InfoHub Logo

Alty jasar Baıan kóńilsiz qalpy jazyqtan kóz aıyrar emes. Kóktem de óte shyqty. Jaınaǵan mamyr aıy aıaqtalýǵa jaqyn. Aýyldyń irgesindegi jasyl kilemdeı qulpyryp jatqan keń jazyqtyń boıaýy solyp, reńi qashqan. Tipti áredik tusynyń shalǵyny sarǵaıyp sırep, aqtańdanyp kórinedi. Kóktem boıy aýyl balalary shýyldasyp, dop qýalap, ózderi de názik gúldeı qyzdar gúl teretin alqap qulazı bastapty. Beıkúná kúlki men shattyqqa toly kúnderdiń tez ótkenine ókingendeı tomsyraıǵan jazyqqa sabalaq júnderine oshaǵan men shońaına jabysqan qozy-laq, ala buzaýlar baýyr basyp alypty. Kúni boıy bytyraı jaıylyp, názik erinderimen súti qatqan shópti jarysa julyp júrgeni. Jaı jaıylmaıdy, bastaryn jerden kótermeı júgire basyp, jazyqtyń o sheti men bu shetin kezedi. Sosyn sıyr sáskeden-aq bastaryn bir-biriniń baýyryna tyǵyp, jazyq jıeginde aragidik dóńgelene ósken jıdelerdiń kóleńkesin saǵalap, búıirleri yrsyldap turǵany.

— Qulynshaǵym, solaı sostıyp tura beresiń be? — dep daýystady úıdiń esiginen basyn shyǵarǵan ájesi Kúnimhan qısaıǵan jaýlyǵyn túzep qoıyp. — Beti-qolyńdy sýmen shaıyp, tańǵy asyńdy ishseı. Atań da kútip otyr.

— Qazir, áje! — Baıan qabaǵyn shytynyp, eki alaqanymen betin ustady. Tompaq betteri ysynyp, dýyldatyp tur. Qusqysy kelgendeı júregi loblyp sala bergeni. Tek jazyqtyń arǵy shetinde shoǵyrlanyp ósken qalyń jıde toǵaıyn sýsyldap aralap ótken erke samal esik aldyna jetip, jelpingende boıy jazylyp, sál kúlimsireıdi.

Jıdelerdiń gúl jarǵan kezi. Tyrnaqtaı ǵana maıda, sarǵysh gúlder áli nilin joǵaltpaı, kók jasyldanyp turǵan uzynsha japyraqtardy kólegeılep, alystan sap-sary bop kózdiń jaýyn alady. Iisin aıtsańshy, ıisin! Jupary keýdeni kernep, tynysyńdy ashyp jiberedi-aý. Osy Úsharal aýylynyń úlken kisileri ylǵı aıtatyn áńgimeni de biledi Baıan. Ánebir jyldary jazǵyturymda aýylǵa jaqyn Talas ózeninen balyq aýlaýǵa eki adam kelipti. Adam bolǵanda, kádimgi orys. Baıannyń ájesi aıtsa: «Ol páleketteriń balyqqa jerik pe, áıteýir baıaǵyda jaz saıyn erinbeýishi edi mátesekilderine mingesip. Aýzy túkti baıǵustar ataýkereden basqa eshteńe oılamaı ma, aýqat tabylatyn jaqty jaılap alýshy edi ǵoı, júdá».

Álgi eki orys bir kúni anaý jıdelerdiń arasynda uıyqtap qapty tal túste. Sol uıyqtaǵannan qaıta oıanbaǵan eken. Aýyldyń úlken kisileri: «Jaryqtyq, jıdeniń ıisi qudiret qoı. Baıqamasań, basyńdy aınaldyryp, býyn-býynyńdy bosatady», — deıdi ylǵı. Sosyn jıdeler jaqqa balalardy beısaýat jibermeıdi.

Baıan kóz almaı, jazyqqa áli qarap tur. Endi az kúnnen soń ana jıdeler gúlin jerge shashyp, túıin salatynyna ókinetin sıaqty. Al ázirshe sarǵysh gúlderge kezek-kezek qonaqtaǵan tynymsyz aralardyń yzyńdaǵan daýysy qulaǵyna jetkendeı. Kenetten dáp úıdiń irgesindegi bıik baǵananyń basynan bábisek kókektedi. Tóbesindegi shoshaq aıdaryn jelpýishteı bir jazyp, bir jınap, basyn shulǵyp-shulǵyp suńqyldasyn.

— Bir, eki, úsh... — Eleń etken Baıan kókektiń únin aqyryn sanaı bastaǵan. — Bes, alty...

— Qulynshaǵym-aý, ne sanap tursyń? — dedi álgiden esik aldynda nemeresine meıirlene qarap turǵan ájesi selk etip. — Tıyshtyq pa?

— Kókektiń daýsyn, áje! Ol kóktemniń aıaqtalýyna qansha ýaqyt qalǵanyn aıtady eken ǵoı, — dedi Baıan súlesoq qalpy. — Al kóktem aıaqtalýyna azǵantaı kún qalypty.

— Qoı, olaı deme. — Nemere qyzynyń janyna taıap kelgen ájesi Baıannyń qysqa, sál ǵana buıralaý shashynan aıalaı sıpady. — Oǵan bola ókinbe, qyzym! Bul kóktem taýsylsa, keler jyly taǵy da jaınap keledi. Sen quıtaqandaısyń ǵoı, eseıgenshe áli talaı ádemi kóktemdi kóresiń.

