InfoHub Logo

«Párýardigar zaman-aı, qysastanǵan kesapat taǵdyr, jalǵyz túıeni jeteletip, jortaqy atqa aıaq artqyzyp qylasyńdy qyldyń ǵoı»,— dep Qaıraýyq ishteı jabyǵyp kele jatqan; dál saǵymnyń etegine oralyp, kuıyn úıirilgen mańda qaraıyp kúnge kúıgen dıqan aryq kazyp jatqan. «Ýa tóbeńnen nan jaýǵyr dıqanbaba, atyzaryqtan aıaq súrinedi, jazylyp kókpar shaba almaımyz, bul taǵy ne qyrsyǵyń», — dep jón suraıdy ǵoı. Dıqanbaba jaratpaǵan syńaı tanytady; «Qolyna ketpen ustaǵan árbir dıqannyń óz aryǵy, óz atyzy bolǵany jón, basqanyń tirligine eminip júzin salǵan dıqan emes, sen syqyldy saýdager ǵana», — deıdi álgi. Jolaýshy túsinip tur, bul óńirde dıqan men saýdager ıt pen mysyq sekildi, bir-birin jamandap jaratpaı júrgeni. Bulardyń daýyn Qan Bazarda kórseń. Oıpyrmaı, qaýyrsyny túsken áteshtershe qalbaqtasady, birin-biri kózge shuqyp, minin betine basyp jatqany. Qaıraýyq ketpenshiniń ishirtkideı sózine ishin tartyp yzalanǵan joq.

«Otyrar shaharyn jer jutyp ketken be bul?» — deıdi.

Dıqanbaba qolyn kózine kólegeılep turyp-turyp: «Áne bir quba bel túıe órkesh saǵymdy kórdiń be, ıe, tap sary saǵymnyń tústiginde shilbıip turǵan torańǵyny shalamysyń, torańǵynyń kóleńkesi ispetti qaraýytqan Kúmbez Saraıdyń munarasy, sol munaranyń astynda qujynaǵan el»,— dep alaqanyna salǵandaı etip aıtyp berdi.

Qaıraýyq kóligin tebinip taǵy búlkekteıdi, jetegindegi túıesi muryndyǵyn aýyrsynyp mańqyldaıdy. Tanaýyn taqaýda tesken taılaq edi, ári-beriden soń taırańdap jeledi, jelip kele jatyp aryqqa súrinip murttaı usha jazdaıdy. Jolaýshy saýdager bolmasa da qara jerdi shuqylaǵan dıqan bitkenge ishteı keııdi. Áttegen-aı kúpirlik jasaǵanyn qarashy, oraza ustap, aýyz bekitkeli bes-aq táýlik ótken. «Óı, ynyrshaǵyńdy shıqyldatqan qatyn-balanyń qamy-aı. Aýyz bekitip oraza ustap salqyn syz úıiniń tórinde shaljaıyp jatpas pa edi. Qan shildeniń ystyǵynda jeligip «kúı aıtysyna» qatysamyn dep shyǵa qalypty. Synǵa túsken qarsylasyn jańyldyryp aty dabyraısa jaqsy-aý, saýsaǵy súrinip jurtqa kúlki bolyp júnjip qaıtsa sol jaman. «Ondaıyńnan saqtaı gór, jaratqan. Arǵy-bergi qos ishektiń pirleri. Qaıraýyq atymmen aıtystan jeńildi degenshe jer jutty deseıshi». Óstip kúńirenip kele jatyp bókterindegi qorjyndy sıpalady, bir basynda bultıǵan dombyrasy, kún kózi tıip qańsymasyn dep shekpeniniń shalǵaıymen uqyptap qymtap qoıdy. Aıaǵynyń astyndaǵy jetim súrleý kelesi súrleýge qosyldy, kóp uzamaı sartaban sorapqa aınaldy. Torańǵy tusynan óte bergende sal bókse kerýen jolyna qosyldy, kerýen jolynyń eki ezýi toly órik, hurma aǵashy, jemisi pisip áldeqashan tógilip ketse de tanaýdy qytyqtaǵan ádemi ıis ańqıdy. Kúıshi Qaıraýyq shaıyr ıisin qunyǵa jutady, sońynda súmeńdegen taılaqtyń tanaýy damylsyz shýyldaıdy. Áldene janaryn jylt etip qaryp ótkeni, baǵdarlap qarasa— tal arasynda ketpeni jarqyldap jáne bir dıqan júr.

