Qazaqtardyń 1773 - 1775 jyldardaǵy E. I. Pýgachev bastaǵan sharýalar soǵysyna qatysýy
Qazaqtardyń 1773 - 1775 jyldardaǵy E. I. Pýgachev bastaǵan sharýalar soǵysyna qatysýy
Konspekt
1770 jylǵa deıin Jaıyq pen Edil ózenderi boıyndaǵy qazaqtar men qalmaqtardyń araqatynasy kúrdeli boldy. 1771 jyly 30 myńnan astam qalmaqtardyń burynǵy Jońǵarıaǵa qaraı kóship ketýi jer tapshylyǵyn báseńdetti. Qazaq rýlary óz ıelikterin qaıtaryp alýdan úmittendi. Alaıda patsha ókimetiniń maqsaty qazaqtardy yǵystyryp, kazak áskeri men orys pomeshıkteriniń ıelikterin keńeıtý boldy.
E. Pýgachev basqarǵan 1773 - 1775 jyldardaǵy orys sharýalar soǵysyna Edil men Jaıyq boıyndaǵy bashqurt, tatar, Orta jáne Kishi júz qazaqtary qatysty. Qazaqtardyń qarsylyǵyn týǵyzǵan jaǵdaılar: 1) Patsha úkimetiniń Kaspıı teńiziniń soltústik - batysyndaǵy shuraıly jerlerdi orys pomeshıkterine bólip berýi; 2) Peterbýrg bıleýshileriniń osy aımaqty jazalaýshy toptarmen oırandatýy; 3) Jaıyq boıynda patsha úkimetiniń bekinisterdi kóptep salýy.
1773 jylǵy 20 qyrkúıekte E. Pýgachev Nuralyǵa arnaıy úndeý joldady. Jer men sýdy qazaqtarǵa qaıtarýǵa ýáde berip, qazaqtardy ózine tartý maqsatyn ustandy. Kishi júzdiń iri aqsúıekteri – Eraly, Dosaly, Aıshýaq sultandar, Nuraly han kóterilisti qoldady. 1773 jyly qarashanyń 17 - nen 18 - ne qaraǵan túninde Nuralynyń ókili Zábir molda Ýsıha ózeni mańynda Pýgachevke jolyqty. Alaıda Jaıyq bekinisin qorshaýdaǵy Pýgachevtiń sátsizdigi Nuraly hannyń kómek berýge asyqpaýyna sebep boldy. II Ekaterına Nuraly hanǵa arnaıy gramota jiberip, Pýgachevti ózine jaqyndatpaýyn talap etti. Pýgachev kúshteriniń Orynbor áskerı shebine jaqyndaýy, osy óńirde kóship - qonyp júrgen qazaqtardy rýhtandyrdy. Dosaly sultan óziniń uly Seıdaly basqarǵan topty kómekke jiberdi. Qazaq jigitteri Jaıyq bekinisin qorshaýǵa taban tirese qatysty. Kýlagın bekinisin alýda basty kúsh qazaqtardan quralǵan top boldy. Orynbordy qorshaýǵa 200 - ge jýyq qazaq qatysty.
1773 jyldyń qarashasynda Pýgachevtiń manıfesine arqa súıegen qazaqtar Jaıyqtyń oń jaǵasyna ótip, maldaryn jaıdy. Nuraly han bastaǵan aqsúıekter eki jaqty baǵyt ustandy: 1) soǵysty paıdalanyp, jer tapshylyǵyn joıý; 2) ózine baǵynyshty qazaqtardy qazaqtardy táýeldilikte ustaý jáne jeńilse patsha aldynda aqtalý.
1773 jylǵy qazanda qazaqtar Presnogorkovsk bekinisine, Troısk, Gagarevsk redýttaryna shabýyldady. 1774 jyly jazda qazaqtar arasynda Zverınogolovsk bekinisi tóńireginde Pýgachev tyǵylyp júr degen laqap tarady. Torǵaı ózeniniń boıynda starshyndar Qudaımendi men Taıyr basqarǵan sharýalar ashyq qaqtyǵyspaı, qyr kórsetýmen shekteldi.