— Áje dese, osy ylǵı nege kóktem bolyp tura bermeıdi? Sonda jazda ystyqtan tyǵylmaıtyn, qysta atam, siz úsheýmiz jaýramaıtyn edik qoı. Qystyń kelgeni — kóktemniń ólgeni shyǵar, á?

— Táıt, ol ne degeniń! «Ólgen» degen jaman sózdi qaıdan úırenip júrsiń? Únemi kóktem bolsa, eshqashan egin pispeı qoımaıdy emes pe? Jemis-jıdekter de kókpeńbek bolyp tura beredi. — Ájesi endi daýysyn jumsartyp, meıirlene sóıledi. — Janym-aý, túsińnen shoshyǵansyń ba, tańdaıyńdy basaıynshy. Úreıli sózderdi aıtasyń qarshadaı bolyp. Nege terlep ketkensiń?

— Basym aýyryp tur, áje. — dedi Baıan erni dirildep. Sosyn ájesiniń qatqyldaý ári jyly alaqanyna betin basty. — Qulaǵyma da túk estilmeıdi.

— Qudaıym-aı, taban asty aýyryp qala kórme sen. Úıge júre qoıshy, qalyńdap tósek salyp bereıin. Biraz jatyp demal. Tú-ý mańdaıyń da kúıip tur ǵoı.

Ortańǵy bólmedegi jumsaq tósekke jantaıǵan kishkene qyzdyń demde ystyǵy kóterilip, erni kebersip ketsin. Appaq qus jastyqtaǵy basyn qaıta-qaıta shaıqap, yńyrsı alasuryp jatyr. Jas balanyń kenetten jany qınalǵany qandaı aýyr azap! Áp-sátte bar denesi kúıip-janyp, jamylǵyny serpip, aıaq jaqqa teýip tastaıdy, birese qaltyrap tońyp, ıegine deıin qymtaı jamylyp búk túsedi. Kúnimhan ájeı qatty abdyrap qalǵan. Á degende-aq atasyn aýyldaǵy jalǵyz dárigerge jumsaǵan-dy. Onyń da úıi talaı jer. Nemere qyzynyń názik qoldaryn alaqanymen tas qyp ustap:

— Qarashyǵym-aý, júdá qatty qınaldyń-aý, — dedi daýsyna óksik aralasyp. Sosyn Baıandy shoshytpaıynshy degendeı qaıtadan qaıratyna mingen. — Shyda, sál shyda, botashym. Qazir atań dárigerdi de alyp keledi. Sosyn qulan-taza jazylyp ketesiń, qulynshaǵym. Qurbylaryńmen kúndegideı oınaıtyn bolasyń.

Uzyn kirpikterin tas jumyp alǵan Baıannyń qulaǵyna bul sózderdiń biri estilip, biri estiler emes. Ol kenet kózin ashyp, aýyzǵy úıdiń buryshyna uıa salyp, baýyr basyp alǵan qarlyǵash balapandaryna jem tasyp, syp etip ushyp kirip, izinshe qaıta ushyp kirgen saıyn aýyzdaryn ashqan kishkentaı balapandar shıqyldaryn údete túsedi.

— Áje-e, sý bershi, — degen Baıannyń álsiz úni áreń estilgen. — Sý-ý...

— Qazir, aınalaıyn. Biraq muzdaı sý emes, ystyq sút ishshi. Terleseń, jazylyp ketersiń. — Kúnimhan ájeı uzyn etegine súringen kúıi aýyzǵy bólmege umtyldy. Pisken sút, uıyǵan aıran, qurt-maı senekte saqtalatyn salty ǵoı aýyldyń. — Qazir ákelemin, jaryǵym.

— Qarlyǵash qus, sý bershi, — dedi taǵy da álsiz kúbirlep.

— Qazir, qulynym, sál shyda, ystyq sútke maı qosyp bereıin. Terleshi, bir, — degen ájesiniń daýsy emis-emis estile me, qalaı?!

Jeńil qanattar betin taǵy jelpip ótti de, ernine áldeqandaı suıyq, bir tamshy shyryn tamdy. Tıtimdeı tamshy. Sol-aq eken, tańdaıyna ájesinen jasyryp, talaı urlanyp jegen dala gúlderiniń názik dámi, balaýsanyń japyraǵynan tilimen aqyryn ǵana jalap ishken tańǵy shyqtyń salqyny keldi. Ári táp-tátti, ári muzdaı. Zorlanyp jutynǵan. Álgi dám tańdaıynan keter emes. Ón-boıynyń bárin ter japqan Baıan qatty uıyqtap ketkenin sezbeı de qaldy.

...Eki kúnnen keıin ájesi aýyzǵy esikten sóıleı kirdi.

— Obal-aı, myna qarlyǵashtyń bir balapany ólip qapty, — dedi qamyǵyp. — Baıǵus solar úshin kúndiz-túni tynym tappaýshy edi. Jaryqtyqqa qıyn boldy-aý endi. Meniń erke qyzym da oıda joqta aýyryp, úreıimdi ushyrdy ǵoı...

Uıadaǵy qarlyǵash balapandarynyń baıaǵysha tynymsyz shıqyldaǵany da estilip tur. Tek bir daýys jetispeıtin sıaqty. Baıan qabaǵyn shytynyp, qaraqat kózin jumdy. Betine jumsaq jelpigen qanattyń lebi qaıta sezilgen sıaqty. Tańdaıyna gúl men shyqtyń tátti dámi kelgendeı... Biraq áldenege jylaǵysy keldi eńirep.

---