- 05 naý. 2024 03:43
- 168
Qys
Dúnıetaný.
Taqyryby: Qys.
Maqsaty: 1. Qystaǵy óli tabıǵatta bolatyn ózgerister týraly maǵlumat berý.
2. Oqýshylardyń qys mezgilindegi ózgerister jaıynda oı - pikirin erkin jetkize bilýge mashyqtandyrý.
3. Qys keremetteri jaıynda túsinikterin pysyqtap, zerektikke tárbıeleý.
Sabaq tıpi: aralas
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap
Kórnekiligi: sýretter
Sabaqtyń barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi:
Cabaqqa daıyndyqtaryn tekserý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi:
“Adamnyń kúzgi eńbegi ”mátinin oqytý, mazmundaý.
Bilimdi tekserý kezeńi:
Suraqtarǵa jaýap alý.
Qorytyndylaý.
Maqsatyn qoıý kezeńi:
Taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.”Qys”.
Jańa materıaldy túsindirý kezeńi:
Sáken Seıfýlınniń Qyzyl shunaq óleńin oqý.
Shytynaıdy tysta aıaz -
Qyzyl shunaq úskirik.
Qylshyldaıdy jalańdap,
Zárli demmen ysqyryp.
Ushan - teńiz qalyń qar
Jerdi basyp jabady.
Shunaq aıaz jalańdap,
Eki sanyn sabady.
Muzdaı demi bet qaryp,
Aıaz aýzyn ashady.
Qulaqtanyp qyzyl kún
Jasyl ushqyn shashady.
(S. Seıfýllın)
- Óleńin oqyp, qys keremetteri jaıly túsinikterin pysyqtaý.
- Óleńdi mánerlep oqý, taldaý.
- Óleń maǵynasyn ashyp áńgimelep ber.
- Qysta óli tabıǵatta bolatyn ózgeristerdi aıt.
Sýret boıynsha jumys júrgizý.
- Sýretterge qarap, aǵashtar men butalarda qandaı ózgerister bolatynyn áńgimele.
- Dalada, ormanda, baqta kezdesetin ósimdikterdiń búrshikterin jaryp kórý, zertteý.
- Úı mańyndaǵy qardy ashyp, kóringen shópterge baqylaý jasa.
3. Sergitý sáti
Jańa materıaldy meńgergenin tekserý kezeńi:
1. Oqýshylarǵa oqytý. ishteı, daýystap - tizbekteı.
2. Suraqtarǵa jaýap alý.
3. Terip oqytý.
Bekitý kezeńi: Dáptermen jumys. “Qys” taqyrybyn qaıtalaý.
“Qaraǵaı - aǵash”,”arsha - buta” dep jazý. Qaraǵaı týraly óleń jattaý.
Qorytyndylaý
Úıge tapsyrma berý kezeńi:
1. Mátindi oqý, mazmundaý.
Baǵalaý.
Qys. júkteý
Taqyryby: Qys.
Maqsaty: 1. Qystaǵy óli tabıǵatta bolatyn ózgerister týraly maǵlumat berý.
2. Oqýshylardyń qys mezgilindegi ózgerister jaıynda oı - pikirin erkin jetkize bilýge mashyqtandyrý.
3. Qys keremetteri jaıynda túsinikterin pysyqtap, zerektikke tárbıeleý.
Sabaq tıpi: aralas
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap
Kórnekiligi: sýretter
Sabaqtyń barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi:
Cabaqqa daıyndyqtaryn tekserý.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi:
“Adamnyń kúzgi eńbegi ”mátinin oqytý, mazmundaý.
Bilimdi tekserý kezeńi:
Suraqtarǵa jaýap alý.
Qorytyndylaý.
Maqsatyn qoıý kezeńi:
Taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.”Qys”.
Jańa materıaldy túsindirý kezeńi:
Sáken Seıfýlınniń Qyzyl shunaq óleńin oqý.
Shytynaıdy tysta aıaz -
Qyzyl shunaq úskirik.
Qylshyldaıdy jalańdap,
Zárli demmen ysqyryp.
Ushan - teńiz qalyń qar
Jerdi basyp jabady.
Shunaq aıaz jalańdap,
Eki sanyn sabady.
Muzdaı demi bet qaryp,
Aıaz aýzyn ashady.
Qulaqtanyp qyzyl kún
Jasyl ushqyn shashady.
(S. Seıfýllın)
- Óleńin oqyp, qys keremetteri jaıly túsinikterin pysyqtaý.
- Óleńdi mánerlep oqý, taldaý.
- Óleń maǵynasyn ashyp áńgimelep ber.
- Qysta óli tabıǵatta bolatyn ózgeristerdi aıt.
Sýret boıynsha jumys júrgizý.
- Sýretterge qarap, aǵashtar men butalarda qandaı ózgerister bolatynyn áńgimele.
- Dalada, ormanda, baqta kezdesetin ósimdikterdiń búrshikterin jaryp kórý, zertteý.
- Úı mańyndaǵy qardy ashyp, kóringen shópterge baqylaý jasa.
3. Sergitý sáti
Jańa materıaldy meńgergenin tekserý kezeńi:
1. Oqýshylarǵa oqytý. ishteı, daýystap - tizbekteı.
2. Suraqtarǵa jaýap alý.
3. Terip oqytý.
Bekitý kezeńi: Dáptermen jumys. “Qys” taqyrybyn qaıtalaý.
“Qaraǵaı - aǵash”,”arsha - buta” dep jazý. Qaraǵaı týraly óleń jattaý.
Qorytyndylaý
Úıge tapsyrma berý kezeńi:
1. Mátindi oqý, mazmundaý.
Baǵalaý.
Qys. júkteý