Týǵan jer tabıǵaty jáne onyń ekologıasy
Týǵan jer tabıǵaty jáne onyń ekologıasy
Sabaqtyń maqsaty: a) Bilimdilik: Tiri jáne óli tabıǵat arasyndaǵy tyǵyz baılanystyń bar ekeni jáne onyń adam densaýlyǵyna qoǵamnyń damýyna yqpaly jaıly bilimderin arttyrý, týǵan ólkedegi tabıǵat jaǵdaıymen tanysý.
Á) damytýshylyq: a) Qorshaǵan ortany qorǵaý, týǵan ólkege degen súıispenshilikterin arttyrý
Á) Oqýshylardyń týǵan jerdiń tabıǵaty, onyń ózine tán erekshelikteri, jergilikti jer ataýlarynyń tarıhy jaıly uǵymdaryn damytý, biliktiligin damytý.
Tárbıelik máni: Tabıǵatty qorǵaýǵa, elin, jerin súıýge, uıymshyldyqqa, izdenimpazdyqqa, jaýapkershilikke, tabandylyqqa tárbıeleý.
Kórnekilik: Býklet, ınteraktıvti taqta, karta, maket, syzba - shema
Sabaq túri: İzdenis - saıahat sabaǵy
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet, bıologıa, sýret
Sabaq barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Ótken sabaqta alǵan bilimderin suraqtar qoıý arqyly tekserý. Balalar, búgingi sabaq týǵan ólkege arnalady. «Tárbıe - tabaldyryqtan bastalady» degendeı týǵan ólkeme degen súıispenshilik, eń aldymen ózimiz turyp jatqan óńirge degen súıispenshilikten bastaý alady. Ony gúldendiretin, ekologıalyq zardaptaryn azaıtý jolynda izdenis jasaıtyn týǵan aýylymyzdy máýeli baqqa aınaldyratyn sendersińder. Ótken sabaqta sender Qazaqstannyń tabıǵı baılyǵy bolyp tabylatyn tabıǵat resýrstarymen tanysqansyńdar. Sol sabaqtan alǵan bilimderińdi tekserip kóreıik.
1. Qandaı tabıǵat resýrstaryn bilesińder?
Jaýap: 1. Otyn - energetıkalyq resýrstar. 2. Mıneraldy resýrstar. 3. Sý resýrstary. 4. Topyraq resýrstary.
Tabıǵı resýrstardy ıgerý máselesi tabıǵatty qorǵaýmen tyǵyz baılanysty. Tabıǵat landshaftary etalonyn saqtaý turǵysynda Qazaqstanda 10 qoryq jumys isteıdi.
2. Qazaqstandaǵy qoryqtardy ata.
Jaýap: 1. Aqsý - Jabaǵyly. 2. Naýryzym. 3. Almaty. 4. Qorǵaljyn. 5. Marqakól. 6. Ústirt. 7. Barsakelmes. 8. Batys Altaı. 9. Alakól. 10. Qarataý.
Halyqaralyq Odaqtyń sheshimi boıynsha ár elde tabıǵat resýrstary men tabıǵatty qorǵaý úshin sırek kezdesetin, quryp ketý qaýpindegi janýarlar men ósimdikter túrleri "Qyzyl kitapqa"kirgizilgen.
3."Qyzyl kitap"Qazaqstanda qaı jyly jaryqqa shyqqan?
Jaýap: Birinshi basylym 1977 jyly, ekinshi kitap 1981jyly. Qazaqstanda tabıǵatty qorǵaý týraly máseleler memlekettik turǵyda qaralǵan.
4. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıingi Qorshaǵan ortany qorǵaý týraly Zańy qashan shyqqanyn kim biledi?
Jaýap: 1997 jyly shildede. Ekologıalyq daǵdarysqa ushyraǵan aýdandarǵa, aımaqtarǵa kómek berý BUU qarastyrylǵan.
5. «Djems Soros»qorynyń Qazaqstandaǵy jetekshisi kim?
Jaýap: Murat Áýezov.
Tabıǵatta ıadrolyq zulmattardyń áserinen de túrli apattar bolyp jatyr. Iadrolyq qarýǵa qarsy "Nevada - Semeı" azamattyq qozǵalysy qurylǵan.
6. Bul qozǵalys aldyna qandaı maqsattar qoıdy?
Jaýap: Halyqty jumyldyryp ókimet basshylarynan atom bombasyn synaýdy toqtatýdy, polıgondy alyp ketýdi talap etti. 1991 jyly memleket egemendik alǵannan keıin prezıdent jarlyǵymen Semeı atom synaq polıgony jabyldy. Sonda biz keleshek urpaqqa radıasıalyq qaýip tónip turǵan joq degimiz keledi.
