Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 1 aı buryn)
Kishi júzdiń Reseı ımperıasy quramyna kirýi
Kishi júzdiń Reseı ımperıasy quramyna kirýi
Konspekt
Jońǵar qaýpiniń joıylmaýy bıleýshilerden syrtqy qaýipten qutqaratyn jol izdeýdi talap etti. Kishi júz hany Ábilqaıyr (1680 - 1748) Reseıdiń quramyna enýdi oılastyrdy. Ol kózdegen maqsattardyń ishindegi eń bastysy Jońǵarlarǵa qarsy kúreste Reseımen birigý boldy. Ábilqaıyr hannyń maqsattary qazaq aýyldarynyń sharýashylyq muqtajymen de baılanysty boldy. Jaıyqtyń tómengi aǵysy, Esil, Ertis, Or ózenderi boıyndaǵy qazaqtardyń mal jaıylymdary úshin beıbit ómirdi saqtaýdy Reseımen kelisimge kelý arqyly sheshýdi oılastyrdy. Budan basqa qalmaqtar men bashqurttardyń Qazaq jerin shabýyldaýyn toqtatýdy kózdedi. Peterbýrg bıleýshilerine arqa súıep, aǵa handyqqa talasta qarsylastaryn jeńýdi de oılady. Qazaq jeri arqyly ótetin kerýen joldarynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý - onyń maqsattarynyń biri boldy. Kishi júz aqsúıekteriniń talaby Reseımen áskerı odaq qurý boldy.
Ábilqaıyr han Peterbýrgke attanǵan elshileri – Seıitqul Qoıdaǵululy men Qutlymbet Qoshtaıulyna Reseıdiń qol astyna kirý týraly qujat tapsyrdy. 1731 jylǵy 19 aqpanda Kishi júzdi ımperıa quramyna qabyldaý týraly han usynysyn ımperatrısa Anna Ioannovna qabyldady. 1731 jylǵy 10 qazanda Kishi júzdiń 29 starshyny Reseıdiń qol astyna kirýge ant berdi. Baraq sultan, Bókenbaı batyr toptary Kishi júzdi Reseıge qosý jónindegi sharalardy aıaqsyz qaldyrýǵa tyrysqanmen, bul qarsylyq sátsiz aıaqtaldy.
18 ǵasyrdyń 30 - 40 jyldary qazaq halqynyń saıası damýyndaǵy kúrdeli kezeń boldy. 1740 jyly Iran ámirshisi Nádirshahtyń Hıýany talqandap, Syrdarıa óńirine jaqyndaýy qazaqtardyń jaǵdaıyn aýyrlata tústi.
Orys úkimeti Qazaq ólkesi jóninde otarshyldyq saıasat ustanyp, 1714 - 1720 jyldary Ertis ózeniniń joǵary aǵysynda bekinister turǵyzǵan bolatyn. Ol bekinister – Jámish, Omby, Kolbasınsk, Jelezınsk, Semeı, Korákov (Kereký), Óskemen. Patsha úkimeti qazaq - jońǵar soǵysyn paıdalanyp, bekinister salý arqyly Qazaq ólkesin birtindep jaýlap alý maqsatyn kózdedi. 1734 jyly mamyrda Senat hatshysy I. K. Kırılov basqarǵan «Qyrǵyz - qaısaq ekspedısıasy» jabdyqtalyp, Qazaqstanǵa jiberildi. 1735 jyly Or ózeni boıynda Or bekinisiniń negizi qalandy. 1738 jyly tamyzda Orynbor komısıasynyń basshysy, tarıhshy V. N. Tatıshev Orynborda qazaq sultandarynyń sezin ótkizdi. Kishi júz ben Orta júzden barlyǵy 60 - qa jýyq starshyn Reseıge berilgendigin qýattap ekinshi ret ant berdi. 1740 jyly tamyzda Ábilmámbet han men Abylaı sultan Reseıge ant berdi. Alaıda Orta júz derbestigin áli de saqtady.
Reseı úkimeti qazaqtardy qorǵaý degen jeleýmen zeńbirek pen áskerı bólimderdi Ertis, Altaı óńirindegi bekinisterge ornalastyrdy. Olar ekonomıkalyq múddelerin birinshi orynǵa qoıyp, kenge baı Altaı óńirin otarlaýdy tezirek aıaqtaýǵa tyrysty.