Orynbordy qorshaýdaǵy sátsizdik Pýgachev kúshteriniń Troısk bekinisine sheginýine sebep boldy. Orta júzden Dáýitbaı bı Pýgachevtiń úndeýine qoldaý bildirip, starshyndarmen birigip, soǵysty qoldaıtyn sheshimge keldi. 1774 jylǵy kúzde Sibir shepterine shabýyldaǵan qazaqtar patsha áskeriniń qysymymen Syrdarıa boıyna yǵysty. Buhar handyǵyna deıin barǵan Orta júz qazaqtary Tobyl men Esil ózenderi boıyna qaıtyp oraldy.
Kishi júz qazaqtarynyń qozǵalysy úsh kezeńge bólinedi: 1) Pýgachev úndeýleri Kishi júzde jıi tarap, qazaqtardyń kóteriliske stıhıalyq baǵytta tartylýy (1773 j. qyrkúıek – 1774j. naýryz). 2) Kóterilistiń keń taralýy (1774 j. naýryz – 1774 j. kúz). 3) Qozǵalystyń basylýy (1775 j. qyrkúıek – 1776 j. aqpan).
Orta júz qazaqtary qozǵalysy úsh kezeńge bólindi: 1) Pýgachev shabarmandarynyń Orta júzdi aralap, kóteriliske shaqyrýy (1773 j. qyrkúıek – 1774 j. sáýir). 2) Orta júz jasaqtarynyń joǵarǵy Jaıyq jáne Oı bekinisteri tóńireginde Pýgachev kúshterin qoldaýy (1774 j. sáýir - maýsym) 3) Orta júz qazaqtarynyń Ertis jáne Ońtústik Sibirdegi áskerı shepterge qaýip tóndirýi (1774j. jazy – 1776 j.).
1774 - 1775 jyldary Sibir sheginde ornalasqan patsha áskeri 3500 bolsa, 1775 jyly qosymsha 626 adam, keıin 409 soldat ákelindi. 1775 jyly Jaıyq boıyndaǵy sharýalar soǵysy álsiredi. A. V. Sývorov bastaǵan kúsh Pýgachev kóterilisiniń basty ortalyqtaryn talqandady.
1773 - 1775 jyldardaǵy sharýalar soǵysyna qazaq halqynyń belsene qatysýy orys - qazaq baılanysyndaǵy mańyzdy oqıǵa.
Konspekt suraqtar
1. Jaıyq boıyndaǵy sharýalar soǵysy qaı jyly álsiredi?
2. 1774 jyly Pýgachev qaı jerde tygylyp júr degen laqap tarady?
3. 1774 jylǵy kúzde Sibir shepterine shabýyldaǵan qazaqtar patsha áskeriniń qysymymen qaıda yǵysty?
4. Pýgachevty qoldaýǵa sheshim qabyldaǵan Orta júz bıi:
5. Orta júz qazaqtarynyń Pýgachev kóterilisine qatysý qozǵalysy qansha kezeńge bólindi?
6. Orynbordy qorshaǵan qazaqtar sany:
7. Pýgachev kóterilisi kezinde kishi júz qazaqtaryn rýhtandyrǵan jaǵdaı:
8. Pýgachevke jolyqqan Nuraly hannyń ókili:
9. E. Pýgachevtiń Nuraly hanǵa úndeý joldaǵan merzimi:
10. 18 ǵasyrdyń 70 jyldary qazaqtardyń jer tapshylyǵyn báseńdetken jaǵdaı:
