InfoHub Logo

Uzaq merzimdi jospar bólimi: Otbasylyq dástúrler men merekeler
5 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qazaq halqynyń salt - dástúrleri
Osy sabaqta qol jetkiziletin oqý maqsattary
Sújetti sýretterdiń (fotosýretter) jelisi boıynsha áńgime qurastyrý (5. J 3);
Oqylym materıaldary boıynsha negizgi aqparattardy saqtaı otyryp, jınaqy mátin jazý (5. J. 5)
Tirek sózder men usynylǵan ılústrasıalar arqyly taqyrypty boljaý. (5T/A1)
Sabaqtyń maqsattary
Barlyǵy: Mátiniń mánin túsinedi, sóıleý arqyly, dástúrlerdi ajyratady.
Kóbi: Salt - dástúrlerdi beıneleıtin sózderdiń maǵynasyn túsindiredi
Keıbiri: Salt - dástúrlerdiń qundylyqtarmen baılanysyn dáleldeıdi
Tildik maqsattar: Aıtylym daǵdylary úshin: Mátindegi negizgi aqparatty berip turǵan sózder qaısy?
Qazaq dástúrinde qaıyrymdylyq qalaı júzege asqan?
Sózderdiń aıtylýy men jazylýyndaǵy aıyrmashylyqty túsindir
Qandaı salt – dástúrlerdi qundylyqtar dep esepteısiń?
Negizgi termınder men sóz tirkesteri: Saýyn alý, erdiń kúıi, as berý, salt - dástúr
Qundylyqtardy darytý: Úlkendi kurmetteýge, otbasylyq dástúrlerdi uǵynýǵa tárbıeleý.
Pánaralyq baılanys: Ózin - ózi taný, tarıh
AKT qoldaný daǵdylary: Keskinder, sýretter
Bastapqy bilim: Otbasy dástúrleri

Kirispe 3 mın.
Amandasý.
Kúnnen, jerden nár alǵan
Biz - ómirdiń gúlimiz.
Búgingi kúnniń sátinde
Sátti bolsyn kúnimiz - dep oqýshylarmen sabaqqa beıimdetý psıhologıalyq ahýal jasaý
Tústerdi tańdaý arqyly topqa bólý
«Alǵyrlar», «Daryndar», «Oıshyldar», «Bilgirler»
Ystyq oryndyq ádisi arqyly úı jumysyn tekserý
Interaktıvti taqtadan «Qazaqtyń salt – dástúrleri» atty beınerolık kórsetý arqyly oqýshylarmen birge sabaqtyń taqyrybyn anyqtap alamyz.
1. Balalar, bul beınerolıkte ne jaıly aıtylǵan?
2. Qazaq halqynyń taǵy qandaı salt – dástúrlerin bilemiz?
Endeshe balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby oqýlyqtyń 45 - betindegi «Qazaq halqynyń salt – dástúrleri»
(Taqtada oqýshylarǵa arnalǵan oqý maqsaty jazylady).

Jańa sabaq 7 - mın.
Tyńdalym daǵdysy.
1 - tapsyrma. Muǵalim oqyǵan mátindi tyńda. Muǵalimniń qandaı sózderge ekpin túsirip oqyǵanyn ańǵar.
Saýyn alý. «Erdiń kúıin surama, jurttan saýyn saýǵan soń» (el aýzynan). Buryn kedeıler men maly az adamdar aýqatty baılar men jaqyn aǵaıyndarynan sútin paıdalaný úshin «saýynǵa» dep qulyndy bıe nemese buzaýly sıyr, keıde birneshe qoı eshkini de belgili bir ýaqytqa surap alatyn. Saýynǵa alǵan maldyń sútin, maı, qaımaǵyn paıdalanyp, qysqa qurt, irimshigin daıyndaıdy. Saýyn tártibi boıynsha alǵan adam maldyń kúıin tómendetpeı jáne onyń tólin de mezgilinde aman ákelip tapsyrýǵa kepildik beredi. Shyǵyn bolsa, sóz aıtpaı tóleıdi. Saýyn alýdyń ereje, tártibi osyndaı, oǵan eshkim daý aıta almaıdy. Erterekte kedeıler baılardan saýyn alyp kún kórgen. Ádet boıynsha maly bar adamdar saýyn berýge mindetti bolǵan. Buǵan el aǵalary men aqsaqaldary da aralasyp, aýqatty kisilerdi osyndaı járdemge shaqyryp, yqpal etip otyrǵan. Bul da qazaqqa bitken qaıyrymdylyq qasıettiń bir kórinisi ekeni anyq.
(«Qazaq halqynyń salt – dástúrleri men ádet – ǵuryptary» kitabynan)
2 - Tapsyrma. Suraqtarǵa jaýap berý.
1. Mátindegi negizgi aqparatty berip turǵan sózder qaısy?
2. Mátinnen qandaı ulttyq qundylyqty baıqap turmyz?
3. Qazaq dástúrinde qaıyrymdylyq qalaı júzege asqan?
(Oqýshylar aýyzsha jaýap bere otyryp, ishki ýájdi arttyra túsedi).

Qyzylorda oblysy,
Shıeli aýdany № 158 orta mektebi
Muǵalimniń aty - jóni: Ketepova Jaýhar

Qazaq halqynyń salt - dástúrleri. júkteý