InfoHub Logo

Baıandama
Qazaq tili men ádebıeti sabaǵynda halyqtyq pedagogıkany keńinen qoldaný
Qazaq halqynyń bolashaqta el tutqasyn ustar azamattardyń ónegeli tárbıesi - búgingi kún tártibinde turǵan mańyzdy máselelerdiń biri. El jastarynyń patrıottyq sezimin, bilim men biliktiligin, daǵdylaryn, izgilikti qasıetin, dúnıetanymdyq kózqarasyn, jaǵymdy minez - qulyq normalary men sypaıy etıkalyq qarym - qatynastaryn halyq pedagogıkasy arqyly qalyptastyrý kerek.

Árbir qoǵam damýynyń áleýmettik máseleleri adamnyń rýhanı - estetıkalyq mádenıetiniń damýymen tikeleı baılanysty. Bul baılanystyń jeke adamdy rýhanı jan - jaqty, estetıkalyq mádenıeti jetilgen tulǵa etip tárbıeleýdegi máni erekshe. Halyqtyq tárbıeniń túp tórkini halyqtyq pedagogıkada jatyr. Halyqtyq pedagogıka halyqtyń rýhanı áreketiniń barlyq salasyn qamtıdy. Onyń basty túıini, tárbıe kózi halyq aýyz ádebıetiniń túrleri men ańyz - áńgimelerde, ertegilerde, turmys - salt jyrlary, maqal - mátelder, jumbaqtar, sheshendik sózder, batyrlar jyry, ǵashyqtyq jyrlary, epostyq jyrlar, aqyndar aıtysy bılerdiń naqyl sózderi men ǵıbratty tárbıelik oı - pikirlerimen sabaqtasatyn halyqtyq tárbıeni quraıdy.

Halyqtyq pedagogıka jas urpaqty ásemdikti ıgerýge, sulýlyqty sezinip, ony súıe, qasterleı bilýge, ony óz boıyna darytýǵa, ıaǵnı bir sózben aıtqanda oǵan estetıkalyq tárbıe berýge baǵyttalǵan.
Halyq aýyz ádebıetiniń úlgileri qashannan - aq estetıkalyq sıpatty bolyp otyrǵan, onda ásemdik oıdan jyraq, sulýlyqtan tys dúnıe joq. Bular halyqtyq oı - sananyń týyndysy retinde únemi estetıkalyq oımen tereń astasyp jatady. Ómirdegi qubylystar, el qorǵaǵan batyr, bas bostandyǵy úshin kúresken ul men qyz, aqylgóı dana qart ásemdik zańdaryna sáıkes jyrlanady.
Qaı óner týyndysynyń da barynsha ásem, kórkem bolyp kelýin kózdegen halyq jyrdaǵy áýezdilik pen úndilikti, mýzykadaǵy náziktik pen oılylyqty, qolónerdegi jarastylyq pen kóriktilikti negizgi sıpat dep tanydy.

Oqýshylarǵa ásemdik, ádemilik álemin túsinip, ony sezine bilýge baýlý úshin olardyń estetıkalyq qyzyǵýyn qalyptastyrý kerek. Bala sanasyna ásemdik aınala qorshaǵan ómirdegi sulýlyqqa erekshe áserlený, kóz aldynda bolyp jatqan qubylystardy, tabıǵat ómirindegi sulýlyqty sezinýi túsinýi, qyzyǵýy, qabyldaýy nátıjesinde ǵana ornyǵady. Sonda ǵana oqýshylardyń tabıǵat sulýlyǵyn, ásemdikti sezinýin, ony baǵalaı bilýin, tanymdyq, qyzyǵýshylyq kózqarasyn qalyptastyrýǵa bolady. Osynyń barlyǵyn oqýshylar boıyna qalyptastyrýdyń bir joly – halyq pedagogıkasy.

Jas balany besikke salýdy qazaqtar qýanysh etip, toılap ótkizgen. Muny da oıyn - saýyqqa aınaldyrǵan. Onda aıtylǵan óleńderden jas balanyń deni saý, er - azamat bolyp ósýin halyqtyń tileıtindigi de kórinip otyrady. Keıinnen besiktegi jas balasyn terbete otyryp, aıaýly ana kóńilindegi oı - armanyn, jaqsy tilegin bildiredi. Muny halyq "Besik jyry" dep ataıdy.
"Besik jyrynda" ananyń balaǵa degen meıirimi, mahabbaty beriledi.
Qazaq halqynyń ádet - ǵuryp, saltynan týǵan oıyn - saýyqtar kezinde óleń, áńgime - jyrlar ǵana aıtylyp qoıǵan joq. Oıyn - saýyq ústinde, jınalǵan jurtty kúldirý úshin, aýyz ádebıetiniń budan basqa da usaq túrleri aıtylǵan. Sonyń biri - jańyltpash.

Jańyltpash aıtqanda eki nárse eskerilýi tıis. Birinshiden, jınalǵan jurtty kúldirý; ekinshisi - árbir sózdi tez sheber aıtýǵa, til ustartýǵa úıretý. Jańyltpashtyń sózderi jańyldyratyndaı qıyn, kóbinese, uıań jáne qatań daýyssyz dybystardan quralady. Eger jańyltpash aıtýshy adam qıynnan quralǵan qyrly sózderdi oramyna keltire almasa, azdap taıyp ketse - onda kúlki bolarlyq tipti uıatqa soǵarlyq jaǵdaıǵa ákeledi. Sondyqtan ol árbir sózdi jyldamdata taqpaqtaýmen qatar, naqyshyna keltire, múlt jibermeı, oralymyn taba aıtýǵa tıis. Jańyltpashtyń sózderi qara sóz túrinde, keıde óleń sekildi uıqasyp keledi.