Denderim – baıtaq mekenim
Tehnologıalyq karta
Taqyryby: Denderim – baıtaq mekenim
Bilim berý salasy: Qatynas
Bólimderi: Til damytý
Maqsaty: Týǵan ólke týraly maǵlumatty bekitý. Tabıǵaty, jetistikteri, qazba baılyqtary týraly aıta otyryp, súıispenshilik sezimderin damytý. Tabıǵattyń árbir bólshegi adamzat balasy úshin asqan baılyq, qaıtalanbas qazyna ekenin, adam ómiriniń qorǵaýshysy, densaýlyqtyń qorǵany ekenin uǵyndyrý. Sózdik qoryn, oı – órisin molaıtý. Jergilikti jerdiń qazynasy – gıpsten jasalǵan qumyra beınesin maıly boıaýmen áshekeıleý.
Pánaralyq baılanys: Til damytý, saz, beıneleý.
Ádis – tásilder: Áńgimeleý, óleń oqý, qazba baılyqtardy kórsetý, maıly boıaýmen beıneleý, tájirıbe jasaý.
Sózdik jumys: Qum, saz, ák, sement, gıps.
Kórnekilikter: Jergilikti jerdiń aqyndarynyń óleńderi jazylǵan úntaspa, jergilikti jerdiń kórnekti ǵımarattary beınelengen sýretteri, qazba baılyqtary, gıpsten jasalǵan qumyra beınesi, maıly boıaýlar, qylqalam, súrtkish, sý.
1 kezeń. Ýájdik túrtki bolý
Dıdaktıkalyq oıyn: «Eger de... ne bolar edi?»
(kún bolmasa, sý bolmasa, aýa bolmasa...)
Balalar jaýaptary: únemi qarańǵy, qorqynyshty, shópter, aǵashtar qýraıdy, qatty shóldeımiz, tynys ala almaımyz...
Problemalyq jaǵdaı ornatý:
1. Balalar, sender qaı elde turasyńdar?
- Qazaqstanda
2. Qazaqstan, Otan týraly qandaı óleń joldaryn bilemiz?
Otan seniń ata – anań,
Otan – dosyń, baýyryń.
Otan – ólkeń, astanań,
Otan – aýdan, aýylyń... t.s.s.
(balalar óleń joldaryn oqıdy)
3. Balalar biz qaı oblysta turamyz?
- Atyraý oblysynda
4. Qaı aýdanda turamyz?
- Dender aýdanynda
2 kezeń. Problemalyq izdenistik
Balalardy problemalardy sheshýge baǵdarlaý:
1. Slaıdpen jumys:
a) Mahambet Ótemisuly aqynymyzdyń eskertkishi.
á) Máńgilik alaý - Uly Otan soǵysy ardagerleriniń eskertkishi.
b) Mádenıet úıi – kópshilik demalatyn oryn.
v) Kitaphana – kópshilik kitaptar alyp oqıtyn oryn.
g) Murajaı - halqymyzdyń óshpes erlikterin, qazba
baılyqtaryn, tabıǵatyn, salt - dástúrin saqtaı otyryp, urpaqtan - urpaqqa jalǵastyratyn oryn.
d) Sóılesý orny - jan - jaqty qalalarmen sóılesetin oryn.
Slaıd boıynsha áńgimeleıdi.
2. Kóptegen aqyn – jazýshylarymyz aýdanymyz týraly óleńder jazǵan, sony esimizge túsirelik:
T. Dosymov «Denderim – baıtaq mekenim»
Denderim meniń – ardaqty elim,
Shattyqqa toly aınalań.
Ata – babadan muraǵa qalǵan,
Jaıyqtyń boıyn jaılaǵan.
Denderim meniń, keń jerim
meniń,
Baılyqqa toly belderim.
Mahambet penen batyr Borandar,
Qyran bop týǵan erlerim.
Ardaqty elim, aıbynym
meniń,
Kúmbez taý Shalqar aıdynym.
Deńderim meniń kendi elim meniń,
Qazaqqa ortaq baılyǵym.
Sh. Ótenalıev «Inder kúmbezi»
Kúmbezden quıylady, marjan tastar,
Sekildi oınap – kúlgen balǵyn jastar.
Baılyǵyn kúmbez taýdyń kótergeli,
Shyǵamyz qol ustasyp, kel joldastar.
Inder taý aınalaıyn aıdynyńnan,
Boıynda sımaı jatqan baılyǵyńnan,
Aıdynyńnan baılyǵyńnan,
Saǵyndym úmit artyp talaı jyldan.
Baılyǵyn Sátı, Máten aralyǵy,
Tegistep barlaýshylar qarap aldy.
Ózińnen qajeti ken Borat taýyn,
Onyńdy taza altynǵa baǵalaǵym.