Sonadaıdan daýystap sálem berdi. «Ýa, dıqanbaba, Otyrar shahary qaı tusta?».

Álgi neme ketpenine súıenip shirenip turar, sosyn basyndaǵy taqıasyn alyp ýmajdap betin súrter. «Otyrar shahary atyńnyń tuıaǵynyń astynan bastalady, bul Taldy kóshe dep atalady, ońǵa taman qıystasań Qyshkorǵanǵa tirelesiń, mańdaı aldyńdaǵy saýdagerler mekeni Altyntóbe, sol qanattaǵy eldi meken Pyshaqshy keshesinin pushpaǵy». Sóz arasyna «Qan bazary qaıda?» — dep saýal qystyryp jibergen.

Dıqannyń oıy buzyldy. «Paıda izdep júrgen saýdager ekenińdi sezgem, qańǵybas nemeler jol surap tirlik istetpeıdi» dep keıigen syńaıly ishinen. «Qan bazar áni» dep shańy shyǵyp jatqan alaman aıtaqyrdy nusqady da alaqanyna túkirdi, qabyrǵasynyń saıy shyǵyp jerdi burqyldatyp shaba jóneldi. Qaıraýyqtyń qarap kele jatyp kóńili qulazydy. Saýsaǵy dirildep dombyrasyn sıpady. Jasy otyzdy alqymdapty, áli qorasyna mal bitken joq, eldi eńiretip pálen kúı shyǵardy, dese de tekejáýmitin tebinip kedeılikten quryq boıy uzap shyǵa almaı júr. Baǵyn osy joly synamaqshy.

Aq topyraqty armansyz keship Qan bazardyń ishine kirgen. Mundaǵy jurttyń beti jaman, beıne qumyrsqanyń ıleýi dersiń, biri satyp, biri saýdalap óńesh sozyp jatqan dúnıeaýı pendeler. Qaıraýyq aýzyn ashyp ańyryp kidirip qaldy, ózine týra salyp bes-alty kisi júgirip keledi. «Taltúste tonamaq pa, bátshaǵarlar» dep oılaýy muń eken, álgiler jetip kelip shalǵaıyna jarmasqany. Qaýǵa saqaldysy jiti qımyldap munyń qolyndaǵy buıda jipti julyp aldy da taılaqty taırańdatyp jeteleı jóneldi. Ózge kisiler «áttegen-aı» desip bet-betimen tarasyp ketti, buryn jetken kisiniń qolyna jarmaspaıtyn ózderiniń salty bilem. Qaıraýyq atyn tebinip taılaǵynyń sońynan qýa shapty, borbaılatyp jetip keldi: «Ýa, aqsaqal, taltúste tonamaqpysyń, beri ákel, buıdany»,— dep taqymdasa bergen edi, qaýǵa saqal barq ete qaldy:

«Tonaýshy emespin, deldalmyn, taılaǵyńdy artyq baǵasyna satyp beremin» — dep túsindirip jatyr.

Qan Bazarda dúnıeńdi, malyńdy áp-sátte satyp beretin alypsatar deldaldar bolady, olar tilimen aqsha tabady, aýzymen oraq orady degendi estıtin. Myna qaýǵa saqal dáp sol qyzyl kóziń. Mal bazary aınalasy at shaptyrym keletin alańnyń ishinde eken. «Satatyn taılaǵym joq» dep Qaıraýyq qaıyra til qatqansha bolmady, álgi qaýǵa saqal taılaǵyn kóp túıeniń ishine qosyp jiberip, shetke sytylyp shyǵyp, arshamen tisin shuqyp tura qalǵanda tegi qaıran qaldy.

