- 05 naý. 2024 00:29
- 204
Q. Jarǵambetov «Ormandaǵy oqıǵa»
Pán aty: Ana tili
Taqyryby: Q. Jarǵambetov «Ormandaǵy oqıǵa»
Maqsaty:
Bilimdiligi: Ádebı ertegiler týraly bilimderin jetildirý. Ormandaǵy oqıǵa ertegisiniń mazmunyn ashý.
Tárbıeligi: Syılastyqqa, adamgershilik qasıetterge tárbıeleý
Damytýshylyǵy: Sóıleý tilin, qabletteri men shyǵarmashylyǵyn damytý
Sabaqtyń túri: Dástúrli emes
Sabaqtyń ádisi: Sahnalaý
Sabaqtyń kórnekiligi: Sýretter, slaıd, magnıtofon, býklet
Sabaqtyń júrý barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý, quraldaryn túgendeý
II. Úı tapsyrmasy:
A. Seıdimbek «Áıel – Ana»
«Ana» taqyrybyna shyǵarma
III. Jańa sabaq: Ormandaǵy oqıǵa
1. Ádebı ertegiler – shyǵarýshy avtory belgili bolǵandyqtan keıbir ertegiler osylaı atalady.
Ádebı ertegiler týǵan eldi súıýge, adamgershilikti, shynshyl bolýdy ýaǵyzdaıdy.
Ormandaǵy oqıǵa avtory Q. Jarmaǵambetov.
Q. Jarmaǵambetov 1918 jyly Qostanaı oblysynda dúnıege kelgen 1941 jyly Qazaqtyń Abaı atyndaǵy pedagogıka ınstıtýtyn bitirgen. Osy ınstıtýtta oqýshy bolyp qyzmet jasaǵan. Jazýshylar Odaǵy basqarmasynda, «Ara» jýrnalynyń bas redaktory bolyp qyzmet isteıdi.
Onyń «Ánshi - azamat», «Balladalar», «Muǵalıma, «Dáýren» «Qyzyl tal» atty shyǵarmalary bar. Q. Jarmaǵambetov 1974 j dúnıe salǵan.
3. Ádebı erteginiń jelisi boıynsha kórinis. Keıipkerler: Qaıyq, Qaraaǵash, Sekseýil, Tobylǵy.
Slaıd: Ósimdikter sýreti. ( Osy ósimdikterge túsinik beriledi)
Suraqtar:
- Ertegiden ne túıdik? Qaraaǵash pen Qaıynnyń dostyǵyn saqtaýǵa qandaı aqyl aıtar edińder?
- Senderdiń qaı aǵashqa jandaryń ashydy?
- Tobylǵy ne úshin mundaı áreketke bardy?
IV. Oqýlyqpen jumys:
Jospar qurý
A) Dostyqqa qastyq
Á) Kúıregen dostyq
Tizbekteı oqý
Dáptermen jumys: Oqıǵaǵa qatysatyn keıipkerlerge minezdeme berý
IV. «Avtor oryndyǵy» strategıasy.
Avtordyń ertegini jazǵandaǵy maqsaty?
Balalardyń boıyna qandaı qasıetterdi darytýǵa tyrysty?
Sender ertegini qalaı aıaqtar edińder?
VI. Qorytyndylaý.
Maqal - mátelder
1. Dos jylatyp aıtar, 2) Dos tabý ońaı - saqtaýy qıyn,
Dushpan kúldirip aıtar Jaý bolý ońaı - toqtaýy qıyn
VII. Oqýshylardy baǵalaý:
Úıge tapsyrma: 1. Erteginiń mazmuny
2. Ózińe unaıtyn aǵashtyń sýretin sal
3. Dostyq, jaqsy dos týraly áńgime jazý.
Taqyryby: Q. Jarǵambetov «Ormandaǵy oqıǵa»
Maqsaty:
Bilimdiligi: Ádebı ertegiler týraly bilimderin jetildirý. Ormandaǵy oqıǵa ertegisiniń mazmunyn ashý.
Tárbıeligi: Syılastyqqa, adamgershilik qasıetterge tárbıeleý
Damytýshylyǵy: Sóıleý tilin, qabletteri men shyǵarmashylyǵyn damytý
Sabaqtyń túri: Dástúrli emes
Sabaqtyń ádisi: Sahnalaý
Sabaqtyń kórnekiligi: Sýretter, slaıd, magnıtofon, býklet
Sabaqtyń júrý barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi:
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý, quraldaryn túgendeý
II. Úı tapsyrmasy:
A. Seıdimbek «Áıel – Ana»
«Ana» taqyrybyna shyǵarma
III. Jańa sabaq: Ormandaǵy oqıǵa
1. Ádebı ertegiler – shyǵarýshy avtory belgili bolǵandyqtan keıbir ertegiler osylaı atalady.
Ádebı ertegiler týǵan eldi súıýge, adamgershilikti, shynshyl bolýdy ýaǵyzdaıdy.
Ormandaǵy oqıǵa avtory Q. Jarmaǵambetov.
Q. Jarmaǵambetov 1918 jyly Qostanaı oblysynda dúnıege kelgen 1941 jyly Qazaqtyń Abaı atyndaǵy pedagogıka ınstıtýtyn bitirgen. Osy ınstıtýtta oqýshy bolyp qyzmet jasaǵan. Jazýshylar Odaǵy basqarmasynda, «Ara» jýrnalynyń bas redaktory bolyp qyzmet isteıdi.
Onyń «Ánshi - azamat», «Balladalar», «Muǵalıma, «Dáýren» «Qyzyl tal» atty shyǵarmalary bar. Q. Jarmaǵambetov 1974 j dúnıe salǵan.
3. Ádebı erteginiń jelisi boıynsha kórinis. Keıipkerler: Qaıyq, Qaraaǵash, Sekseýil, Tobylǵy.
Slaıd: Ósimdikter sýreti. ( Osy ósimdikterge túsinik beriledi)
Suraqtar:
- Ertegiden ne túıdik? Qaraaǵash pen Qaıynnyń dostyǵyn saqtaýǵa qandaı aqyl aıtar edińder?
- Senderdiń qaı aǵashqa jandaryń ashydy?
- Tobylǵy ne úshin mundaı áreketke bardy?
IV. Oqýlyqpen jumys:
Jospar qurý
A) Dostyqqa qastyq
Á) Kúıregen dostyq
Tizbekteı oqý
Dáptermen jumys: Oqıǵaǵa qatysatyn keıipkerlerge minezdeme berý
IV. «Avtor oryndyǵy» strategıasy.
Avtordyń ertegini jazǵandaǵy maqsaty?
Balalardyń boıyna qandaı qasıetterdi darytýǵa tyrysty?
Sender ertegini qalaı aıaqtar edińder?
VI. Qorytyndylaý.
Maqal - mátelder
1. Dos jylatyp aıtar, 2) Dos tabý ońaı - saqtaýy qıyn,
Dushpan kúldirip aıtar Jaý bolý ońaı - toqtaýy qıyn
VII. Oqýshylardy baǵalaý:
Úıge tapsyrma: 1. Erteginiń mazmuny
2. Ózińe unaıtyn aǵashtyń sýretin sal
3. Dostyq, jaqsy dos týraly áńgime jazý.