(balalar óleń joldaryn tyńdaıdy)
3. Qazba baılyqtar túrlerimen tanystyrý:
Ine tárizdes tas
Borat
Ýleksıt
Qıyrshyqtas
Gıdrovarvsıt
Qyzyl borat rýdasy
Qara balshyq
Amorıt
Gıps
Kúkirt
Selvenıt
As tuzy
Qum.
(Balalar qosylyp ataıdy)
4. Toptastyrý ádisin paıdalaný:
Ádemi záýlim úıler salý úshin - qum, saz, ák, sement, gıps kerek.
Emge shıpa – qara balshyq, tuz sýy kerek.
(Balalar toptastyrady)
Balany qyzmet úrdisine psıhologıalyq - pedogogıkalyq súıemeldeý:
Sergitý sáti: «Bes qubylys»
«Aýa» - qoldaryn joǵary kóteredi,
«Sý»- qoldaryn alǵa sozady,
«Jer» – qoldaryn joǵary kóteredi,
«Jel» – qoldaryn joǵary kóterip, shaıqalady,
«Ot» - qoldarynyń basyn, shyntaq býyndaryn aınaldyrady.
(Balalar qımyldaryn jasaıdy)
5. Tájirıbe jasaý:
Gıpsti sýmen aralastyryp qumyra beınesin jasaý.
(Balalar gıpsti sýmen aralastyryp, qumyra beınesin jasaıdy)
6. Maıly boıaýmen qumyrany boıaý.
(úntaspadan B. Sýhanqulov. «Denderim» áni oınalady).
(Balalar maıly boıaýmen qumyrany boıaıdy)
3 kezeń
Refleksti - túzetimdeýshi
Balalar qyzmetiniń nátıjelerin taldaý:
- Balalar, biz qaı aýdanda turamyz?
- Dender aýdanynda
- Bizdiń aýdandaǵy úlken ǵımarattardy ataı qoıyńdar.
- Ǵımarattardy ataıdy.
- Qandaı qazba baılyqtardy bilemiz?
- Qazba baılyqtardy ataıdy.
- Gıpsten neniń beınesin jasadyq?
- Qumyranyń.
(Balalar jumystaryn saralaý, madaqtaý).
Balalar óz jumystaryna rıza bolady.
Kútiletin nátıje:
Bilýi: Jergilikti jerdiń qazba baılyqtaryn biledi.
Meńgere alýy: Tájirıbe arqyly gıpsten beıneler jasaı alady.
Taqyryby: Denderim – baıtaq mekenim
Bilim berý salasy: Qatynas
Bólimderi: Til damytý
Maqsaty: Týǵan ólke týraly maǵlumatty bekitý. Tabıǵaty, jetistikteri, qazba baılyqtary týraly aıta otyryp, súıispenshilik sezimderin damytý. Tabıǵattyń árbir bólshegi adamzat balasy úshin asqan baılyq, qaıtalanbas qazyna ekenin, adam ómiriniń qorǵaýshysy, densaýlyqtyń qorǵany ekenin uǵyndyrý. Sózdik qoryn, oı – órisin molaıtý. Jergilikti jerdiń qazynasy – gıpsten jasalǵan qumyra beınesin maıly boıaýmen áshekeıleý.
Pánaralyq baılanys: Til damytý, saz, beıneleý.
Ádis – tásilder: Áńgimeleý, óleń oqý, qazba baılyqtardy kórsetý, maıly boıaýmen beıneleý, tájirıbe jasaý.
Sózdik jumys: Qum, saz, ák, sement, gıps.
Kórnekilikter: Jergilikti jerdiń aqyndarynyń óleńderi jazylǵan úntaspa, jergilikti jerdiń kórnekti ǵımarattary beınelengen sýretteri, qazba baılyqtary, gıpsten jasalǵan qumyra beınesi, maıly boıaýlar, qylqalam, súrtkish, sý.
1 kezeń. Ýájdik túrtki bolý
Dıdaktıkalyq oıyn: «Eger de... ne bolar edi?»
(kún bolmasa, sý bolmasa, aýa bolmasa...)
Balalar jaýaptary: únemi qarańǵy, qorqynyshty, shópter, aǵashtar qýraıdy, qatty shóldeımiz, tynys ala almaımyz...
Problemalyq jaǵdaı ornatý:
1. Balalar, sender qaı elde turasyńdar?
- Qazaqstanda
2. Qazaqstan, Otan týraly qandaı óleń joldaryn bilemiz?
Otan seniń ata – anań,
Otan – dosyń, baýyryń.
Otan – ólkeń, astanań,
Otan – aýdan, aýylyń... t.s.s.
