InfoHub Logo

Qys qyzyǵy
Estıar tobynyń uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń tehnologıalyq kartasy
Bilim berý salasy: Qatynas
Bólim: Til damytý
Maqsaty: Balalardy sýret boıynsha áńgime quraýǵa úıretýdi jalǵastyrý, balalardy anyqtaýysh sınonımderin jınatýǵa jattyqtyrý. Oılaý qabiletterin damytý. Uıymshyldyqqa, dostyqqa tárbıeleý.
Qoldanylatyn kórneki quraldar: Til damytý dápteri
Uıymdastyrýshylyq - qozǵaýshylyq
Jumbaq sheshkizý.
Qoımasyn qys aqtaryp,
Jerdi japty aq mamyq.
- Ol ne, balalar?
- Endeshe qar qaı mezgilde jaýady?

İzdenis – uıymdastyrýshylyq
Esik qaǵylyp topqa Aqqala kiredi.
Balalarǵa «Aqshaqar»óleńin oqyp beredi.
Dalada qar boraıdy,
Aq mamyqqa oraıdy.
Muz bolady, qatady,
Jyp - jyltyr bop qatady.
(A. Toqmaǵambetov)
- Balalar, qar qandaı bolady?
- Balalar, aıazdy kúni qardy basyp júrseń, qandaı dybys shyǵarady?
- Qysta qandaı oıyndar oınalady?
- Ia, taǵy qandaı qysqy oıyndardy bilesińder?
- Balalar qar kún jylynyp ketse, ne isteıdi?(Erıdi)
- Erigen qar kún sýytsa nege aınalady?(Muzǵa aınalady).
«M», «N» dybystaryna jattyǵý oryndatý.
M - m - m - muz,
Ma - ma - ma - maral,
Na - na - na - nan,
N - n - n - nar.
«M», «N» dybystarynyń daýyssyz dybys ekenin aıtyp ótý.
Sergitý jattyǵýy.
Al, balalar, kelińder,
Boı jazaıyq bárimiz
Moıynymyzdy buramyz,
Qolymyzdy sozamyz,
Aıaqtarmen top - top basyp,
Ornymyzǵa baramyz.
Dáptermen jumys.
Til damytý dápterindegi tapsyrmany oryndatý.

Refleksti - túzetýshilik
Balalardy sońynan oqý is - áreketke belsendilik tanytqany úshin maqtap, madaqtaý.

Kútiletin nátıje:
Biledi: biriniń sózin biri tyńdaı bilý;
Igeredi: boıaýdy ıgerdi;
Meńgeredi: áńgimeleı bilýdi;