11. Kishi júz qazaqtarynyń Pýgachev kóterilisine qatysý qozǵalysy qansha kezeńge bólindi?
12. E. Pýgachev bastaǵan sharýalar soǵysy bolǵan merzim:
Taqyryptyń testi
Konspekt
1770 jylǵa deıin Jaıyq pen Edil ózenderi boıyndaǵy qazaqtar men qalmaqtardyń araqatynasy kúrdeli boldy. 1771 jyly 30 myńnan astam qalmaqtardyń burynǵy Jońǵarıaǵa qaraı kóship ketýi jer tapshylyǵyn báseńdetti. Qazaq rýlary óz ıelikterin qaıtaryp alýdan úmittendi. Alaıda patsha ókimetiniń maqsaty qazaqtardy yǵystyryp, kazak áskeri men orys pomeshıkteriniń ıelikterin keńeıtý boldy.
E. Pýgachev basqarǵan 1773 - 1775 jyldardaǵy orys sharýalar soǵysyna Edil men Jaıyq boıyndaǵy bashqurt, tatar, Orta jáne Kishi júz qazaqtary qatysty. Qazaqtardyń qarsylyǵyn týǵyzǵan jaǵdaılar: 1) Patsha úkimetiniń Kaspıı teńiziniń soltústik - batysyndaǵy shuraıly jerlerdi orys pomeshıkterine bólip berýi; 2) Peterbýrg bıleýshileriniń osy aımaqty jazalaýshy toptarmen oırandatýy; 3) Jaıyq boıynda patsha úkimetiniń bekinisterdi kóptep salýy.
1773 jylǵy 20 qyrkúıekte E. Pýgachev Nuralyǵa arnaıy úndeý joldady. Jer men sýdy qazaqtarǵa qaıtarýǵa ýáde berip, qazaqtardy ózine tartý maqsatyn ustandy. Kishi júzdiń iri aqsúıekteri – Eraly, Dosaly, Aıshýaq sultandar, Nuraly han kóterilisti qoldady. 1773 jyly qarashanyń 17 - nen 18 - ne qaraǵan túninde Nuralynyń ókili Zábir molda Ýsıha ózeni mańynda Pýgachevke jolyqty. Alaıda Jaıyq bekinisin qorshaýdaǵy Pýgachevtiń sátsizdigi Nuraly hannyń kómek berýge asyqpaýyna sebep boldy. II Ekaterına Nuraly hanǵa arnaıy gramota jiberip, Pýgachevti ózine jaqyndatpaýyn talap etti. Pýgachev kúshteriniń Orynbor áskerı shebine jaqyndaýy, osy óńirde kóship - qonyp júrgen qazaqtardy rýhtandyrdy. Dosaly sultan óziniń uly Seıdaly basqarǵan topty kómekke jiberdi. Qazaq jigitteri Jaıyq bekinisin qorshaýǵa taban tirese qatysty. Kýlagın bekinisin alýda basty kúsh qazaqtardan quralǵan top boldy. Orynbordy qorshaýǵa 200 - ge jýyq qazaq qatysty.
1773 jyldyń qarashasynda Pýgachevtiń manıfesine arqa súıegen qazaqtar Jaıyqtyń oń jaǵasyna ótip, maldaryn jaıdy. Nuraly han bastaǵan aqsúıekter eki jaqty baǵyt ustandy: 1) soǵysty paıdalanyp, jer tapshylyǵyn joıý; 2) ózine baǵynyshty qazaqtardy qazaqtardy táýeldilikte ustaý jáne jeńilse patsha aldynda aqtalý.
1773 jylǵy qazanda qazaqtar Presnogorkovsk bekinisine, Troısk, Gagarevsk redýttaryna shabýyldady. 1774 jyly jazda qazaqtar arasynda Zverınogolovsk bekinisi tóńireginde Pýgachev tyǵylyp júr degen laqap tarady. Torǵaı ózeniniń boıynda starshyndar Qudaımendi men Taıyr basqarǵan sharýalar ashyq qaqtyǵyspaı, qyr kórsetýmen shekteldi.
