«Qazaqstan» Qasym Amanjolov
Ádebıettik oqý 2 synyp
Taqyryby: «Qazaqstan» Qasym Amanjolov
Maqsaty:
Bilimdik: Aqyn ómirinen maǵlumat berý. Óleńdi mánerlep oqýǵa, mazmunyn meńgerip taqyryby men ıdeıasyn asha bilýge, óleńdi teorıalyq jaǵynan taldaı bilýge úıretý.
Damytýshylyq: Shyǵarmashylyq jumystar arqyly oılaý qabiletteriniń damýyna, til baılyǵynyń artýyna yqpal jasaý.
Tárbıelik: Otansúıgishtikke, sóz ónerin baǵalap, týǵan jerdi qasterleýge, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń túri: bilim jetildirý, jeke qabiletti damytý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: ınteraktıvtik, suraq - jaýap, toptastyrý.
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, qazaq tili
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, magnıtti taqta, flomaster, oqýlyq, dápter.
Sabaqtyń jospary:
1. Psıhologıalyq daıyndyq
2. 1 - sandyqsha «Juldyzym joǵary» / úı tapsyrmasyn tekserý, bekitý
3. 2 - sandyqsha «Ol aqyn edi» Jańa taqyrypqa kirispe, «Jańa tolqynda» /jańa taqyryppen jumys
4. 3 - sandyqsha Mátinmen jumys
5. 4 - sandyqsha Sózdik jumys
6. 5 - sandyqsha Sergitý sáti 7. 6 - sandyqsha Shyǵarmashylyq tapsyrma
Dáptermen jumys
8. 7 - sandyqsha Qorytyndy. ne túsindik, ne uqtyq?
9. 8 - sandyqsha «Birge oılanaıyq!» /bekitý
10. 9 - sandyqsha Úı tapsyrmasyn túrtip alý
11. 10 - sandyqsha Refleksıa. Keri baılanys
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý bólimi. Psıhologıalyq daıyndyq
- Sálemetsizder me balalar! Qane, qonaqtarymyzben amandasyp jibereıik.
- Sabaǵymyzǵa kelgender,
Sálem berdik, bárińe.
İzgilikke sengender,
Sálem berdik bárińe!
Óz baqytyn ózgemen
Teń bólise bilgender
Sálem berdik bárińe!
Bir - birine qarap: Sátti ótsin sabaǵymyz, Ashyq bolsyn qabaǵymyz!
- Men de senderdiń qabaqtaryńnyń ashyq bolýyna tilektespin! Rahmet, balalar otyra qoıyńdar. Endeshe, sóz asylyn, til tazalyǵyn sezinetin ana tili sabaǵymyzdy bastaıyq. - Búgingi sabaǵymyz Táýelsizdik kúnine oraı alatyn jalaýshalarǵa baılanysty bolmaq. Mektebimiz ár synypqa túrli tapsyrmalar berip táýelsizdik kúnine oraı daıyndyq sharalaryn bastap ketti. Mine, bizge berilgen tapsyrma mektep alańyndaǵy qorshaýǵa jalaýshalar ilý bolatyn. ol jalaýshalardy alý úshin bizdiń bilimimiz synalmaq. Ol úshin bizderge berilgen 10 sandyqsha bar eken, sol sandyqshalarymyzdyń tapsyrmalaryn oryndaımyz. Jalaýshalar 3 tústi bolyp keledi. (Túsindirý.)
2. Úı tapsyrmasyn tekserý ( suraq - jaýap ádisimen tekseriledi)
3. Jańa sabaqty habarlap, túsindirý.
a) Sabaqtyń taqyrybyn ashý. (Matematıkalyq rebýs arqyly)
Qupıa sóz."Qazaqstan"
á) Avtor týraly túsinik (Slaıd - shoýdan avtor týraly vıdeony kórsetý jáne syzbadan túsinik berý.
b) Muǵalimniń sabaqty túsindirýi
4. Túsiniksiz sózdermen jumys.
Túsiniksiz sózderdi óleńdi oqytý arqyly taptyra otyryp, taldaý júrgizý.
