InfoHub Logo

Abylaı han Qasym (Abylaıdyń qalmaq qyzy áıelinen týǵan) degen balasyn ornyna han saılaımyn dep Orta júzdiń bedeldi bıleri men batyrlaryn ordasyna jınaıdy. Sol jıynǵa Qanjyǵaly Aıtbaı batyr, Qarakereı Aldabek, Táttimbek batyrlar úsh kún keshigip kelipti. Sonda shalqasynan menmensip jatqan Qasym Aıtbaı men Aldabek batyrǵa qarap:

— Myna kelgen qos soqyr kim? — depti (Batyrlardyń jaýmen shaıqasyp júrgende kóz aldaryna túsken tyrtyq bolsa kerek). Sonda naıman ishinde qarakereı Soqyr Abyzdyń balasy Aldabek batyr:

— Meniń atym — Aldabek,
Aıtar sózim alda kóp.
Jan-jaǵyńa qarashy,
Han jalǵyz, qarasha kóp.
Han saılasa, Qasym-aý!
Orta júzdiń ishinde
Sendeı-sendeı bala kóp.
Shalqańnan sen jatasyń,
Kótermesten basyńdy.
Ákeń Abylaı shaqyrdy,
Han saıla dep Qasymdy.
Al saılamaımyn Qasymdy,
Ol bolmaı jatyp,
El qorǵany erlerdi basyndy,
Ádil bolyp eldi ustaı ma,
Kók doly adam ashýly.

Sonda ábden ashýyna tıgen Qasym:

— Saǵan sadaqtyń bir oǵy jalynsyn, — deıdi. Aldabek batyrdyń sóziniń sońyn kútip turǵan Qanjyǵaly Aıtbaı batyr:

— Óı, ne deısiń bul soqyrǵa,
Soqyr bilmeı sóılep otyr ma?
Sóılemeı qalaı otyramyz,
Úlken jıyn topyrda.
Naǵashyń — qalmaq, atań — sart,
Oıbaı, bálám, qutyrma!

Sonda Qasym:
 
—Basyna temir kıgen myna taz kim? — dep Aıtbaı batyrdy siltep suraǵanda, Aıtbaı taǵy da:

— Rýym qanjyǵaly bolǵanda,
Átkeltirdiń basy —
Aıtbaı degen batyrmyn.
Óz betimmen kelgem joq,
Han saıla dep shaqyrdyń.
El qydyryp júrgem joq,
Saılaýǵa kelip jatyrmyn.
El basshysy batyrǵa
Bolmaı jatyp sen aqyrdyń.
Jylqysyn alyp bes ret,
Qamalyn buzyp neshe ret,
Qalmaqqa tize batyrdym.
Sen kegin izdep alǵyń keldi me
Naǵashyń qalmaq kápirdiń?

Sonda Qasym:

—Bir jerde bir emes, eki ret sóktiń. Sadaǵymdy áper! — dep bulqynǵanda, Aıtbaı batyr:

— Biz úıde otyryp tóbelesetin qatyn emespiz, shyq dalaǵa jekpe-jekke! — deıdi.

Sóıtip, batyrlar tulparlaryna minip, jeliktirme jelispen tulparlarynyń búıirlerin qyzdyryp, ordanyń shańyraǵynan jylqynyń qý tezegin naızanyń ushymen qardaı boratady. Beldeýde baılaýly turǵan Qasymnyń tulparynyń ústinen ári-beri qarǵyp ótip, qan maıdanǵa qaharlanǵan batyrlardy Abylaı han ázer toqtatyp:

— Ýa, Aıtbaıym, ne aıtasyń? — deıdi. Sonda Aıtbaı:

— Ýa! Abylaı!
Sen Orta júzge kelgen soń,
Juldyzyń týǵan ońyńnan.
Túıe baqqan jaıaýlap,
Aryldyń qalyń soryńnan.
Kókbesti tulpar mingensiń
Jánibek hannyń tobynan.
Qalmaqty shaýyp baq taptyń,
Alǵashqy barǵan jolyńnan.
Segiz qulash qorǵannyń,
Ar jaǵyna tústiń jarq etip,
Qalmaqtyń jaıǵan torynan.
Kók besti tulpar kúshimen,
Kók naızanyń ushymen,
Qaqpada turǵan kóp qalmaq
Qyrǵyn taýyp ol qashty.
Qaıratyńnyń molynan
Qamaldy buzǵan batyr dep,
«Abylaı» sonda atandyń.
Rıza bolyp isińe,
Qaharmandyq kúshińe,
Jánibek han atamyz
Handyǵyn bergen qolynan.
Baqytyń zor adamsyń,
Artyq týǵan talantty.
Saılamaımyn han qylyp
Qasym degen balańdy.
Han bolǵanmen, aıyrmas
Jaqsy menen jamandy.
Aıyryp tóre bere almas,
Adal menen aramdy.

Sodan keıin Abylaı:

— Aldabegim, sen ne deısiń? — dedi. Aldabek:

— Han soqyr bolsa, halqy qor bolady,
Qara adam soqyr bolsa, táýbesi zor bolady.
Kishi peıildi, raqymdy ákim qoısań,
Halqyna ádilshiligi mol bolady.
Tákappar, kesir adamnan ákim qoısań,
Halqyna birde ajal, birde sor bolady, —

dep, tákappar Qasym qalyp, Abylaıdyń ornyna Shoqannyń babasy Ýálıdi han saılaǵan eken.

Oqýǵa keńes beremiz:

Jalańtós batyr

Elshibek batyr týraly

Kókbóri Kerneı Jarylǵap batyr

---