Álgide ǵana arbańdap júgirip kelip shylaýyna jarmasqan arsyz adamnyń ornynda bilikti, bilgir bazarkesh qalǵan, mal saýdalaǵan kelimsektiń tóbesinen qaraıdy, mardymsı til qatady. «Páli, búıtip nan tapqanyńa bolaıyn» dep oılaǵan taılaq ıesi endi qaýǵa saqaldyń qalaı saýdalasaryn bilgisi kelip eriksiz tosyldy. Taılaǵyn satýǵa ishteı kelisim berdi. «Aıtystan jeńip syı-sıapatqa kenelsem júk artyp qaıtarmyn» dep shıborbaı ıir moıyn nemeni jeteleı shyqqan. Endi qarsy kezdesip qaǵyp áketken deldaldan qaımyǵyp-aq tur, túıe satyp alǵyshtar aǵylyp kele bastady.

— Jeti kún jortsa da shaldyqpaıtyn jelmaıanyń tuqymy, sadaq sıraq taılaqty tórt dınarǵa satamyn, — dedi qaba saqal deldal. Qaıraýyq uıattan beti órtenip, aıaǵynyń basyna qaraǵan. «Deldaldyń saýdalap turǵany tyshqaq taılaq, suraǵany qos nardyń aqshasy, beti búlk etetin emes». Saýdashy da kópti kórgen saǵyr eken, bitispedi.

-Jarty dınardan artyq bererim joq,— dep qasqaıyp qarap tur. Qanypezerdiń aıtyp turǵany tusaq qoıdyń baǵasy.

Deldal da, alýshy da berispeı biraz tájikelesti. Endigi bir mezette shúıirkelesip sózge oıysty. Jan beretin naýqastaı qalypsyz dúbára kúıge túsken. Aqyrynda sybyrlasty, jymyńdasty, qol soqty, naqa kóp jyl kórispeı júrip jańa kórgendeı qushaqtasa ketti. Qaıraýyqtyń qolyna jalǵyz dınar tıdi, sóıtkenshe bolmaı áldebir kúmis teńgeni qaba saqal óz qaltasyna jytyrdy. «Bul meniń til aqym» dedi. Alýshy taılaqty jetelep jóneldi. Deldal bazar syrtyna jol tosýǵa aıańdap bara jatty. Taǵy da taqymy dymdanyp tórt túlik aıdap kelgen qyr qypshaǵynyń jaǵasynan alady, malyn tizip bazarǵa salady, «qol aqy», «til aqy», «kóz aqy» degen pálelerin tizip turyp qaltasyna jytyrady.

Jazǵyz dınardy alaqanyna qysyp aıańdap shette qańtarýly qalǵan atyna keldi. Endi kúı aıtysy bolatyn jerdi izdemekshi. Atqa qondy. Bazardy syrt aınala shoqytty, júregi daýalamaı, yǵy-jyǵy jurt ıleýine jolar emes, jaman shoshynypty. Júregi qurǵyr shaılyǵyp qalypty. Óstip kele jatqanda toǵaı bop ósken shoq talǵa mańdaı tiredi. Shoq taldyń ishi áýiz. Áýizden ári kóterińki aǵash sákiler, jınalǵan jurt otyratyn alańqaı jasapty. Aq sáldeliler tekemet ústine qaptaı jaıǵasypty. Alańqaı tórindegi bıik taqta mańdaıy keń, janary úlken súıir saqaldy, zor deneli kisi otyr. Qaıraýyq atyn qańtaryp alqa jurtqa taqaı bergen. «Jansyzdy jazalaǵaly jatyr»,— dedi qataryndaǵy kisi sybyr etip. «Buzyqty jurt kózinshe jazalaıtyn dástúr osy».