(balalar óleń joldaryn oqıdy)
3. Balalar biz qaı oblysta turamyz?
- Atyraý oblysynda
4. Qaı aýdanda turamyz?
- Dender aýdanynda
2 kezeń. Problemalyq izdenistik
Balalardy problemalardy sheshýge baǵdarlaý:
1. Slaıdpen jumys:
a) Mahambet Ótemisuly aqynymyzdyń eskertkishi.
á) Máńgilik alaý - Uly Otan soǵysy ardagerleriniń eskertkishi.
b) Mádenıet úıi – kópshilik demalatyn oryn.
v) Kitaphana – kópshilik kitaptar alyp oqıtyn oryn.
g) Murajaı - halqymyzdyń óshpes erlikterin, qazba
baılyqtaryn, tabıǵatyn, salt - dástúrin saqtaı otyryp, urpaqtan - urpaqqa jalǵastyratyn oryn.
d) Sóılesý orny - jan - jaqty qalalarmen sóılesetin oryn.
Slaıd boıynsha áńgimeleıdi.
2. Kóptegen aqyn – jazýshylarymyz aýdanymyz týraly óleńder jazǵan, sony esimizge túsirelik:
T. Dosymov «Denderim – baıtaq mekenim»
Denderim meniń – ardaqty elim,
Shattyqqa toly aınalań.
Ata – babadan muraǵa qalǵan,
Jaıyqtyń boıyn jaılaǵan.
Denderim meniń, keń jerim
meniń,
Baılyqqa toly belderim.
Mahambet penen batyr Borandar,
Qyran bop týǵan erlerim.
Ardaqty elim, aıbynym
meniń,
Kúmbez taý Shalqar aıdynym.
Deńderim meniń kendi elim meniń,
Qazaqqa ortaq baılyǵym.
Sh. Ótenalıev «Inder kúmbezi»
Kúmbezden quıylady, marjan tastar,
Sekildi oınap – kúlgen balǵyn jastar.
Baılyǵyn kúmbez taýdyń kótergeli,
Shyǵamyz qol ustasyp, kel joldastar.
Inder taý aınalaıyn aıdynyńnan,
Boıynda sımaı jatqan baılyǵyńnan,
Aıdynyńnan baılyǵyńnan,
Saǵyndym úmit artyp talaı jyldan.
Baılyǵyn Sátı, Máten aralyǵy,
Tegistep barlaýshylar qarap aldy.
Ózińnen qajeti ken Borat taýyn,
Onyńdy taza altynǵa baǵalaǵym.
(balalar óleń joldaryn tyńdaıdy)
3. Qazba baılyqtar túrlerimen tanystyrý:
Ine tárizdes tas
Borat
Ýleksıt
Qıyrshyqtas
Gıdrovarvsıt
Qyzyl borat rýdasy
Qara balshyq
Amorıt
Gıps
Kúkirt
Selvenıt
As tuzy
Qum.
(Balalar qosylyp ataıdy)
4. Toptastyrý ádisin paıdalaný:
Ádemi záýlim úıler salý úshin - qum, saz, ák, sement, gıps kerek.
Emge shıpa – qara balshyq, tuz sýy kerek.
(Balalar toptastyrady)
Balany qyzmet úrdisine psıhologıalyq - pedogogıkalyq súıemeldeý:
Sergitý sáti: «Bes qubylys»
«Aýa» - qoldaryn joǵary kóteredi,
«Sý»- qoldaryn alǵa sozady,
«Jer» – qoldaryn joǵary kóteredi,
«Jel» – qoldaryn joǵary kóterip, shaıqalady,
«Ot» - qoldarynyń basyn, shyntaq býyndaryn aınaldyrady.
(Balalar qımyldaryn jasaıdy)
5. Tájirıbe jasaý:
Gıpsti sýmen aralastyryp qumyra beınesin jasaý.
(Balalar gıpsti sýmen aralastyryp, qumyra beınesin jasaıdy)
6. Maıly boıaýmen qumyrany boıaý.
(úntaspadan B. Sýhanqulov. «Denderim» áni oınalady).
(Balalar maıly boıaýmen qumyrany boıaıdy)
3 kezeń
Refleksti - túzetimdeýshi
Balalar qyzmetiniń nátıjelerin taldaý:
- Balalar, biz qaı aýdanda turamyz?
- Dender aýdanynda
- Bizdiń aýdandaǵy úlken ǵımarattardy ataı qoıyńdar.
- Ǵımarattardy ataıdy.
- Qandaı qazba baılyqtardy bilemiz?
- Qazba baılyqtardy ataıdy.
- Gıpsten neniń beınesin jasadyq?
- Qumyranyń.
(Balalar jumystaryn saralaý, madaqtaý).
Balalar óz jumystaryna rıza bolady.
Kútiletin nátıje:
Bilýi: Jergilikti jerdiń qazba baılyqtaryn biledi.
Meńgere alýy: Tájirıbe arqyly gıpsten beıneler jasaı alady.
You Might Also Like
