Madanov X., Mýsın Ch. Uly dala tarıhy. 123-bet.
9. Saparǵalıev Ǵ. Karatelnaıa polıtıka sarızma v Kazahstane.
10. Ásipov S. Kóp qorqytady. Júldyz. N11 j. 133-bet.
11. Masanov N.E. Kochevaıa sıvılızasıa kazahov, S. 229.
12. Ásipov S. Kóp qorqytady. Juldyz. 1991. N11.
13. Ásipov S. El bolashaǵy qunarly topyrakta. Juldyz. 1996. N9. 27. Materıaly ıo ıstorıı polıtıcheskogo stroıa. 5, 7. S. 93.
14. Bókeıhanov jtlǵy sanynda basylǵan » Úshinshi Dýma ham qazaq» maqalasynda «Qazaq» gazetiniń №1913. 

---