Kileń sáldeli kisiler hannyń keńesshileri bolǵany. Jel soqsa japyrylar qoǵa sekildi, qos qolyn keýdelerine aıqastyryp árádik búgile túsedi. Qaıraýyqtyń handy kórgeni osy. Tulǵasyna súısinip, saltanatyna qarap turyp qaıran qaldy. Han suq saýsaǵyn kóterip edi, áriden, áýiz tasasynan eki jigit deneli kisini dedektetip súırep keledi eken, dáp ortaǵa jete bergende deneli kisi bulqynyp qalyp jigitterden bosana sap etbetteı sulady, han aıaǵyna bas ura jyǵyldy.

Otyrar ámirshisi qanyna qaraıǵan, Dáshti-Qypshaqtyń kindiginde júrip kúndes qatyndaı kúńkil salǵan Badrıddınniń qylmysyn aıtyp, aıybyn betine basty, jurt júzine qaraǵysyz etip jerledi. Qyzylbastarǵa, árisi Qarahan áýletine týǵan jeriniń qupıasyn áıgilep, jat qulaqqa sybyrlap júrgen beıaýyz beısharaǵa qaharyn qatty tókkeni edi. Kún astynda jýsaǵan qoıdaı bolyp ıirilip otyrǵan keńesshilerine pármen berdi. «Jansyzǵa laıyq jaza oılap tabyńdar» dep tapsyrdy. Etbetinen túsip aq topyraqty ıiskep jatqan beıbaqqa kóz qyryn da salmady, tas tuǵyrǵa aınalyp shanshylǵan kúıi otyryp qaldy. Oń qanattan Barsa Kelmes degen araldy jaılaǵan, sol araldan sharshap jetken úlken kisi sóz surady. «Tentekti qarańǵy jerge qamap, jaıyn balyqtyń etin jegizeıik, ala sıyrdyń aıranyn ishkizeıik, astyna aq kıiz tóseıik. Aq pen balyqty aı boıy qosa qabyldaǵan kisi alapes bolyp shyǵa keledi» dep maǵlumdady. Odan tómenirek, quıryq basqan kese qolbasshy: «Qopaǵa jibereıik, jolbarysqa jem bolsyn» dedi. «Eki basty jylan ákelip soǵan arbataıyq, isip-keýip jatyp jan keshsin» dedi. «Butqa tańyp qoıalyq ta tabanyn jalańashtap sıyrǵa jalataıyq, kúlkiden ishegi túıilip ólsin», — desti. Qyzylqumnan kelgen kárıa sóz surady. «Qańsyǵan shyńyraýdyń túbine tyrp etkizbeı baılap qoıamyz da shekesine árádik sý tamyzamyz, úsh táýlik boıyna shekesine sý tamyzsaq óz-ózinen esirik bolyp shyǵa keledi» dedi. Ámirshi suq saýsaǵyn joǵary kóterdi, bul onyń sońǵy jazaǵa toqtaǵany edi. Pálendeı kóp kúshtiń qajeti joq, kisiniń janyn aýyrtyp kınamaıdy, baılap qoıyp shekesine tyrs-tyrs sý tamyza berdi. «Qıalı bolyp ketsin bátshaǵar». Ámirshi qolyn silkidi. Eki jigit jańaǵy etbettep jatqan jalalyny qoltyǵynan alyp súıreleı jóneldi. Beıbaq kol iliger qarmaý izdep tyrbańdap jantalasyp baıbalamǵa basty. Alystaı bere úni óshti.

Qaıraýyq áldebir jan aýrýyn bastan keshirgendeı qatty kúızelip jónele berdi. «Qazir osy alańda óner jarysy bastalady», degen jarshy daýsyn estip kilt kidirdi. Keri qaırylǵanda baıqady, keń tórde otyrǵan ámirshi túsip jylytyp jańadan jarlyq beripti. Aýqymdy alańnyń ortasyna sý sebilip, ústine uzyn jolaq kórpeshe, kilem tóselipti.

Álginde ǵana ala kóz ajal kezgen keleńsiz ortany endi dombyra úni jelpildete bastapty.

