Bastaýysh synypta oqý – tárbıe úrdisi arqyly ulttyq qundylyqtardy boıyna sińirgen jeke tulǵany qalyptastyrý
«Bastaýysh synypta oqý – tárbıe úrdisi arqyly ulttyq qundylyqtardy boıyna sińirgen jeke tulǵany qalyptastyrý» taqyrybyndaǵy shyǵarmashylyq jumysy
Mazmuny
I. Kirispe
1. Ulttyq qundylyqtar arqyly jeke tulǵany qalyptastyrý.
II. Negizgi bólim
1. Ulttyq qundylyqtar týraly jalpy túsinik.
2. Bastaýysh synypta ulttyq qundylyqtardy qalyptastyrýdaǵy oqý. tárbıe úrdisinde júzege asyrýdyń tıimdi ádis – tásilderi.
3. Ulttyq qundylyq baǵdaryn qalyptastyrý modeli.
III. Qorytyndy.
Oqýshylardyń júrgizilgen jumystyń nátıjesi.
«Ulttyq mádenıetten jurdaı rýhta. tárbıelengen urpaqtan halqymyzdyń qajeti. men múddesin joqtaıtyn paıdaly azamat shyqpaıdy.»
M. Shoqaı
İ. Kirispe
Egemendi elimizdiń búgingi tańdaǵy eń basty maqsaty jan – jaqty álemdik bilim keńestiginen oryn alý bolyp tabylady. Búgingi jas urpaq – egemen elimizdiń bolashaǵy, halyq taǵdyryn jeteleıtin azamat. Al sol urpaqqa álemdik deńgeıde órkenıetti negizde bilim men tárbıe berý, ulttyq qundylyqtardy jas urpaq boıyna sińirý ǵalamdyq máni bar máselege aınalyp otyr. Ǵalamdaný úrdisinde ulttyq qundylyqtardy saqtaý men óziniń bet – beınesin, izgi dástúrin saqtaý jolyndaǵy kúres ulttyń sanany saqtaý kúresi ekenin túsiný, ıaǵnı, ulttyq sana – sezimimen minez qulqynyń ana tilinde, ata tarıhyn, tól mádenıetin jáne ulttyq salt – dástúrdi meńgerýi negizinde qalyptasqan jeke tulǵany tárbıeleý mindetin aıtamyz.
Elbasy N. Á. Nazarbaev «Qazaqstan 2030» baǵdarlamasynda «Bizdiń jas memleketimiz ósip – jetilip kemeldenedi. Bizdiń balalarymyz ben nemerelerimiz onymen birge er jetedi. Olar óz zamanynyń jaýapty da jigerli, bilim órisi bıik, densaýlyǵy myqty ókilderi bolmaq. Olar babalarymyzdyń ıgi dástúrin saqtaı otyryp, qazirgi zamanǵy jaǵdaıda jumys isteýge daıar bolady» - degen bolatyn.
Búgingi oqýshy – Egemendi elimizdiń erteńgi urpaǵy. Urpaqtyń rýhanı baılyǵy, mádenıeti sanaly ulttyń oılaý qabiletimen bilimi bolýy kerek....
II. Negizgi bólim
Qundylyqtar – tárbıe men oqytýdaǵy adamgershilikke baǵyttalǵan murattar, ol shynaıy bolady, ol adamǵa táýeldi emes, degenmen ol adam sanasynda oryn alady. Qundylyqtar sezim arqyly qabyldanady, al sana arqyly ony túsinýge bolady, sonyń nátıjesinde tulǵa qundylyqty ıgeredi, soǵan saı áreket etedi. Naqtyraq aıtatyn bolsaq, ana tili men ulttyq dástúrdi qurmetteıtin, dúnıetanymy, aqyl oı parasattylyǵy qalyptasqan, maqsat qoıa alatyn, sol maqsatqa jetý jolynda jaýapkershiligi mol, minez qulqy, aınaladaǵy adamdarǵa qarym – qatynas mádenıeti joǵary, Otanyn súıetin, kúrdeli jaǵdaıda naqty sheshim qabyldaı alatyn, salaýatty tulǵa.