Bizdiń búgingi ótkeli otyrǵan taqyrybymyz «Týǵan jer tabıǵaty jáne onyń ekologıasy»bolǵandyqtan, ólkemiz jaıly tolyq tanyp bilý úshin, ózimiz týyp ósken jer - Aıagóz aýdanyna jalpy geografıalyq sıpattama berý tapsyrylǵan edi. Aıagóz aýdanynyń geografıalyq ornyna toqtalý.
Muǵalim sózi: Mine, balalar ózderiń daıyndaǵan materıaldaryń arqyly ólkemizdiń tabıǵat jaǵdaıymen tanystyq. Endi, beıne kórinisten týǵan aýyl tabıǵatynyń jalpy kórinisi men Aıagóz ózeniniń kelbetin kóreıik.
T. Rahımovtyń «Aıagóz arý»áni oryndalady. XIX ǵasyrda ómir súrgen Aıagóz aýdanynda týǵan ataqty aqyn jyraý Dýlat Babataıulynyń «Aıagóz»degen óleńin tyńdaıyq. Oqýshylar «Aıagóz»óleńin oqıdy.
Taýdy ekige jarasyń,
Tasty qashap arasyn.
Kesip ótip kezeńde.
Aıagóz qaıda barasyń?
Jaǵańdaǵy sulý tal,
Saıasynyń shóbi bal,
Erekshk ishken semiz mal.
Sýmań qaǵyp súırikteı
Shalqyp - shapqan júırikteı
Ekige bólip erke sý,
Qas pen kózdiń arasyn!
Tarbaǵataı taýynan
Toqsan sala qosylyp
Toǵyz ózen túıisip,
Aqtyń tómen josylyp.
Aǵynyń tasty aǵyzyp.
Arnań qaldy osylyp
Kúrkiregen únińnen
Ańdar qashty shoshynyp.
Qyrǵa sýyń tarady,
Oıǵa sýyń barady.
Toǵanmenen tosylyp.
Aıakóz seniń boıyńda.
Nesibe yrys tegis qoı.
Qyryń maldyń kindigi,
Oıyń - ónim egis qoı - dep jyrlaıdy.
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aıagóz qalasy
Aıagóz aýdandyq bilim bóliminiń
«№4 aralas jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
Geografıa páni muǵalimi
Hamzına Bakytgýl Amangeldınovna
Sabaqtyń maqsaty: a) Bilimdilik: Tiri jáne óli tabıǵat arasyndaǵy tyǵyz baılanystyń bar ekeni jáne onyń adam densaýlyǵyna qoǵamnyń damýyna yqpaly jaıly bilimderin arttyrý, týǵan ólkedegi tabıǵat jaǵdaıymen tanysý.
Á) damytýshylyq: a) Qorshaǵan ortany qorǵaý, týǵan ólkege degen súıispenshilikterin arttyrý
Á) Oqýshylardyń týǵan jerdiń tabıǵaty, onyń ózine tán erekshelikteri, jergilikti jer ataýlarynyń tarıhy jaıly uǵymdaryn damytý, biliktiligin damytý.
Tárbıelik máni: Tabıǵatty qorǵaýǵa, elin, jerin súıýge, uıymshyldyqqa, izdenimpazdyqqa, jaýapkershilikke, tabandylyqqa tárbıeleý.
Kórnekilik: Býklet, ınteraktıvti taqta, karta, maket, syzba - shema
Sabaq túri: İzdenis - saıahat sabaǵy
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet, bıologıa, sýret
Sabaq barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Ótken sabaqta alǵan bilimderin suraqtar qoıý arqyly tekserý. Balalar, búgingi sabaq týǵan ólkege arnalady. «Tárbıe - tabaldyryqtan bastalady» degendeı týǵan ólkeme degen súıispenshilik, eń aldymen ózimiz turyp jatqan óńirge degen súıispenshilikten bastaý alady. Ony gúldendiretin, ekologıalyq zardaptaryn azaıtý jolynda izdenis jasaıtyn týǵan aýylymyzdy máýeli baqqa aınaldyratyn sendersińder. Ótken sabaqta sender Qazaqstannyń tabıǵı baılyǵy bolyp tabylatyn tabıǵat resýrstarymen tanysqansyńdar. Sol sabaqtan alǵan bilimderińdi tekserip kóreıik.
1. Qandaı tabıǵat resýrstaryn bilesińder?
Jaýap: 1. Otyn - energetıkalyq resýrstar. 2. Mıneraldy resýrstar. 3. Sý resýrstary. 4. Topyraq resýrstary.
