Qasıetti ana tilim
«Qasıetti ana tilim» taqyrybyndaǵy «Til merekesi»onkúndiginiń qorytyndy keshi.
Maqsaty: Oqýshylardyń óz ana tiline degen qurmet sezimin arttyrý, til mártebesin kóterý, taza sóıleýge úıretý, óz ultyna, eline degen súıispenshiligin oıatý. Ana tilimizdiń tuǵyrynyń myqty bolýyna negiz qalaǵan babalarymyzdyń ósıetin uran etý, qazaq tiliniń mártebesin kóterý.
Ádis - tásilder: Suraq – jaýap, myń bir maqal, júz bir jumbaq oıyndaryn oınatý, oı - tolǵaý, polıglot, jat oqý t. b.
Kórnekiligi: qabyrǵa gazetteri, qanatty sózder, uly tulǵalar portreti, kitaptar men referattar.
Túri: Oıyn – saýyq keshi.
Ótilý barysy:
Muǵalim: qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi Amankeldı A
Qymbatty ustazdar men oqýshylar mine biz búgin búkil Qazaqstan halqy bolyp «Qazaqstan halqynyń tilderi kúni» merekesin toılaǵaly otyrmyz. Buǵan deıin «Til merekesine» baılanysty 15 qyrkúıekten bastap jospar boıynsha is – sharalar júrgizildi. Bizdiń negizgi maqsatymyz oqýshylardyń óz ana tiline degen qurmet sezimin arttyrý, til mártebesin kóterý, taza sóıleýge úıretý, óz ultyna, eline degen súıispenshiligin oıatý. Ana tilimizdiń tuǵyrynyń myqty bolýyna negiz qalaǵan babalarymyzdyń ósıetin uran etý, qazaq tiliniń mártebesin kóterý.
Búgingi ótkizgeli otyrǵan «Qasıetti ana tilim» taqyrybyndaǵy is – sharamyz 22 - qyrkúıek kúngi Qazaqstan halyqtarynyń tilderi merekesine qosylatyn kishkene ǵana úles. Biraq biz ana tilimizge degen sezimimizdi bildiretinimizge qýanyshtymyz. Olaı bolsa, tilim dep júrekteri soǵyp turǵan jalyndy jastarymyzdyń «Til merekesine» arnap daıyndaǵan «Qasıetti ana tilim» taqyrybyndaǵy qorytyndy keshin bastaýǵa ruhsat etińizder.
Q. Shabasovtyń «Tilim - tiregim» atty óleńi.
Naǵashbek:
Tilim meniń - tiregim, dinim meniń,
Tilsiz qandaı bolady kúnim meniń?!
Óz halqyma jetedi óz máninde
Óz tilimde oqylsa jyrym meniń.
Mereıgúl:
Tilim meniń – qýatym, kúshim meniń,
Kúshim ketse ne bolar isim meniń.
Tilsiz ómir bar dese túsinbedim,
Tilimmenen tirlikti músindedim.
Eldos:
Tilim meniń - asylym, arym meniń,
Arym ketse ne paıda barym meniń.
Bas keskender tilimdi kese almaǵan,
Tilden buryn ketedi jalyn demim.
Ermek:
Tilim meniń - qazynam, qasıetim,
Qasıetim bar álem bas ıetin.
Tili joqtyń túri joq, túbiri joq,
Bola kórme, Ana til, qasiretim.
Nurgúl:
Tili ólse bolmaıdy tiri halyq,
Biri ólip, tura almas biri qalyp.
Basqa emes óz Ana tilinde tek
Tirshiligin bildirer uly halyq.
Tilim meniń – ǵasyrlardan amanat,
Amanatqa adal bolsyn Qanaǵat,
Ar – namysqa keltirmeıik jamanat.
Qazaq bolyp týyldyń ba, Endeshe
Óz tilińdi ózgelerge baǵalat.
(Ana tiline taǵzym etiledi.)