Al osy ulttyq tárbıeni bala boıyna sińirýde bastaýysh synypta atqaratyn jumysynyń oryny erekshe. Tárbıeni sábı ana qursaǵynan bastasa, ony bilim teńiziniń mektep atty kemesinde ulttyq qundylyqtarymyzben jetildirý óte mańyzdy. Uly Abaı: «Bala minez úsh alýan adamnan juǵady: birinshisi - ata – anasynan, ekinshisi – ustazynan, úshinshisi – qurbysynan.» - degen eken. Qoǵamǵa qyzmet etetin bolashaq jetkinshekterge sapaly bilim men ónegeli ulttyń tárbıe berý – ustazdyń basty paryzy.
Oqý men tárbıe egiz. Ony bir – birinen bólip qaraýǵa bolmaıdy. Tárbıeniń ózi kúndelikti sabaqtyń ár bir negizinde – aq oqýshy boıyna sińire bastaıdy. Kóp jyldan beri bastaýysh synypta sabaq bere júrip «Bastaýysh synypta oqý – tárbıe arqyly ulttyq qundylyqty boıyna sińirgen jeke tulǵany qalyptastyrý» taqyrybynda shyǵarmashylyq jumyspen aınalysyp kelemin. Maqsatym – ulttyq qundylyqtaryn boıyna sińirý arqyly qalyptasqan táni men jany sulý, ózine - ózi senimdi, halyqtyń salt – dástúrin, ata zańyn, tarıhyn qurmetteıtin, eljandy, álemdik básekege qabiletti tulǵanyń negizin qalaý. Bastapqy bilim, tárbıe negizin salý.
Mindetteri:
1. Oqýshynyń ulttyq sana sezimin qalyptastyrý.
2. Ana tili, dini, onyń tarıhy, mádenıeti, óneri, salt – dástúri, rýhanı mádenı muralardy qasterleý.
3. Oqýshy boıyna janarshyrlyq sezim, namysshyldyq tárbıesi, ulttyq minezdi qalyptastyrý.
4. Sabaqty, synyptan tys sharalardy tartymdy, utymdy uıymdastyrý.
5. Oqýshylardy eljandylyqqa tárbıeleý.
Mazmuny
I. Kirispe
1. Ulttyq qundylyqtar arqyly jeke tulǵany qalyptastyrý.
II. Negizgi bólim
1. Ulttyq qundylyqtar týraly jalpy túsinik.
2. Bastaýysh synypta ulttyq qundylyqtardy qalyptastyrýdaǵy oqý. tárbıe úrdisinde júzege asyrýdyń tıimdi ádis – tásilderi.
3. Ulttyq qundylyq baǵdaryn qalyptastyrý modeli.
III. Qorytyndy.
Oqýshylardyń júrgizilgen jumystyń nátıjesi.
«Ulttyq mádenıetten jurdaı rýhta. tárbıelengen urpaqtan halqymyzdyń qajeti. men múddesin joqtaıtyn paıdaly azamat shyqpaıdy.»
M. Shoqaı
İ. Kirispe
Egemendi elimizdiń búgingi tańdaǵy eń basty maqsaty jan – jaqty álemdik bilim keńestiginen oryn alý bolyp tabylady. Búgingi jas urpaq – egemen elimizdiń bolashaǵy, halyq taǵdyryn jeteleıtin azamat. Al sol urpaqqa álemdik deńgeıde órkenıetti negizde bilim men tárbıe berý, ulttyq qundylyqtardy jas urpaq boıyna sińirý ǵalamdyq máni bar máselege aınalyp otyr. Ǵalamdaný úrdisinde ulttyq qundylyqtardy saqtaý men óziniń bet – beınesin, izgi dástúrin saqtaý jolyndaǵy kúres ulttyń sanany saqtaý kúresi ekenin túsiný, ıaǵnı, ulttyq sana – sezimimen minez qulqynyń ana tilinde, ata tarıhyn, tól mádenıetin jáne ulttyq salt – dástúrdi meńgerýi negizinde qalyptasqan jeke tulǵany tárbıeleý mindetin aıtamyz.