Qazaqstan
Dúrsildeıdi sonaý Balqash jaǵasy,
Barshy óziń, kóńil qoıyp qarashy!
Tur ǵoı soǵyp týǵan dala júregi,
Jerimiz bar qasıetti, kıeli,
Sen baqytty, atam qazaq balasy
Keń dalaly, keń peıildi qazaqpyz,
Qul emespiz, erkin janbyz, azatpyz!
Qas taǵdyrdyń qıqańyna kónbeımiz,
El namysyn eshbir jaýǵa bermeımiz.
Sertiń osy azat jigit, azat qyz!
5. Sergitý sáti. Kóńildi bı terapıasyn oryndatý.
6. Dáptermen jumys. Shyǵarmashylyq tapsyrma
Aqyn sózderin berilgen sózdermen sáıkestendirý.
Dápterlerine oryndaǵan sóz tirkesterin jazý.
7. Bekitý
(Suraq - jaýap arqyly alǵan bilimderine qorytyndy jasalynady)
Suraqtar:
- Q. Amanjolov degen kim?
- Búgingi sabaqta qandaı taqyryppen tanystyq?
- Qazaqstan óleńinde ne týraly aıtylǵan?
- Óleń neshe shýmaqtan turady?
8. Qorytý. Ne túsindik, ne uqtyq?
4 jol óleń joldaryn taqtadaǵy berilgen tirek sózdermen qurastyrady jáne jeke oqytylyp madaqtalady.
Máselen: -
-------------------------- baramyn.
--------------------------- salamyn
--------------------------- alamyn.
--------------------------- balamyn
9. Úıge tapsyrma. Úı tapsyrmasyn muǵalim nusqaýymen túrtip alý.
- Qazaqstan óleńin túsinip, mánerlep oqý.
- Qazaqstan týraly áńgime jazyp kelý.
10. Refleksıalyq kezeń. Tapsyrmanyń oryndalýy jáne mektep aınalasyn Táýelsizdik kúnine oraı bezendirý.
Baǵalaý. (Jınaǵan jalaýshalarǵa baılanysty oqýshylar formatıvti baǵalanady.)
Taqyryby: «Qazaqstan» Qasym Amanjolov
Maqsaty:
Bilimdik: Aqyn ómirinen maǵlumat berý. Óleńdi mánerlep oqýǵa, mazmunyn meńgerip taqyryby men ıdeıasyn asha bilýge, óleńdi teorıalyq jaǵynan taldaı bilýge úıretý.
Damytýshylyq: Shyǵarmashylyq jumystar arqyly oılaý qabiletteriniń damýyna, til baılyǵynyń artýyna yqpal jasaý.
Tárbıelik: Otansúıgishtikke, sóz ónerin baǵalap, týǵan jerdi qasterleýge, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń túri: bilim jetildirý, jeke qabiletti damytý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: ınteraktıvtik, suraq - jaýap, toptastyrý.
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, qazaq tili
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, magnıtti taqta, flomaster, oqýlyq, dápter.
Sabaqtyń jospary:
1. Psıhologıalyq daıyndyq
2. 1 - sandyqsha «Juldyzym joǵary» / úı tapsyrmasyn tekserý, bekitý
3. 2 - sandyqsha «Ol aqyn edi» Jańa taqyrypqa kirispe, «Jańa tolqynda» /jańa taqyryppen jumys
4. 3 - sandyqsha Mátinmen jumys
5. 4 - sandyqsha Sózdik jumys
6. 5 - sandyqsha Sergitý sáti 7. 6 - sandyqsha Shyǵarmashylyq tapsyrma
Dáptermen jumys
8. 7 - sandyqsha Qorytyndy. ne túsindik, ne uqtyq?
9. 8 - sandyqsha «Birge oılanaıyq!» /bekitý
10. 9 - sandyqsha Úı tapsyrmasyn túrtip alý
11. 10 - sandyqsha Refleksıa. Keri baılanys
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý bólimi. Psıhologıalyq daıyndyq
- Sálemetsizder me balalar! Qane, qonaqtarymyzben amandasyp jibereıik.