Talshyn:
Óte ertede bir qadirli sheshen qarıa kelte dúnıeden kóz jumarynda qasyna ulyn shaqyryp alyp:
- Balam, men uzamaı dúnıe salam. Ákem qazyna qaldyrmady dep qamyqpa. El ishinde qaldyryp bara jatqan asyl muram bar. Sony izdep tap, qadirle, qasterle deıdi. Sonda balasy amanatynyń oryndaıtyndyǵyn aıtady, biraq ol kóp izdep eshteńe tappaıdy. Sosyn ol Abzal ataǵa keledi. Abzal ata onyń ábden sharshap, shaldyqqandyǵyn kórip, ne izdep júrgendigin suraıdy. Sonda bala:
- Ákemniń amanat etken asyl murasyn izdep tappadym. Ol sonda qandaı mura boldy eken? – dep suraıdy. Abzal ata oǵan:
- Áı, balam – aı, ákeńniń sózine esh shúbá keltirme! Onyń saǵan qaldyrǵan murasy - til! Ol sheshen adam edi ǵoı. Bárimiz de sóıleýdi seniń ákeńnen úırendik. Tilden qymbat qazyna joq, balam! Ákeńniń saǵan qaldyrǵan qazynasy – sol! – deıdi. Osy qymbat qazynamyz ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa jetip, tolyǵyp keledi. «Til – ýaqyt ózenniń ótkeli», ol bizdi ótken babalarymyzdyń mekenine bastap ákeledi.
1 - júrgizýshi:
Keniń baı, kelimiń mol týǵan tilim!
Dybystyń terip sóz ǵyp býǵan gúlin.
Qaıyrǵan qaıdaǵyny júırik eń sen,
Men qosyp, qutyla almas qýsam bilim.
Assalaýmaǵaleıkým qurmetti til janashyrlary, búgingi «Qasıetti ana tilim» atty til merekesine qosh keldińizder!
2 - júrgizýshi:
Qonyp tur ordań mine, jańa jurtqa,
Salyp tur ulyń «Qazaq» kózin syrtqa.
Jaý bolsań, jaqyndama, aýlaq júr dep,
El bolsań esigim bos, en dep ultqa.
Armysyzdar, qurmetti ustazdar, oqýshylar.
1 - júrgizýshi:
Elimizdiń bolashaǵy – jasóspirimder tárbıeni ulttyq mektepten alady. Ókinishke oraı, ony kóptep jabý, qysqartý oryn alǵany belgili. Sońǵy 30 jylda 700 - den astam qazaq mektebi jabyldy. Qazaq mektebiniń taǵdyry Sábıt Muqanovty qatty tolǵandyrdy. Ol óz sózinde bylaı dedi: «Men ulttyq qazaq mektepteriniń jabylýyna úzildi – kesildi qarsymyn. Meniń partıalyq ar ojdanym mundaı ıdeıalyq turǵydaǵy qatelikke tózbeıdi». Til taǵdyry sheshýin kútti. Kópshilik oıy aıtyla bastady. Basqa máselelerde kezekte tur edi. Aqyry 1986 - nyń jeltoqsany tyǵyryq kezeńnen qutqardy. Sonyń lebimen 1989 jyly «Respýblıkadaǵy qazaq tiliniń jaıy» týraly qaýly qabyldandy. 1989 jyly qyrkúıektiń 22 - i kúni «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tilder» Zań qabyldanyp, qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik til mártebesine ıe boldy. Keıin 1993 jyly qańtardyń 28 - i kúni bul statýs Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Konstıtýsıasynda turaqtalyp, Til týraly Zańy 1997 jyly shildeniń 7 - kúni jańa «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tilder týraly» Zańy qabyldandy. Bul Zań boıynsha qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili, qazaq halqynyń ulttyq tili bolyp esepteledi.
2 - júrgizýshi:
Bilemiz shattyq habar qaıdan ushty,
Bári endi ózimizge baılanysty.