Kútýshi jigitter bota tirsegi maıysyp jemis salǵan úlken tabaqty kóterip keledi, sońdarynda qumyra ustaǵan qyzdar aqsaqal-qarasaqal ataýlynyń aldyna baryp ıilip qolǵa sý quıady, sýsyn usynady. Ibaly qyzmeti men ádemi álpeti erkekterdiń ajaryn ashyp júzderine qan júgirtti. Qaıraýyq sońyna kaıyrylyp qorjynynan dombyrasyn aldy, atyna shider saldy. Qaıta aınalyp alańǵa kelgende manaǵy saltanatty tórge taqaı almady, qujynaǵan jurt qaqpaqyldap ilgeri jiberer emes, jarshynyń sańqyldaǵan daýsynan dombyra jarysynyń bastalyp ketkenin ańǵardy. Shanaǵy úlken, saby kelte qyzyl dombyrasyn qysyp ustap ilgeri ótti. Keýdesi qysylyp, shalǵaıyn áldekimder tartyp qalǵanyn baıqady, qolymen saýmalaı bergende dyr etip jyrtylyp ketti.

Shalǵaıy jyrtyq, qaıraq tastaı qatyńqy jigitti jýan orta kózine ilmedi. «Áı, mensinetin emes» dep oılap kulaǵyn túrdi. Túrikpen kúıiniń maqamymen bozdaǵan dombyra únin estidi; álgi ún kúzgi bozanyń ýytyndaı tula boıdy dý-dý qyzdyryp barady. Álden ýaqytta: «Bes kúıshimdi jeńseń bas báıgi ózińdiki, jigitim» degen ámirshi daýsy estildi. Daýryqpa jurt kúıshiniń atyn atap qoshemettep jóneldi. Dýyldaq ortany: «Ámirshiniń áıgili bes kúıshisi keledi», — degen sypsyń habar jaılady. Sol-aq eken jurt jarylyp jol ashty, qazdaı tizilip, bilekteri sybanýly, belderi býýly bes jigit ortany jaryp ótip kele jatqan; qaısysynyń kári, qaısysynyń jas ekenin ajyratý qıyn. Kileń qaýqıtyp saqal qoıǵan, mardymsı mańǵazdanǵan, áýletti kisiler, alqa ortaǵa jetti de áýeli ámirshige, sosyn halyqqa burylyp ıilip taǵzym etti. «Túrikpenniń jynyn kaǵyp alady endi», «pysy basyp barady», «saýsaqtary qamshynyń sabyndaı eken» degen sózder qulaq tundyrady. Álgiler kilem ústine alqa qotan otyrysty da túrikpen kúıshisin aıtysqa shaqyrdy.

Dástúr boıynsha alǵashqy joldy qonaqqa berdi. Qos ıinin salyp jiberip, basymen tizesin ura jazdap eki búktelip búlkildedi dersiń. Keýdesinin astynda áldebir toty qus qulpyryp saırap jatqandaı tegi. Tolǵap-tolǵap toqtaǵanda tyńdaýshy jurt siltideı tyna kalypty, bes kúıshi túnerip aıaqtarynyń basyna qarasty.

Jurtqa qylǵan jorta bopsasy kórinedi, tómendeý otyrǵan jalpaq jaýyryndy kúıshi álgi túrikpen kúıin dál aınytpaı sherte jóneldi, ol daǵy shaǵyn dombyrany toty qustaı saıratty.

Uzaq kúıdiń yrǵaǵyn jalǵyz márte salǵanda-aq qaǵyp alyp, qaıta tartyp berýge suńǵyla saqqulaq asa alǵyr zeıin kajet-ti. Ondaı qasıetsiz kúı aıtysyna katysa almaısyń. Álgi zarlaýyq saryn basyldy, kúıdiń qarymtasy qaıtty. Endi jalpaq jaýyryndy jigit aıtysqa arnap óz kúıin tartyp jibergeli qomdana bergeni sol edi, jýan tórdegi egde kúıshi: «Já, saldyramamen basymdy aýyrtpa» dep tejep tastady. Endi ózi bilegin túrip, eki ıinin búlkildetip, bıpańdatyp shertip jóneldi.

