InfoHub Logo

Álıhan Bókeıhannyń 155 jyldyq mereıtoıy!

Jyl basynda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Táýelsizdik bárinen qymbat» degen baǵdarlamalyq maqalasynda Alash arystaryn ulyqtaýdy bastap berdi. Álıhan Bókeıhannyń esimi bıyl Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵyna baılanysty atalyp ótetin memlekettik mańyzy bar merekelerdiń qataryna endi.

Álıhan Bókeıhanov qazaq halqynyń XX ǵasyr basynda keń baıtaq ólkeniń boıynda qanat jaıǵan «Alash» atty ult-azattyq qozǵalysynyń negizin qalaǵan, Alash partıasynyń, Halyq keńesinde saılanǵan Alash avtonomıasy Alashorda úkimetiniń tóraǵasy. Degenmen de, bul tek Álıhan atamyzdyń bir kelbeti. Álıhan Bókeıhanovtyń 155 jyldyq mereıtoıyna baılanysty, azattyq jolyndaǵy erlik isterin eske alýdy maqsat etip otyrmyz.   

Sonaý ǵasyrlar toǵysyn eskersek Álıhan Bókeıhan 1866 jyldyń 5 naýryzda Qarqara ýezi, Semeı oblysynda, patsha ókimetiniń qazaq jerin otarshylyq ezgi saıasatynda, halyqtyń óz ádet-ǵurpy men dástúrgi rýlyq-qaýymnan alystap jáne shektelip jatqan shaqta dúnıege kelgen. Sol kezeńde-aq, patshalyq Reseı ókimetiniń júrgizip jatqan áreketi jyl saıyn órship, onyń otarshyldyq saıasaty qazaq halqy ómir súrip jatqan jerine tastaı sińdi. Baıyrǵy zańnamalar  men mádenı ustanymdar joıylyp, ári qazaq halqynyń derbes etnos bolyp damýyna kedergi keltirdi.

Ýaqyt aǵysymen Álıhan Bókeıhan da er jetip, el jaǵdaıy úshin zary órshı berdi, Omby qalasyndaǵy «tehnık» mamandyǵyn bitire salyp, Sankt-Peterbýrgtegi Orman ınstıtýtyna túsip, ormantanýshy-ǵalym dıplomyn alyp shyqty. Keıin Sankt-Peterbýrg ýnıversıtetiniń zań fakúltetine tótenshe emtıhan tapsyryp, zańger dıplomyna da ıe boldy. Patsha ókimetiniń saıasatyna degen óziniń jeke kózqarasyn qalyptastyryp, marksızm, ekonomıkalyq qaǵıdalar, saıası kúres taktıkalary men ádisterin jetik meńgerdi.

Ombyda oryn alyp jatqan saıası, áleýmettik, qoǵamdyq qozǵalystarǵa belsene aralasyp, patsha ókimetiniń kózine túsip, astyrtyn baqylaýǵa ushyrady. Alaıda, barlyq qyspaqtarǵa qaramaı, Batys – Sibir bólimshesinde «Reseı. Jalpy geografıalyq sıpattama» atty eńbektiń qazaq dalasyna arnalǵan 18 tomyna avtor retinde qatysty, «Orys geografıalyq qoǵamynyń» múshesi boldy,  Semeı oblysy qazaqtarynyń atynan 1-shi Memlekettik dýmaǵa depýtat bolyp saılandy.

Joq nárseden paıda bolmas,

Bar nárse ǵaıyp bolmas.

Tamyry tereń alty alash,

Keledi áli adamzatpen qarbalas...

Tereń bilim, ult tarıhyna qurmet, qazaq halqynyń azattyǵy men quqyǵy úshin kúres – Alash qozǵalysynyń jetekshisi Álıhan Bókeıhannyń kisilik kelbetiniń bir qyry ǵana. Strategıalyq maqsattarǵa jetý jolynda ulttyq zıaly qaýymǵa da, qarapaıym buqara halyqqa da jaqyn ıdeıa aýadaı qajet edi. Sol sebepti, Álıhan Bókeıhan qazaqtardy rýǵa da, júzge de jiktemeı, áleýmettik mártebesine de, bilimine qaraı da bóle-jarmady. Qazaqty birtutas halyq retinde kórgisi keldi. Osy oraıda ol usynǵan Alash ataýy ultty  birlestirýge muryndyq bolatyn tamasha ıdeıa bolyp shyqty.

“ Aqyldy sóz qylmaq qıyn, aqyldy sózdi aqyldy is qylmaq odan da qıyn.”

Ideıany jańǵyrtý joly 1913 jylǵy «Qazaq» gazetinde “Alash” sóziniń maǵynasy “zerek, jetekshi” de túsindirip, astyrtyn halyq senimine kire bastady. Osylaısha, 1917 jyly halyq buqarasynyń kóp daýysy Alashqa tıesili boldy.

Ult-azattyq «Alash» qozǵalysynyń tarıhı sıpaty men róli qazirgi Táýelsizdik jaǵdaıynda halyq úshin qaldyrǵan ósıeti men mańyzy zor. Atqarǵan qyzmetterine tántti bolǵan kóregen tulǵalar ózderiniń birneshe baǵalaýlaryn qaldyryp ketken. Solardyń biri, alash qaıratkerleriniń biri, dramatýrg, ári jazýshy Q. Kemeńgenruly XX ǵasyrdyń  20-jyldarynda óziniń tarıhı «Qazaq tarıhy» ocherginde: “Úkimettiń qara qýǵyn aıdaýynda bolyp, ári tozǵan abaqtysyna da shydap, eli men jeri úshin ózin qurban qylǵan at tóbelindeı uly azamattar tobyn quraǵan – Álıhan!”, -dep aıtyp ketken. Atalmysh sózder Alash qaıratkeriniń ultyna, jurtyna qyzmet etýi – bilimnen emes, minezden ekenin ańǵartady.

Mine, «Alash» qozǵalysynyń kóshbasshysy Álıhan Bókeıhannyń qazaq halqynyń azattyq úshin kúresinde tapjylmas qaırat kórsetken, keremet saıasatker, ári ǵalym retinde bar qazaq azamattaryna úlgi tutarlyq, batyr jáne patrıot tulǵa ekeni tasqa tańba basqyndaı anyq kórinedi. Bizge de Táýelsiz elimizdiń kórkeýine nege úles qospasqa, ult zıalylarymyzdyń ereń eńbegin umytpaı, ózimizge de, ózimizden keıinge urpaqtyń boıyna da osyndaı qasıetterdiń beleń alýyn qamtamasyz etýimiz qajet.

«Alash týy astynda, kún sóngenshe sónbeımiz...» - dep Alash qozǵalysynyń basynda turǵan belgili qoǵam qaıratkeri Álıhan Bókeıhan aıtyp ketken. Álıhan atamyz aıtyp ketkendeı shyraǵymyz Alash týynyń astynda sónbesin!     

Móldir Týlenbaeva,  ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs stýdenti.  Jetekshisi: Sabyrhan Smaǵulov, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqytýshysy, tarıhshy.

---