InfoHub Logo

Sabaqtyń ataýy: Qarlyǵash

Maqsaty: Óleńniń mazmunyn meńgerte otyryp, tabıǵat pen adam balasynyń arasyndaǵy baılanysty meńgerý.
2. Oılaý daǵdylaryn qalyptastyra otyryp, óleńdi mánerlep oqýǵa óz sózderimen áńgimeleýge, aýyzeki sóıleýge mashyqtandyrý.
3. Tabıǵattyń adam ómirine, jan janýarlarǵa qajettiligi týraly ǵylymı túsinik berý, qorshaǵan ortany saqtaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa sabaqty túsindirý.
Sabaqtyń túri: Áńgimeleý, suraq jaýap, kórnekilikpen jumys, shyǵarmashylyq jumys, mánerlep aıtý, oqý.
Pánaralyq baılanys: Dúnıetaný, qazaq tili, matematıka, tehnologıa, án áýez t. b.
Kórnekiligi: Oqýlyq, Ótebaı Turmanjanov sýreti, úntaspa, sújetti sýretter, (qustardyń sýreti) jumbaqtar.

Psıhologıalyq ahýal
Psıhologıalyq daıyndyq
Biz baldyrǵan balamyz,
Qustaı qanat qaǵamyz.
Dúnıeni aralap,
Oqyp bilim alamyz.

Qyzyǵýshylyqty oıatý
İ Uıymdastyrý kezeńi.
İİ Úı tapsyrmasyn bekitý.
• Biz qazir qaı taraýdy oqyp jatyrmyz?
• Týǵan jerim tuǵyrym, ósken elim ózegim?
• Úıge qandaı tapsyrma berildi?
• Sansyzbaı Sarǵasqaevtyń «Shybyq» áńgimesin túsinip, oqyp kelý.
A) Áńgime nege «Shybyq» dep atalǵan?
á) Sen Temirdiń ornynda bolsań ne ister ediń? Baqyttyń ornynda bolsań she? Ormanǵa jalǵyz keter me ediń, álde barmaı aq, úıińe qaıtyp keler me ediń?
B) Baqyt pen Temirdiń qylyqtaryn salystyr. Saǵan olardyń qaısysy unaıdy? Baqyt pen Temirge minezdeme ber.
• Olaı bolsa, sender de osy shybyqtaı ósip, kele jatqan egemendi elimizdiń bolashaǵysyzdar.
Jaqsy ádetterdi úırenip, jaman qylyqtardan aýlaq bolaıyq.

İİİ. Jańa sabaqty: sózjumbaq sheshý arqyly «qarlyǵash» sózin shyǵarý.
• Olaı bolsa, biz búgin Ótebaı Turmanjanovtyń «Qarlyǵash» óleńin oqımyz.
Ótebaı Turmanjanov 1905 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Ordabasy aýdanynda dúnıege kelgen.
Qazaq maqal mátelderiniń qurastyrǵan, balalarǵa arnalǵan «Bizdiń qarlyǵash» áńgimeler jınaǵy, «Urshyq» óleńder jınaǵy bar.
a) Osy óleńge baılanysty óz oılaryn shyǵarmashylyq jumyspen baılanystyrady (4 mın).
1 qatar ------------------------------------ 2 qatar --------------------------------------- 3 qatar
Qustar týraly ---------------------------- Jumbaqtar ---------------------------------- Qustarǵa baılanysty
áńgime jazý -------------------------------- Oılaný --------------------------------------- óleń shyǵar
á) Taqtadan sújetti sýret kórip, oılaryn aýyzsha aıtý (qustar tur)

İY. Oqýlyqpen jumys.
A) Muǵalim oqıdy.
á) Óleńdi balalardyń oqýy.
b) Balalar quraǵan áńgimeleri men óleńiniń mazmunyndaǵy ózgeshelik bolsa toqtalý.
V) jaǵymdy, jaǵymsyz (keıipkerler) jándikter týraly aıtý. Salystyrý.
Y. Ózdik jumys, óleńdi mánerlep oqý.
Dáptermen jumys.
A) Osy jerde qystap qalǵan qustardy jazyńdar.
á) Óleńde túsiniksiz sózderdiń maǵynasyn ashý. Qyrmyzy bel, toqsan toǵyz, qıanat, toq sanap.
Yİ. Sabaqty bekitý, qorytý. Bizdiń halyq ejelden aq qustarǵa áýes, halyq uldaryn sunqarǵa teńese, tógiltip án shyrqyraǵan ánshisin bulbulǵa, batyrlaryn búrkitke, elden asqan sulýlaryn aqqýǵa teńegen. Ata - babalarymyz qustardyń atymen qyzdardyń esimderin qoıǵan. Mysaly: Sandýǵash, Ular, Qarlyǵash. Qustardyń qanatyna qarap, oıý órnekter de salǵan. Án de shyrqaǵan.
A) Ahmet Jubatqanovtyń áni «Qarlyǵashty» tyńdaý (úntaspadan).
á) Qustar aýa raıyn da boljaıdy eken.
1. Shaǵala kelse, seń buzylady.
2. Kókek qatty, ári jıe shaqyrsa, kún jylynady.
3. Qarlyǵash órlep ushsa, kún jyly, qurǵaq bolady. Al jer barlap ushsa, jańbyr jaýady.
B) «Ushty - ushty» oıyny.
Ushty - ushty suńqar ushty.
Ushty - ushty tulpar ushty.
Ushty - ushty sandýǵash ushty.
Ushty - ushty qarlyǵash ushty.
( İshinen zat esimdi taýyp, belgile).
V) Myna órnekterdiń mánin taýyp, ornyna qoısaq, qustar týraly sóz shyǵady «Qustar bizdiń dosymyz» degen.
G) Ermeksazdan qustyń sýretin salý.
Qarlyǵash – aıyr quıryqty, qanattary uzyn, ári úshkir keletin, shaǵyn deneli qara ala qus. Qarlyǵash sózi «qara», «ala», «qus» degen sózderdiń kirigýimen shyqqan. Torǵaılar otrádyna jatatyn qus tuqymdasy. Basqa qustardan bir aıyrmashylyǵy – jemin ushyp júrip ustaıdy. Sýdy da ushyp júrip ishedi. Baýyry aqshyl, arqasy qońyr, jasyl jyltyr. árktıká men ántárktıdán basqa jerdiń bárinde mekendeıdi. Búkil álemde qarlyǵashtyń 80 túri bar.
D) Múltfılm qoıý.
Yİİ. Baǵalaý. Úıge tapsyrmalar berý.
«Qustar bizdiń dosymyz» taqyrybyna áńgime qurap, álbom jasaý.
óleńdi mánerlep oqý, túsinik aıtý.
Sabaqqa jaqsy aralasyp, jaqsy jaýap bergen oqýshylarǵa (7 - 8 oqýshylarǵa) baǵa qoıamyn.
Qarlyǵash júkteý