Orynbordy qorshaýdaǵy sátsizdik Pýgachev kúshteriniń Troısk bekinisine sheginýine sebep boldy. Orta júzden Dáýitbaı bı Pýgachevtiń úndeýine qoldaý bildirip, starshyndarmen birigip, soǵysty qoldaıtyn sheshimge keldi. 1774 jylǵy kúzde Sibir shepterine shabýyldaǵan qazaqtar patsha áskeriniń qysymymen Syrdarıa boıyna yǵysty. Buhar handyǵyna deıin barǵan Orta júz qazaqtary Tobyl men Esil ózenderi boıyna qaıtyp oraldy.
Kishi júz qazaqtarynyń qozǵalysy úsh kezeńge bólinedi: 1) Pýgachev úndeýleri Kishi júzde jıi tarap, qazaqtardyń kóteriliske stıhıalyq baǵytta tartylýy (1773 j. qyrkúıek – 1774j. naýryz). 2) Kóterilistiń keń taralýy (1774 j. naýryz – 1774 j. kúz). 3) Qozǵalystyń basylýy (1775 j. qyrkúıek – 1776 j. aqpan).
Orta júz qazaqtary qozǵalysy úsh kezeńge bólindi: 1) Pýgachev shabarmandarynyń Orta júzdi aralap, kóteriliske shaqyrýy (1773 j. qyrkúıek – 1774 j. sáýir). 2) Orta júz jasaqtarynyń joǵarǵy Jaıyq jáne Oı bekinisteri tóńireginde Pýgachev kúshterin qoldaýy (1774 j. sáýir - maýsym) 3) Orta júz qazaqtarynyń Ertis jáne Ońtústik Sibirdegi áskerı shepterge qaýip tóndirýi (1774j. jazy – 1776 j.).
1774 - 1775 jyldary Sibir sheginde ornalasqan patsha áskeri 3500 bolsa, 1775 jyly qosymsha 626 adam, keıin 409 soldat ákelindi. 1775 jyly Jaıyq boıyndaǵy sharýalar soǵysy álsiredi. A. V. Sývorov bastaǵan kúsh Pýgachev kóterilisiniń basty ortalyqtaryn talqandady.
1773 - 1775 jyldardaǵy sharýalar soǵysyna qazaq halqynyń belsene qatysýy orys - qazaq baılanysyndaǵy mańyzdy oqıǵa.
Konspekt suraqtar
1. Jaıyq boıyndaǵy sharýalar soǵysy qaı jyly álsiredi?
2. 1774 jyly Pýgachev qaı jerde tygylyp júr degen laqap tarady?
3. 1774 jylǵy kúzde Sibir shepterine shabýyldaǵan qazaqtar patsha áskeriniń qysymymen qaıda yǵysty?
4. Pýgachevty qoldaýǵa sheshim qabyldaǵan Orta júz bıi:
5. Orta júz qazaqtarynyń Pýgachev kóterilisine qatysý qozǵalysy qansha kezeńge bólindi?
6. Orynbordy qorshaǵan qazaqtar sany:
7. Pýgachev kóterilisi kezinde kishi júz qazaqtaryn rýhtandyrǵan jaǵdaı:
8. Pýgachevke jolyqqan Nuraly hannyń ókili:
9. E. Pýgachevtiń Nuraly hanǵa úndeý joldaǵan merzimi:
10. 18 ǵasyrdyń 70 jyldary qazaqtardyń jer tapshylyǵyn báseńdetken jaǵdaı:
11. Kishi júz qazaqtarynyń Pýgachev kóterilisine qatysý qozǵalysy qansha kezeńge bólindi?
12. E. Pýgachev bastaǵan sharýalar soǵysy bolǵan merzim:
Taqyryptyń testi
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Kishi júzdiń Reseı ımperıasy quramyna kirýi
-
Sabaqtyń taqyryby: Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qoja» povesi. «Túbinde adam bolatyn bala».