Qaýmalap, tik kóterip áketeıik,
Qanatyn jańa ǵana jaıǵan isti!
Maqsaty: Oqýshylardyń óz ana tiline degen qurmet sezimin arttyrý, til mártebesin kóterý, taza sóıleýge úıretý, óz ultyna, eline degen súıispenshiligin oıatý. Ana tilimizdiń tuǵyrynyń myqty bolýyna negiz qalaǵan babalarymyzdyń ósıetin uran etý, qazaq tiliniń mártebesin kóterý.
Ádis - tásilder: Suraq – jaýap, myń bir maqal, júz bir jumbaq oıyndaryn oınatý, oı - tolǵaý, polıglot, jat oqý t. b.
Kórnekiligi: qabyrǵa gazetteri, qanatty sózder, uly tulǵalar portreti, kitaptar men referattar.
Túri: Oıyn – saýyq keshi.
Ótilý barysy:
Muǵalim: qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi Amankeldı A
Qymbatty ustazdar men oqýshylar mine biz búgin búkil Qazaqstan halqy bolyp «Qazaqstan halqynyń tilderi kúni» merekesin toılaǵaly otyrmyz. Buǵan deıin «Til merekesine» baılanysty 15 qyrkúıekten bastap jospar boıynsha is – sharalar júrgizildi. Bizdiń negizgi maqsatymyz oqýshylardyń óz ana tiline degen qurmet sezimin arttyrý, til mártebesin kóterý, taza sóıleýge úıretý, óz ultyna, eline degen súıispenshiligin oıatý. Ana tilimizdiń tuǵyrynyń myqty bolýyna negiz qalaǵan babalarymyzdyń ósıetin uran etý, qazaq tiliniń mártebesin kóterý.
Búgingi ótkizgeli otyrǵan «Qasıetti ana tilim» taqyrybyndaǵy is – sharamyz 22 - qyrkúıek kúngi Qazaqstan halyqtarynyń tilderi merekesine qosylatyn kishkene ǵana úles. Biraq biz ana tilimizge degen sezimimizdi bildiretinimizge qýanyshtymyz. Olaı bolsa, tilim dep júrekteri soǵyp turǵan jalyndy jastarymyzdyń «Til merekesine» arnap daıyndaǵan «Qasıetti ana tilim» taqyrybyndaǵy qorytyndy keshin bastaýǵa ruhsat etińizder.
Q. Shabasovtyń «Tilim - tiregim» atty óleńi.
Naǵashbek:
Tilim meniń - tiregim, dinim meniń,
Tilsiz qandaı bolady kúnim meniń?!
Óz halqyma jetedi óz máninde
Óz tilimde oqylsa jyrym meniń.
Mereıgúl:
Tilim meniń – qýatym, kúshim meniń,
Kúshim ketse ne bolar isim meniń.
Tilsiz ómir bar dese túsinbedim,
Tilimmenen tirlikti músindedim.
Eldos:
Tilim meniń - asylym, arym meniń,
Arym ketse ne paıda barym meniń.
Bas keskender tilimdi kese almaǵan,
Tilden buryn ketedi jalyn demim.
Ermek:
Tilim meniń - qazynam, qasıetim,
Qasıetim bar álem bas ıetin.
Tili joqtyń túri joq, túbiri joq,
Bola kórme, Ana til, qasiretim.
Nurgúl:
Tili ólse bolmaıdy tiri halyq,
Biri ólip, tura almas biri qalyp.
Basqa emes óz Ana tilinde tek
Tirshiligin bildirer uly halyq.
Tilim meniń – ǵasyrlardan amanat,
Amanatqa adal bolsyn Qanaǵat,
Ar – namysqa keltirmeıik jamanat.
Qazaq bolyp týyldyń ba, Endeshe
Óz tilińdi ózgelerge baǵalat.
(Ana tiline taǵzym etiledi.)