Túrikpen jigiti jol ańdyǵan baýkespedeı árbir úndi qalt jibermeı zerdesine toqı bastady, kúı lyqyldap quıyla berdi. Bul bárinen ózgeshe saz, óńkeńdeı jelgen jelmaıa ma, qıssa oqyǵan jyraý ma, áldebir ǵalamat saryn. Tyńdaýshy jurt jaǵasyn ustaǵan: «Baqsynyń arqasyn qozdyratyn maqam mynaý», «joldan taıdyratyn páleket saryn», «uzaq suńqyldy qalaısha qaıtalaıdy endi» desip sybyrlasa bastaǵan.

Jańa ańǵardy, kún aýyp besin ýaǵy bolyp qalypty. Úlkender jaǵy qozǵala bastady, ámirshi áli tapjylmaı uıyp tyńdap otyrǵan. Egde kúıshi shertpesin aıaqtaǵan kezde túrikpen jigiti sol saryndy buzbaı shubyrtyp tarta jóneldi.

Tórdegi Ilanshy Qadyrhan bir mezette qabaǵyn shytyndy, jat jerlik jigit ústińgi ishekti áredik bos qaǵyp otyr, egde kúıshi sekildi dámdi dybysty terip tartpaıdy, aqyry saýsaǵy qarysyp jol ortada úzilip tyndy. Sarapshylar báıgeni Kúmbez Saraıdyń bas kúıshisine berdi, túrikpen jigit sýǵa súńgitip alǵan sýyrdaı borshasy shyǵyp, dombyrasyn egde kúıshiniń aldyna tastap shetke yǵysty.

Kúmbez Saraıdyń kúmis saýsaq kúıshilerine qarsy aıtysqa shyǵýǵa eshkimniń batyly barmady, kaıta-qaıta jurtty shaqyryp jarshynyń daýsy qarlyqty. Osy mezet jetim kóńil bop turǵan Qaıraýyqtyń delebesi qozdy, kóńilin jelik bılep kóterip ketti, ortaǵa shyqty. Jurt qyran-topan kúlisti, jigittiń jyrtyq shalǵaıyna, suryqsyz nusqasyna, shanaǵy dáý, saby kelte dombyrasyna kúlgen edi. Ámirshi: «Aıtysty ári jalǵaı berińder», — dep ornynan kóterildi, ortaǵa shyǵyp tizesi dirildep jaıǵasyp belin búgip jatqan jigitti qomsyndy. «Osydan dámdi kúı shyǵa qoımas» dep oılaǵan.

Qan Bazardyń áýizdi alańynan alystap Kúmbez Saraıǵa bettegen, jarym jolda oıy buzyldy bilem, qıys ketti. Sońynda senimdi nókeri Maqsut ilesip keledi. Kósheni kókteı ótip, másisin aq ulpa shańǵa bóktirip, shahardyń kúngeı shetine oıysty. Munda jıde toǵaıy bar. Sol toǵaıdyń ishinde joryq shatyry tigýli edi. Ámirshiniń kóńilin qubyltyp, oıyn buzyp, dedektetip bara jatqan pále bar, ol mańǵul elshileri syıǵa berip ketken tańǵut qyzynyń býy edi. Saraıynan bólek ustap, hanshaǵa kórsetpeı qupıa saqtap kelgen. Búgin ońashada syr tartyp tildesip kórmekshi. Maqsutty syrtqa qaldyryp ózi shatyrǵa endi. Áýelgide úı ishinen eshteme kóre almady, qyzdy qashyp ketti me dep oılap, oqys burylǵan. Selk ete qaldy.

