Jańa turpatty muǵalim kelbeti
Jańa turpatty muǵalim kelbeti
«Ustaz... jaratylysynan ózine aıtylǵannyń bárin jete túsingen, kórgen, estigen jáne ańǵarǵan nárselerdiń bárin jadynda jaqsy saqtaıtyn, bulardyń eshnárseni umytpaıtyn... alǵyr da ańǵarympaz aqyl ıesi..., meılinshe sheshen, óner - bilimge qushtar, asa qanaǵatshyl jany asqaq jáne ar - namysyn ardaqtaıtyn, jaqyndaryna da, jat adamdaryna da ádil.., jurttyń bárine... jaqsylyq pen izgilik kórsetip... qorqynysh pen jasqaný degendi bilmeıtin batyl, erjúrek bolýy kerek».
Ál - Farabı
Memleket mádenıetiniń aınasy - mektep. Shyn mánisinde elimizdiń áleýmettik, mádenı, saıası, psıhologıalyq jaı - kúıi halyqtyń bilim júıesinen, onyń deńgeıinen, aǵartýshylyq is - áreketinen anyq ańǵarylady. Osy oraıda, jazýshy Á. Kekilbaevtyń «Ýaqyttyń jalǵyz ólshemi bar ol - adam ǵumyry. Adam ǵumyrynyń jalǵyz ólshemi bar, ol – arttaǵy halyqtyń qamy úshin bitiretin is» - degen sózin eske alsaq, osyndaı úlken is atqarar bir sala – mektep jáne onyń muǵalimi.
Pedagogıkalyq is - óte názik, qasıetti is. Ol tárbıeshiden sezimtaldyqty, balaǵa degen súıispenshilikti, bala janyn birden tanıtyn qyraǵylyqty talap etedi. [1]
Búgingi mekteptiń basty mindeti - ózindik oı - kózqarasyn ashyq aıta alatyn, ómirge beıim tulǵa qalyptastyrý bolsa, oǵan muǵalimniń shákirtine degen súıispenshiligi, ony tulǵa retinde baǵalaýy balanyń adamdyq qasıetteriniń damýyna basty kepil bola alady.
HHİ ǵasyr - qatań báseke ǵasyry. Bul ǵasyr – jaıbasarlyqty kótermeıtin ǵasyr. Demek, álemdik básekelestiktiń jyldam damýyna ilese alatyndaı bilimdi de tapqyr dara tulǵanyń taǵdyry bizdiń qolymyzǵa amanat retinde tapsyrylyp otyr. Amanatqa qıanat jasamaý - halqymnyń izgi ulylyq dástúri.[2]
№ 158 orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti pán muǵalimi
Ketepova Jaýhar Qoblanbekqyzy
«Ustaz... jaratylysynan ózine aıtylǵannyń bárin jete túsingen, kórgen, estigen jáne ańǵarǵan nárselerdiń bárin jadynda jaqsy saqtaıtyn, bulardyń eshnárseni umytpaıtyn... alǵyr da ańǵarympaz aqyl ıesi..., meılinshe sheshen, óner - bilimge qushtar, asa qanaǵatshyl jany asqaq jáne ar - namysyn ardaqtaıtyn, jaqyndaryna da, jat adamdaryna da ádil.., jurttyń bárine... jaqsylyq pen izgilik kórsetip... qorqynysh pen jasqaný degendi bilmeıtin batyl, erjúrek bolýy kerek».
Ál - Farabı
Memleket mádenıetiniń aınasy - mektep. Shyn mánisinde elimizdiń áleýmettik, mádenı, saıası, psıhologıalyq jaı - kúıi halyqtyń bilim júıesinen, onyń deńgeıinen, aǵartýshylyq is - áreketinen anyq ańǵarylady. Osy oraıda, jazýshy Á. Kekilbaevtyń «Ýaqyttyń jalǵyz ólshemi bar ol - adam ǵumyry. Adam ǵumyrynyń jalǵyz ólshemi bar, ol – arttaǵy halyqtyń qamy úshin bitiretin is» - degen sózin eske alsaq, osyndaı úlken is atqarar bir sala – mektep jáne onyń muǵalimi.
Pedagogıkalyq is - óte názik, qasıetti is. Ol tárbıeshiden sezimtaldyqty, balaǵa degen súıispenshilikti, bala janyn birden tanıtyn qyraǵylyqty talap etedi. [1]
Búgingi mekteptiń basty mindeti - ózindik oı - kózqarasyn ashyq aıta alatyn, ómirge beıim tulǵa qalyptastyrý bolsa, oǵan muǵalimniń shákirtine degen súıispenshiligi, ony tulǵa retinde baǵalaýy balanyń adamdyq qasıetteriniń damýyna basty kepil bola alady.
HHİ ǵasyr - qatań báseke ǵasyry. Bul ǵasyr – jaıbasarlyqty kótermeıtin ǵasyr. Demek, álemdik básekelestiktiń jyldam damýyna ilese alatyndaı bilimdi de tapqyr dara tulǵanyń taǵdyry bizdiń qolymyzǵa amanat retinde tapsyrylyp otyr. Amanatqa qıanat jasamaý - halqymnyń izgi ulylyq dástúri.[2]
№ 158 orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti pán muǵalimi
Ketepova Jaýhar Qoblanbekqyzy
You Might Also Like
-
Morfologıa (grekshe: morphe - forma; tulǵa jáne logos - ilim) – sóz týraly gramatıkalyq ilim. Morfologıanyń negizgi obektisi – sóz. Sóz kuramy men sóz taptaryn zertteıdi. Biraq morfologıada sózdiń...
