- 05 naý. 2024 02:09
- 166
Qarama - qarsy maǵynaly sózder
Selınograd aýdany, № 10 orta mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi: Kýsaınova J.Q.
Qazaq tili 2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qarama - qarsy maǵynaly sózder
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik. Qarama - qarsy sózderdi ajyrata bilýge úıretý. Sóz jáne onyń maǵynasy jaıly túsinikterin keńeıtý.
Damytýshylyq: Óz oılaryn tujyrymdap erkin aıtýǵa, sózdik qorlaryn damytyp, baılanystyryp sóıleýge mashyqtaý, shyǵarmashylyq deńgeıge jeteleý.
Tárbıelik: Uqyptylyqqa, adaldyqqa baýlý. Estetıkalyq talǵamdaryn arttyrý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Syn turǵysynan oılaý, oıyn, áńgimeleý, suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: Keste, kartochkalar, sýretter, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
1. Psıhologıalyq daıyndyq.
Armysyń, altyn Kún!
Kógildir kók aspan.
Barmysyń, dostarym!
Bas ıemin sizderge
Bilim bergen bizderge
Ustazdarym, ardaqty!
2. Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý.
Oıyn: "Kórshim qaıda?"
Ana -?, As -?, Bala -?, Qarıa -?, Erjúrek -?, Meıman -?
Sulý -? Shyny -? (sınonım sózderdi tabý) Bir – birine jaqyn, mándes, maǵynalas sózderdi tabý.
3. Oı ashar:
Taqtamen jumys
Sýrettegi zattardy berilgen sózder arqyly salystyrý.
( Úlken - kishi, uzyn - qysqa, kóńildi – kóńilsiz, las - taza, aýyr - jeńil)
Maqal - mátelder
Maqaldan qarama - qarsy maǵynaly sózderdi terip jazý.
1. Dos basqa qaraıdy
Dushpan aıaqqa qaraıdy.
2. Batyr bir ret óledi.
Qorqaq myń ret óledi.
3. Balań jaqsy bolsa, jerdiń ústi jaqsy.
Balań jaman bolsa, jerdiń asty jaqsy.
(Osy maqaldy oqyp búgingi sabaqtyń taqyrybyn ashý kerek)
Qarama - qarsy maǵynaly sózder
4. Kitappen jumys
1 - jattyǵý. Bet 100. Sýrettegi zattardy sózderdi paıdalanyp salystyrý.
2 - jattyǵý. Kóshirip jazý. Maǵynasyn túsindirý. Astyn syzý qarama – qarsy sózderdi.
5. Syzbamen jumys.
3 - jattyǵý aýyzsha oryndaý. Birinshi qatardaǵy sózderge ekinshi qatardaǵy sózderdi taýyp jazý.
Tar -qoný
Jas -Qatty
Qalyń- Qysqa
Kirý -Juqa
Kóshý -kári
Jumsaq -keń
Uzyn -shyǵý
Aýyzsha 1 - 2 sóılem qurý. Ony dápterge jazý.
6. Kestemen jumys.
Sózderdi tıisti kestedegi baǵanǵa jazý.
• Berilgen sózder
Járdem, las, kóp, momyn, kir, ozý, qalý
Mol, kómek, jýas, jaqsy, jaman, kún, tún, qaıratty, kúshti.
• Mándes sózder ---------
• Qarama - qarsy maǵynaly sózder ------------
7. Sergitý sáti
Jaza, jaza saýsaǵym
Álsirediń sharshadyń
Azyraq tynyǵyp dem alyp,
Kórkem etip jazamyz.
Qolymyzdy sozamyz,
Belimizge qoıamyz,
Alǵa - artqa bárimiz aınalamyz
Oń aıaq pen sol aıaq
Sekiredi jyldam – aq
Sergitý sátindegi qarama – qarsy sózderdi tabý
8. Syzba arqyly maǵynasy qarama - qarsy sózderdi kórset.
Aldy jaman
Jaqsy Tór
Esik Arty
Kún Qara
Bıik Tún
Aq Jańa
Eski Alasa
(Sóılem qurap jazý)
9. Oıyn: «Telefon»(bir - birine qarama - qarsy sózder aıtý, aıtqan sózderden sóılem qurastyrý)
10. Oqýlyqpen jumys ( 101 - bet 4 - jattyǵý) Jumbaqty sheship, kóshirip jazý. Maǵynasy qarama - qarsy sózderdi tabý.
11. Jumbaq sheshý.
Bar ma, joq pa bilmeımin,
Ol joq jerde júrmeımin
(aýa)
Appaq dala, qara dán,
Sepken dánin túsinýge jaraǵan.
(áripter)
Maǵynasy qaram - qarsy sózder
1. Bar - joq
2. Appaq - qara
Aýyzsha tapsyrma.
Kartochkamen jumys
№1 maqaldan maǵynasy qarama - qarsy sózderdi tap.
Jomart dos kóbeıtedi,
Sarań mal kóbeıtedi.
№2 jumbaqty sheship, maǵynasy qarama - qarsy sózderdi tap.
Ormannan, jalpaq daladan
Bal izdep bir ań jortady
Kip - kishkene aradan
Úp - úlken bop qorqady
(aıý)
Sabaqty qorytyndylaý
- Sonymen, biz búgingi sabaqta maǵynasy qarama - qarsy sózder týraly túsinik aldyq. Taqyrypqa baılanysty jumbaqtar sheship, maqal - mátelder aıttyq.
Úıge tapsyrma. 5jattyǵý. 101 bet.