- Sabaǵymyzǵa kelgender,
Sálem berdik, bárińe.
İzgilikke sengender,
Sálem berdik bárińe!
Óz baqytyn ózgemen
Teń bólise bilgender
Sálem berdik bárińe!
Bir - birine qarap: Sátti ótsin sabaǵymyz, Ashyq bolsyn qabaǵymyz!
- Men de senderdiń qabaqtaryńnyń ashyq bolýyna tilektespin! Rahmet, balalar otyra qoıyńdar. Endeshe, sóz asylyn, til tazalyǵyn sezinetin ana tili sabaǵymyzdy bastaıyq. - Búgingi sabaǵymyz Táýelsizdik kúnine oraı alatyn jalaýshalarǵa baılanysty bolmaq. Mektebimiz ár synypqa túrli tapsyrmalar berip táýelsizdik kúnine oraı daıyndyq sharalaryn bastap ketti. Mine, bizge berilgen tapsyrma mektep alańyndaǵy qorshaýǵa jalaýshalar ilý bolatyn. ol jalaýshalardy alý úshin bizdiń bilimimiz synalmaq. Ol úshin bizderge berilgen 10 sandyqsha bar eken, sol sandyqshalarymyzdyń tapsyrmalaryn oryndaımyz. Jalaýshalar 3 tústi bolyp keledi. (Túsindirý.)
2. Úı tapsyrmasyn tekserý ( suraq - jaýap ádisimen tekseriledi)
3. Jańa sabaqty habarlap, túsindirý.
a) Sabaqtyń taqyrybyn ashý. (Matematıkalyq rebýs arqyly)
Qupıa sóz."Qazaqstan"
á) Avtor týraly túsinik (Slaıd - shoýdan avtor týraly vıdeony kórsetý jáne syzbadan túsinik berý.
b) Muǵalimniń sabaqty túsindirýi
4. Túsiniksiz sózdermen jumys.
Túsiniksiz sózderdi óleńdi oqytý arqyly taptyra otyryp, taldaý júrgizý.
Qazaqstan
Dúrsildeıdi sonaý Balqash jaǵasy,
Barshy óziń, kóńil qoıyp qarashy!
Tur ǵoı soǵyp týǵan dala júregi,
Jerimiz bar qasıetti, kıeli,
Sen baqytty, atam qazaq balasy
Keń dalaly, keń peıildi qazaqpyz,
Qul emespiz, erkin janbyz, azatpyz!
Qas taǵdyrdyń qıqańyna kónbeımiz,
El namysyn eshbir jaýǵa bermeımiz.
Sertiń osy azat jigit, azat qyz!
5. Sergitý sáti. Kóńildi bı terapıasyn oryndatý.
6. Dáptermen jumys. Shyǵarmashylyq tapsyrma
Aqyn sózderin berilgen sózdermen sáıkestendirý.
Dápterlerine oryndaǵan sóz tirkesterin jazý.
7. Bekitý
(Suraq - jaýap arqyly alǵan bilimderine qorytyndy jasalynady)
Suraqtar:
- Q. Amanjolov degen kim?
- Búgingi sabaqta qandaı taqyryppen tanystyq?
- Qazaqstan óleńinde ne týraly aıtylǵan?
- Óleń neshe shýmaqtan turady?
8. Qorytý. Ne túsindik, ne uqtyq?
4 jol óleń joldaryn taqtadaǵy berilgen tirek sózdermen qurastyrady jáne jeke oqytylyp madaqtalady.
Máselen: -
-------------------------- baramyn.
--------------------------- salamyn
--------------------------- alamyn.
--------------------------- balamyn
9. Úıge tapsyrma. Úı tapsyrmasyn muǵalim nusqaýymen túrtip alý.
- Qazaqstan óleńin túsinip, mánerlep oqý.
- Qazaqstan týraly áńgime jazyp kelý.
10. Refleksıalyq kezeń. Tapsyrmanyń oryndalýy jáne mektep aınalasyn Táýelsizdik kúnine oraı bezendirý.
Baǵalaý. (Jınaǵan jalaýshalarǵa baılanysty oqýshylar formatıvti baǵalanady.)