Elbasy N. Á. Nazarbaev «Qazaqstan 2030» baǵdarlamasynda «Bizdiń jas memleketimiz ósip – jetilip kemeldenedi. Bizdiń balalarymyz ben nemerelerimiz onymen birge er jetedi. Olar óz zamanynyń jaýapty da jigerli, bilim órisi bıik, densaýlyǵy myqty ókilderi bolmaq. Olar babalarymyzdyń ıgi dástúrin saqtaı otyryp, qazirgi zamanǵy jaǵdaıda jumys isteýge daıar bolady» - degen bolatyn.
Búgingi oqýshy – Egemendi elimizdiń erteńgi urpaǵy. Urpaqtyń rýhanı baılyǵy, mádenıeti sanaly ulttyń oılaý qabiletimen bilimi bolýy kerek....
II. Negizgi bólim
Qundylyqtar – tárbıe men oqytýdaǵy adamgershilikke baǵyttalǵan murattar, ol shynaıy bolady, ol adamǵa táýeldi emes, degenmen ol adam sanasynda oryn alady. Qundylyqtar sezim arqyly qabyldanady, al sana arqyly ony túsinýge bolady, sonyń nátıjesinde tulǵa qundylyqty ıgeredi, soǵan saı áreket etedi. Naqtyraq aıtatyn bolsaq, ana tili men ulttyq dástúrdi qurmetteıtin, dúnıetanymy, aqyl oı parasattylyǵy qalyptasqan, maqsat qoıa alatyn, sol maqsatqa jetý jolynda jaýapkershiligi mol, minez qulqy, aınaladaǵy adamdarǵa qarym – qatynas mádenıeti joǵary, Otanyn súıetin, kúrdeli jaǵdaıda naqty sheshim qabyldaı alatyn, salaýatty tulǵa.
Al osy ulttyq tárbıeni bala boıyna sińirýde bastaýysh synypta atqaratyn jumysynyń oryny erekshe. Tárbıeni sábı ana qursaǵynan bastasa, ony bilim teńiziniń mektep atty kemesinde ulttyq qundylyqtarymyzben jetildirý óte mańyzdy. Uly Abaı: «Bala minez úsh alýan adamnan juǵady: birinshisi - ata – anasynan, ekinshisi – ustazynan, úshinshisi – qurbysynan.» - degen eken. Qoǵamǵa qyzmet etetin bolashaq jetkinshekterge sapaly bilim men ónegeli ulttyń tárbıe berý – ustazdyń basty paryzy.
Oqý men tárbıe egiz. Ony bir – birinen bólip qaraýǵa bolmaıdy. Tárbıeniń ózi kúndelikti sabaqtyń ár bir negizinde – aq oqýshy boıyna sińire bastaıdy. Kóp jyldan beri bastaýysh synypta sabaq bere júrip «Bastaýysh synypta oqý – tárbıe arqyly ulttyq qundylyqty boıyna sińirgen jeke tulǵany qalyptastyrý» taqyrybynda shyǵarmashylyq jumyspen aınalysyp kelemin. Maqsatym – ulttyq qundylyqtaryn boıyna sińirý arqyly qalyptasqan táni men jany sulý, ózine - ózi senimdi, halyqtyń salt – dástúrin, ata zańyn, tarıhyn qurmetteıtin, eljandy, álemdik básekege qabiletti tulǵanyń negizin qalaý. Bastapqy bilim, tárbıe negizin salý.
Mindetteri:
1. Oqýshynyń ulttyq sana sezimin qalyptastyrý.
2. Ana tili, dini, onyń tarıhy, mádenıeti, óneri, salt – dástúri, rýhanı mádenı muralardy qasterleý.
3. Oqýshy boıyna janarshyrlyq sezim, namysshyldyq tárbıesi, ulttyq minezdi qalyptastyrý.
4. Sabaqty, synyptan tys sharalardy tartymdy, utymdy uıymdastyrý.
5. Oqýshylardy eljandylyqqa tárbıeleý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
«Qazaqstannyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik geografıasy»
-
Qazaq tili páninde oıyn tehnologıasyn qoldaný