Tabıǵı resýrstardy ıgerý máselesi tabıǵatty qorǵaýmen tyǵyz baılanysty. Tabıǵat landshaftary etalonyn saqtaý turǵysynda Qazaqstanda 10 qoryq jumys isteıdi.
2. Qazaqstandaǵy qoryqtardy ata.
Jaýap: 1. Aqsý - Jabaǵyly. 2. Naýryzym. 3. Almaty. 4. Qorǵaljyn. 5. Marqakól. 6. Ústirt. 7. Barsakelmes. 8. Batys Altaı. 9. Alakól. 10. Qarataý.
Halyqaralyq Odaqtyń sheshimi boıynsha ár elde tabıǵat resýrstary men tabıǵatty qorǵaý úshin sırek kezdesetin, quryp ketý qaýpindegi janýarlar men ósimdikter túrleri "Qyzyl kitapqa"kirgizilgen.
3."Qyzyl kitap"Qazaqstanda qaı jyly jaryqqa shyqqan?
Jaýap: Birinshi basylym 1977 jyly, ekinshi kitap 1981jyly. Qazaqstanda tabıǵatty qorǵaý týraly máseleler memlekettik turǵyda qaralǵan.
4. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıingi Qorshaǵan ortany qorǵaý týraly Zańy qashan shyqqanyn kim biledi?
Jaýap: 1997 jyly shildede. Ekologıalyq daǵdarysqa ushyraǵan aýdandarǵa, aımaqtarǵa kómek berý BUU qarastyrylǵan.
5. «Djems Soros»qorynyń Qazaqstandaǵy jetekshisi kim?
Jaýap: Murat Áýezov.
Tabıǵatta ıadrolyq zulmattardyń áserinen de túrli apattar bolyp jatyr. Iadrolyq qarýǵa qarsy "Nevada - Semeı" azamattyq qozǵalysy qurylǵan.
6. Bul qozǵalys aldyna qandaı maqsattar qoıdy?
Jaýap: Halyqty jumyldyryp ókimet basshylarynan atom bombasyn synaýdy toqtatýdy, polıgondy alyp ketýdi talap etti. 1991 jyly memleket egemendik alǵannan keıin prezıdent jarlyǵymen Semeı atom synaq polıgony jabyldy. Sonda biz keleshek urpaqqa radıasıalyq qaýip tónip turǵan joq degimiz keledi.
Bizdiń búgingi ótkeli otyrǵan taqyrybymyz «Týǵan jer tabıǵaty jáne onyń ekologıasy»bolǵandyqtan, ólkemiz jaıly tolyq tanyp bilý úshin, ózimiz týyp ósken jer - Aıagóz aýdanyna jalpy geografıalyq sıpattama berý tapsyrylǵan edi. Aıagóz aýdanynyń geografıalyq ornyna toqtalý.
Muǵalim sózi: Mine, balalar ózderiń daıyndaǵan materıaldaryń arqyly ólkemizdiń tabıǵat jaǵdaıymen tanystyq. Endi, beıne kórinisten týǵan aýyl tabıǵatynyń jalpy kórinisi men Aıagóz ózeniniń kelbetin kóreıik.
T. Rahımovtyń «Aıagóz arý»áni oryndalady. XIX ǵasyrda ómir súrgen Aıagóz aýdanynda týǵan ataqty aqyn jyraý Dýlat Babataıulynyń «Aıagóz»degen óleńin tyńdaıyq. Oqýshylar «Aıagóz»óleńin oqıdy.
Taýdy ekige jarasyń,
Tasty qashap arasyn.
Kesip ótip kezeńde.
Aıagóz qaıda barasyń?
Jaǵańdaǵy sulý tal,
Saıasynyń shóbi bal,
Erekshk ishken semiz mal.
Sýmań qaǵyp súırikteı
Shalqyp - shapqan júırikteı
Ekige bólip erke sý,
Qas pen kózdiń arasyn!
Tarbaǵataı taýynan
Toqsan sala qosylyp
Toǵyz ózen túıisip,
Aqtyń tómen josylyp.
Aǵynyń tasty aǵyzyp.
Arnań qaldy osylyp
Kúrkiregen únińnen
Ańdar qashty shoshynyp.
Qyrǵa sýyń tarady,
Oıǵa sýyń barady.
Toǵanmenen tosylyp.
Aıakóz seniń boıyńda.
Nesibe yrys tegis qoı.
Qyryń maldyń kindigi,
Oıyń - ónim egis qoı - dep jyrlaıdy.
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aıagóz qalasy
Aıagóz aýdandyq bilim bóliminiń
«№4 aralas jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
Geografıa páni muǵalimi
Hamzına Bakytgýl Amangeldınovna
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