Tutqyn kyz bosaǵaǵa jabysyp tur eken. Sulýdyń qolynan ustady, júzine jylý júgirtip jymıǵan boldy, áıtse de qyz dir-dir etedi. Ortaǵa jetektep kelip tula boıyn tinte qarady; ústinde jeleń jibek shapan, ishinde lypasy joq, mańǵuldardyń tutqyn áıeldi osylaı jartylaı jalańash ustaıtynyn biledi. Janary úlken, tuńǵıyq, aq-qarasy aıqyn, ishine tússeń tereńine tartyp áketer ıirim sekildi, kirpigin álsin-áli qaǵyp sol tereńdi kólegeıleı túsedi, úrkip túr.

Ilanshy Qadyrhan eshkimge zalal jasamaıtynyn ymmen uǵyndyryp kórdi, qyz túsinbedi bilem, basyn shaıqaıdy. «Elińdi saǵyndyń ba?» — dedi, «bosatyp qoıa bereıin be?» — dedi. Basyn jáne shaıqady. Jańa ańǵardy, aldyndaǵy názik jannyń kózdi arbap, kóńildi qyjyldatyp qyzyqtyrar syry aıqyn janary da, uzyn kirpigi de, juqa jibek shapan astyndaǵy jalańash táni de emes, qyzaryp, kópsip turǵan astyńǵy erini eken.

Qypshaq sulýynyń erini juqa keledi, ámirshiniń mynadaı qany shyǵa qyzarǵan toq erindi kórgeni osy. Shydaı almaı qyzdy qapsyra qushty, kos qolyn joǵarylata sýsytyp sulýdyń basynan ustady: beıne syndyryp almaýǵa tyrysqan asyl qumyradaı qos qoldaı qysyp, álgi ádemi erinnen súıip aldy. Bir mezette tý syrtynan tysyr estildi, asyl qumyra qolynan túsip ketti.

Maqsut eken: «Han ıem, syrtta bes kúıshińiz kelip tur», dep habarlady.

Ámirshi shatyrdan shyqqanda kúnniń qyzarǵan shapaǵy betine shashyldy. Ekindige eńkeıip qalypty. Endi az ýaqytta batyp ketýge bet alǵan. Áride bes kóleńke tur, kóleńke emes-aý, soǵan uqsaǵan soraıǵan kúıshileri ekenin tanydy. Rýhy kemip, moıyny ishine sińip buǵyna túsipti, dombyradan aırylǵan. Taqap kelip mán-jaıdy surady. Egde kúıshi egile jaýap qatty.

— Qaıraýyq degen kúıshiniń sońǵy sarynyn sala almaı qor boldyq, taqsyr.

— Qaıraýyǵy nesi?

— Álgi jyrtyq shapan, shaksha bas, dáý dombyraly jigit she...

— Páleketti sharshata almaı silemiz qatty.

— Jany joq jyn ba dep qaldyq, taqsyr.

— Alty saýsaqty eken, taqsyr.

— Kúıdi bashpaıymen tartqanda salymyz sýǵa ketti, taqsyr.

Kúıshilerdiń endigi sózine qulaq salǵan joq, dereý tulparyn aldyrdy, jaraǵyn asyndy, atqa qondy. Sońynda Maqsut, shaýyp otyryp manaǵy kúı aıtysy ótken áýizdi alańǵa jetken. Jurt tarap ketipti.

Ámirshi qatty qapalanyp tútigip bet-álpetin shań basyp, josqyndaı jortyp Qan Bazardy súzdi. Manaǵy kózine sonshama qorash kóringen jas kúıshini izdedi, jurttan aıyra almasa da, Kúmbez Saraıdyń sańlaq kúıshilerinen jeńip alǵan bes dombyrasy-aq anadaıdan shalynar edi. Ushty-kúıli qarasy úzilipti, jer jutyp ketkendeı.

Ámirshi jan-jaqtaǵy toǵyz torap kerýen joldaryna sholǵynshy shaptyrǵan. Óstip júrgende kún batyp, qas qaraıdy. Álden ýaqytta Temirqazyq juldyzy astymen ketetin kishi joldan sholǵynshysy oraldy: «Alty saýsaqty kúıshi jalbaǵaı jetim kerýenniń sońynan ilesip barady»,-dep habar aıtyp keldi.