Baǵalaý.
Bastaýysh synyp muǵalimi: Kýsaınova J.Q.
Qazaq tili 2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qarama - qarsy maǵynaly sózder
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik. Qarama - qarsy sózderdi ajyrata bilýge úıretý. Sóz jáne onyń maǵynasy jaıly túsinikterin keńeıtý.
Damytýshylyq: Óz oılaryn tujyrymdap erkin aıtýǵa, sózdik qorlaryn damytyp, baılanystyryp sóıleýge mashyqtaý, shyǵarmashylyq deńgeıge jeteleý.
Tárbıelik: Uqyptylyqqa, adaldyqqa baýlý. Estetıkalyq talǵamdaryn arttyrý.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: Syn turǵysynan oılaý, oıyn, áńgimeleý, suraq - jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: Keste, kartochkalar, sýretter, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
1. Psıhologıalyq daıyndyq.
Armysyń, altyn Kún!
Kógildir kók aspan.
Barmysyń, dostarym!
Bas ıemin sizderge
Bilim bergen bizderge
Ustazdarym, ardaqty!
2. Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý.
Oıyn: "Kórshim qaıda?"
Ana -?, As -?, Bala -?, Qarıa -?, Erjúrek -?, Meıman -?
Sulý -? Shyny -? (sınonım sózderdi tabý) Bir – birine jaqyn, mándes, maǵynalas sózderdi tabý.
3. Oı ashar:
Taqtamen jumys
Sýrettegi zattardy berilgen sózder arqyly salystyrý.
( Úlken - kishi, uzyn - qysqa, kóńildi – kóńilsiz, las - taza, aýyr - jeńil)
Maqal - mátelder
Maqaldan qarama - qarsy maǵynaly sózderdi terip jazý.
1. Dos basqa qaraıdy
Dushpan aıaqqa qaraıdy.
2. Batyr bir ret óledi.
Qorqaq myń ret óledi.
3. Balań jaqsy bolsa, jerdiń ústi jaqsy.
Balań jaman bolsa, jerdiń asty jaqsy.
(Osy maqaldy oqyp búgingi sabaqtyń taqyrybyn ashý kerek)
Qarama - qarsy maǵynaly sózder
4. Kitappen jumys
1 - jattyǵý. Bet 100. Sýrettegi zattardy sózderdi paıdalanyp salystyrý.
2 - jattyǵý. Kóshirip jazý. Maǵynasyn túsindirý. Astyn syzý qarama – qarsy sózderdi.
5. Syzbamen jumys.
3 - jattyǵý aýyzsha oryndaý. Birinshi qatardaǵy sózderge ekinshi qatardaǵy sózderdi taýyp jazý.
Tar -qoný
Jas -Qatty
Qalyń- Qysqa
Kirý -Juqa
Kóshý -kári
Jumsaq -keń
Uzyn -shyǵý
Aýyzsha 1 - 2 sóılem qurý. Ony dápterge jazý.
6. Kestemen jumys.
Sózderdi tıisti kestedegi baǵanǵa jazý.
• Berilgen sózder
Járdem, las, kóp, momyn, kir, ozý, qalý
Mol, kómek, jýas, jaqsy, jaman, kún, tún, qaıratty, kúshti.
• Mándes sózder ---------
• Qarama - qarsy maǵynaly sózder ------------
7. Sergitý sáti
Jaza, jaza saýsaǵym
Álsirediń sharshadyń
Azyraq tynyǵyp dem alyp,
Kórkem etip jazamyz.
Qolymyzdy sozamyz,
Belimizge qoıamyz,
Alǵa - artqa bárimiz aınalamyz
Oń aıaq pen sol aıaq
Sekiredi jyldam – aq
Sergitý sátindegi qarama – qarsy sózderdi tabý
8. Syzba arqyly maǵynasy qarama - qarsy sózderdi kórset.
Aldy jaman
Jaqsy Tór
Esik Arty
Kún Qara
Bıik Tún
Aq Jańa
Eski Alasa
(Sóılem qurap jazý)
9. Oıyn: «Telefon»(bir - birine qarama - qarsy sózder aıtý, aıtqan sózderden sóılem qurastyrý)
10. Oqýlyqpen jumys ( 101 - bet 4 - jattyǵý) Jumbaqty sheship, kóshirip jazý. Maǵynasy qarama - qarsy sózderdi tabý.
11. Jumbaq sheshý.
Bar ma, joq pa bilmeımin,
Ol joq jerde júrmeımin
(aýa)
Appaq dala, qara dán,
Sepken dánin túsinýge jaraǵan.
(áripter)
Maǵynasy qaram - qarsy sózder
1. Bar - joq
2. Appaq - qara
Aýyzsha tapsyrma.
Kartochkamen jumys
№1 maqaldan maǵynasy qarama - qarsy sózderdi tap.
Jomart dos kóbeıtedi,
Sarań mal kóbeıtedi.
№2 jumbaqty sheship, maǵynasy qarama - qarsy sózderdi tap.
Ormannan, jalpaq daladan
Bal izdep bir ań jortady
Kip - kishkene aradan
Úp - úlken bop qorqady
(aıý)
Sabaqty qorytyndylaý
- Sonymen, biz búgingi sabaqta maǵynasy qarama - qarsy sózder týraly túsinik aldyq. Taqyrypqa baılanysty jumbaqtar sheship, maqal - mátelder aıttyq.
Úıge tapsyrma. 5jattyǵý. 101 bet.
Baǵalaý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.