1741 - 1742 jyldary qontaıshy Qaldan Seren (Galdan Seren) Orta júz ben Kishi júzge ekinshi “aqtaban shubyryndy” joryqtaryn jasady. Orta júz qazaqtary Or bekinisine deıin yǵystyryldy. 1742 jyly 20 mamyrda Reseı Senaty qazaqtardy jáne shekaralyq bekinisterdi qorǵaý jóninde jarlyq shyǵardy. 1742 jyly 2 qyrkúıekte Orynbor komısıasynyń tóraǵasy I. N. Neplúev Qaldan Serenge joldaǵan hatynda Reseıdiń qaramaǵyndaǵy qazaqtarǵa qysym jasamaýdy talap etti. Kishi júz hany Ábilqaıyrdyń bedeli ósip, Orta júzdiń Arǵyn, Kereı, Ýaq, Qypshaq rýlary ony aǵa han retinde moıyndady. Orta júz hany Ábilmámbet Túrkistanǵa, Ábilqaıyrdyń jaýy Baraq sultan ońtústik - shyǵys aımaqqa yǵystyryldy. Kishi júz hany aýyr jaǵdaıǵa qaramastan, qazaq jerin óz qolyna biriktirýge tyrysty. Reseı úkimeti Ábilqaıyrdyń dara bıliginiń kúsheıýine qarsy boldy. Imperıanyń qysymyna shydamaǵan Ábilqaıyr Reseıden qaıtadan bólinip ketýdi oılastyrdy. 1748 jyly Ábilqaıyr Baraq sultannyń qolynan qaza tapty.
Reseı ımperıasy qunarly jerlerdi ıemdenip, olardy tórelerge, qojalarǵa berdi jáne reseılik iri pomeshıkter Iýsýpov pen Bezborodkoǵa Kaspıı jaǵalaýynyń qunarly jerlerdi bólip berdi. Bul Bókeı Ordasyndaǵy kóterilistiń bastalýynyń sebepteriniń biri edi.
Ábilqaıyr hannyń 1731 jyly Reseı bıligin moıyndaýy Qazaqstan tarıhyndaǵy ózekti oqıǵa. Bul qadamnyń jońǵarlardyń qazaq jerine shapqynshylyǵyna belgili dárejede shek qoıǵany málim.
Konspekt suraqtar
1. Reseı ımperatrısasy Anna Ioannovnanyń Kishi júz elshiligin qabyldaǵan jyly:
2. 1731 jyly Reseıdiń qol astyna kirýge ant bergen Kishi Júz starshyndarynyń sany:
3. Kishi júzdiń derbestigin saqtap qalýǵa tyrysqan tabyn rýynan shyqqan batyr:
4. 1714 - 1720 jyldary patsha ókimetiniń Ertis boıyna áskerı bekinister salýdaǵy basty maqsaty:
5. I. K. Kırılov basqarǵan ekspedısıa qaı jyly jabdyqtaldy:
6. Or bekinisiniń negizi qaı jyly qalandy?
7. 1738 jyly Orynborda qazaq sultandarynyń sezin ótkizgen Orynbor komısıasynyń basshysy:
8. Ábilmámbet han men Abylaı sultan Reseıge qaı jyly ant berdi?
9. 18 ǵasyrdyń 40 jyldary Hıýany talqandap, Syrdarıa óńirine jaqyndaǵan kimder?
10. Ekinshi “aqtaban shubyryndy” joryǵy kimderge baǵyttaldy?
11. Qaı jyly jońǵarlardan Reseıdiń qaramaǵyndaǵy qazaqtarǵa qysym jasamaý talap etildi?
12. Orys úkimetiniń áskerı bólimderi ornalasqan óńir:
13. Orta júzdiń keıbir rýlary aǵa han retinde kimdi moıyndady?
14. 1747 jyly Hıýa taǵyna kim otyrdy?
15. Kishi júz hany Ábilqaıyr qaı jyly qaıtys boldy?
16. Kishi júz hanynyń Peterbýrgke elshilik jibergendegi maqsaty:
17. Kishi júz aqsúıekteriniń talaby:
18. Ábilqaıyr hannyń sharýashylyq muqtajdyqqa baılanysty kózdegen maqsaty:
19. Ábilqaıyr hannyń basty maqsaty:
20. Qaı jyly «Qyrǵyz - qaısaq» ekspedısıasy Reseıde quryldy?
21. Qaı Reseı pomeshıkteri Kaspıı jaǵalaýynyń qunarly jerlerin ıemdengen?
Taqyryptyń testi

Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama