InfoHub Logo

Qazaq tili páninde oıyn tehnologıasyn qoldaný

Qazaq tilin úırený men úıretýdiń qanshalyqty mańyzdylyǵyn búgingi tańda ómirdiń ózi - aq kórsetip otyr. Árıne, mekteptegi oqý - tárbıe jumysyna tildi úıretýdiń, úırenýdiń san qıly tásilderi men ádisteri qoldanylyp jatsa, sonyń bárinen qaıtkende tildi tez ári sapaly ıgeremiz. Sonymen birge sabaqta oıyn túrlerin ótkizý oqýshylardyń oı órisin, tapqyrlyǵyn, jyldamdyǵyn, sózdik qoryn molaıtýǵa jáne taǵy basqa qabiletterin damytý arqyly sabaqty sapaly túrde meńgertýge ákeledi.

Oıyn – bul qoǵamdyq tásildi meńgerý maqsatynda, sıtýasıalyq jaǵdaıda, baǵytty túrde iskerligin kórsetetin, ózin - ózi basqarýyn jetildiretin is - áreket. Ár sabaqtyń aldyna qoıǵan mindet - maqsatyna oraı onyń ishki qurylysy da belgili oqýshyǵa árdaıym jańalyq bildirýge, jańa materıaldy jeke túsindirip, sanaly túrde meńgertýge ony pysyqtap, bekitýge baǵyttalýǵa tıis.

Jas jetkinshek úshin sabaq barysynda kóp nárseni aıta berý balalardy jalyqtyratyn jaǵdaı ekeni anyq, osy oraıda oıyn úlgilerin paıdalana otyryp sabaqty júrgizý muǵalim qaýymy úshin óte tıimdi ádis.

Uly pedagog V. A. Sýhomolınskıı «Oıynsyz, mýzykasyz, ertegisiz, tvorchestvosyz, fantazıasyz tolyq mánindegi aqyl - oı tárbıesi bolmaıdy» deıdi. Demek, shákirttiń aqyl - oıy, parasatty ulttyq salt - sanany sińirý arqyly baı túsedi. Adamnyń jan dúnıesiniń damyp jetilýi, áleýmettik ómirge beıimdelik tirshilik etýi ár túrli. İs - árekettermen shuǵyldaný barysynda qalyptasady. Sondaı áreketterdiń bir salasy - oıyn áreketi. Balanyń psıhıkalyq damý úrdisinde oıyn áreketiniń taǵylymdyq jáne tárbıelik mańyzy osy zamanǵy tálim - tárbıelik psıhologıasynda ózekti másele bolyp sanalady. Oıyn áreketinde balanyń denesi men aqyl - oıy damyp, ózin qorshaǵan ortany tanı biledi.

Oıyn mektep qataryndaǵy balalar úshin de jat jaǵdaı emes. Jalpy bala ómirde oıyn arqyly eseıdi, oıyn oınaý bala ómiriniń eń qyzyqty kezeńi deýge de bolady. Soǵan saı balalardyń óz jas erekshelikterine baılanysty oıyndar legin tańdap alýǵa bolady.

Sabaq ústinde ótkizetin oıyndardyń ótkizý túri:
1) jalpy
2) toptyq
3) jekeleı

Sabaqty ótkizý barysynda oıyn balanyń kóńilin ósirip, oıyn sergitip qana qoımaı, sonymen qatar onyń tanym túsinigi artady men jáne bir - birimen til tabysyp, uǵynady. Eptilikti, tapqyrlyqty úırenedi. Oıyn túrlerin sabaqtyń ár kezderinde, taqyrybyna qaraı muǵalim ózi tańdap alyp, qoldanylyp otyrady. Oıyndy ár sabaqta paıdalaný mindetti emes. Oıyn túrleri sabaqty qyzyqty ótkizýge, oqýshylardyń sabaqqa yntamen qatysýyna, óz betimen jumys isteýine, ózdiginen qorytyndy jasaýyna jol ashady.
Osy oraıda mysaly myna oıyndardy kórsetýge bolady.