Ilanshy Qadyrhan at basyn kishi jolǵa burdy.

Úzik kerýenniń qarasy kórindi. Bul shoǵyr bazarǵa aıdap ákelgen qoraly qoıyn, úıir-úıir jylqysyn satyp, satqanda da deldaldyń qolyna túsip tútilip shyqqan qyr baıy bolatyn. Aqshasyna astyq, mata, tuz, jemis, órik, meıiz satyp alyp, azǵana túıesine teńdep qaladan shyqqan beti osy edi. Qaladan shyǵar kezde «Meni de ilestire ket»,— dep alty birdeı dombyra óńgergen jigit ushyrasty. Qyr baıy áýelde ertkisi kelmeı kóp qıqaqtaǵan. Ury bolar dep senbegen. Jigittiń jyly shyraıyna, jóndem sózine qarap ishi jylydy. «İlesse — ilese qoısyn, alty dombyra arqalaǵanyna qaraǵanda aýysyp ketken paqyr bolar» dep ishinen aıaǵan.

Endi ǵana shahardan qara uzap shyqqany sol edi, sońynan satyrlata shapqan at dúbirin estidi. Qyr baıy jaman shoshyndy. Túıelerdiń artynda ilbip erip kele jatqan jigitke jetip keldi, tóbesine qamshy úıirdi. «Áı, sońymyzdan salyp kele jatqan qaraqshylar seniń jemtiktesiń bolmasyn, aıt, qane?». «Piradar-aý, men jalǵyz attyly kedeımin». «Áı, aram qatqyr, qalanyń deldalyna jańa álgide ońbaı jem bolyp edim, endi jol tosqan urysyna jem qylmaqpysyń»,— dep Qaıraýyqty at baýyryna alyp sabaýǵa oqtaldy.

Art jaqtan ańyrata shapqan alyp tulǵaly aıbarly adam bulardyń aldyn oraǵytty. Kerýen bir ýys bolyp úıirile qaldy.

«Qaıraýyq qaısyń?» — dep aqyrdy kýǵynshy kisi. Qaıraýyq atyn tebinip, alty dombyrasyn saýdyratyp alǵa ozdy. Baı jigittiń tuqym-tuıaǵyn qoımaı qarǵap jatyr. Qýǵynshy kisi atynan tústi. Qaıraýyq ta atynan túspek bolyp, oń aıaǵymen úzeńgini izdep jantaıyp jatqan. Álgi kisi adymdap kelip jas jigitti er ústinen tymaqsha ilip alyp baýyryna basty. Qatty kushyp biraýyq turyp qaldy.

— Qýshyq keýdeńe sıǵyzyp júrgen qasıetińnen aınaldym, — dedi tebirene kúbirlep.

Álden ýaqytta eki erkektiń qushaǵy ajyrady. Ilanshy Qadyrhan osy sýyt júrisiniń mánisin aıtty.

— Qaıraýyq inim, astyńdaǵy jaman tekejáýmitti ana qaqsaýyqqa qaldyr, qazir kelip jetetin atqosshynyń jetegindegi tulparǵa min, alty dombyrany alyp Otyrarǵa júr, budan bylaı Otyrardyń sańlaq kúıshisi atanasyń, — dedi.

Keıindep kalǵan shabarman, atqosshylar kelip jetti. Ámirshige japyrlap taǵzym etip, aıaǵyn sanap basqan sáıgúlikti Qaıraýyqtyń aldyna tosty. Et qyzýmen bılep turǵan tulparǵa ázer mindi. Shoǵyr top tasyrlatyp keıin josydy. Endi bir ýaqytta kúmis saýsaqty kúıshiniń sońynda... jazylyp bitpes áńgimesi bar ker dala, kerýli tún perdesi, perızat qylyqty samal jel, úrpıisip, úrikken kerýen jetimsirep qala berdi. Dáshti-Qypshaq jurtynyń jáne bir jaryq juldyzy sorǵyp baryp Otyrar qalasynan meken tapty.

---