Talshyn:
Óte ertede bir qadirli sheshen qarıa kelte dúnıeden kóz jumarynda qasyna ulyn shaqyryp alyp:
- Balam, men uzamaı dúnıe salam. Ákem qazyna qaldyrmady dep qamyqpa. El ishinde qaldyryp bara jatqan asyl muram bar. Sony izdep tap, qadirle, qasterle deıdi. Sonda balasy amanatynyń oryndaıtyndyǵyn aıtady, biraq ol kóp izdep eshteńe tappaıdy. Sosyn ol Abzal ataǵa keledi. Abzal ata onyń ábden sharshap, shaldyqqandyǵyn kórip, ne izdep júrgendigin suraıdy. Sonda bala:
- Ákemniń amanat etken asyl murasyn izdep tappadym. Ol sonda qandaı mura boldy eken? – dep suraıdy. Abzal ata oǵan:
- Áı, balam – aı, ákeńniń sózine esh shúbá keltirme! Onyń saǵan qaldyrǵan murasy - til! Ol sheshen adam edi ǵoı. Bárimiz de sóıleýdi seniń ákeńnen úırendik. Tilden qymbat qazyna joq, balam! Ákeńniń saǵan qaldyrǵan qazynasy – sol! – deıdi. Osy qymbat qazynamyz ǵasyrlardan ǵasyrlarǵa jetip, tolyǵyp keledi. «Til – ýaqyt ózenniń ótkeli», ol bizdi ótken babalarymyzdyń mekenine bastap ákeledi.
1 - júrgizýshi:
Keniń baı, kelimiń mol týǵan tilim!
Dybystyń terip sóz ǵyp býǵan gúlin.
Qaıyrǵan qaıdaǵyny júırik eń sen,
Men qosyp, qutyla almas qýsam bilim.
Assalaýmaǵaleıkým qurmetti til janashyrlary, búgingi «Qasıetti ana tilim» atty til merekesine qosh keldińizder!
2 - júrgizýshi:
Qonyp tur ordań mine, jańa jurtqa,
Salyp tur ulyń «Qazaq» kózin syrtqa.
Jaý bolsań, jaqyndama, aýlaq júr dep,
El bolsań esigim bos, en dep ultqa.
Armysyzdar, qurmetti ustazdar, oqýshylar.
1 - júrgizýshi:
Elimizdiń bolashaǵy – jasóspirimder tárbıeni ulttyq mektepten alady. Ókinishke oraı, ony kóptep jabý, qysqartý oryn alǵany belgili. Sońǵy 30 jylda 700 - den astam qazaq mektebi jabyldy. Qazaq mektebiniń taǵdyry Sábıt Muqanovty qatty tolǵandyrdy. Ol óz sózinde bylaı dedi: «Men ulttyq qazaq mektepteriniń jabylýyna úzildi – kesildi qarsymyn. Meniń partıalyq ar ojdanym mundaı ıdeıalyq turǵydaǵy qatelikke tózbeıdi». Til taǵdyry sheshýin kútti. Kópshilik oıy aıtyla bastady. Basqa máselelerde kezekte tur edi. Aqyry 1986 - nyń jeltoqsany tyǵyryq kezeńnen qutqardy. Sonyń lebimen 1989 jyly «Respýblıkadaǵy qazaq tiliniń jaıy» týraly qaýly qabyldandy. 1989 jyly qyrkúıektiń 22 - i kúni «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tilder» Zań qabyldanyp, qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik til mártebesine ıe boldy. Keıin 1993 jyly qańtardyń 28 - i kúni bul statýs Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Konstıtýsıasynda turaqtalyp, Til týraly Zańy 1997 jyly shildeniń 7 - kúni jańa «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tilder týraly» Zańy qabyldandy. Bul Zań boıynsha qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili, qazaq halqynyń ulttyq tili bolyp esepteledi.
2 - júrgizýshi:
Bilemiz shattyq habar qaıdan ushty,
Bári endi ózimizge baılanysty.
Qaýmalap, tik kóterip áketeıik,
Qanatyn jańa ǵana jaıǵan isti!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
