InfoHub Logo

8 - klass
Sabaqtyń taqyryby: «Qyz Jibek» jyryndaǵy ǵashyqtar beınesi

Sabaqtyń maqsaty:
a) Oqýshylarǵa jyr mazmunyn meńgerte otyryp, basty keıipkerlerge taldaý jasaý, shynaıy ǵashyqtar beınesin tanytý.
á) Oqýshylardyń synı kózqarasyn, oqyrmandyq mádenıetin qalyptastyrý, sóıleý, estý, qabyldaý qabiletterin damytý.
b) Oqýshylardy adamgershilikke, súıispenshilikke, turmys - saltymyzdy qurmetteýge tárbıeleý.

Sabaqtyń ádis - tásilderi: syn turǵysynan oılaýdy damytý tehnologıasynyń strategıalary.

Pánaralyq baılanys: tarıh páni, orys ádebıeti
Paıdalanǵan ádebıetter: 1. «Qyz Jibek» lıro - epostyq jyry
2. «Qyz Jibek» fılminen fragmentter
3. Jyr týraly zertteýler
Sabaqtyń barysy.

İ Uıymdastyrý kezeńi:
İİ Úı tapsyrmasy: Jyrdaǵy ulttyq mádenıet pen turmys salt kórinisi
1. Qazaqtyń kósh kerýeni
2. Tús jorý
3. Qalyńdyq oınaý
4. Ámeńgerlik dástúr
5. Qoshtasý
( ár top jyrdaǵy berilgen turmys salt kórinisteri týraly daıyndaǵan habarlamalaryn aıtady)

İİİ Jańa taqyryp: Jyrdaǵy ǵashyqtar beınesi
İ. Qyzyǵýshylyq oıatý
Ǵashyq jyry - tirshiliktiń kókeıkesti óleńi
Bul sezimniń adamzatqa ushań - teńiz bereri
Ǵashyq bolý kelse kimniń qolynan
Álem soǵan senedi...- dep, aqyn aıtqandaı, búgingi sabaqtyń taqyryby shynaıy mahabattyń qos shynary, ataǵy alysqa ketken, mahabbattyń bıik tulǵalary - Qyz Jibek pen Tólegen.
Halyqtyń rýhanı qazynasynan úlken oryn alǵan bul týyndy babalarymyzdyń ómirinen, súıgen jandardyń asyl armany men qaıǵy - qasiretinen syr shertedi. Jyrdaǵy keıipkerlerge toqtalyp ótelik.

Jyr keıipkerleri «Toptastyrý» strategıasy
Venn dıagramsy. Qyz jibek pen Djýlettany salystyr

İİ. Maǵynany ashý
«Kýbızm» strategıasy
• Sýretteńiz
• Salystyryńyz
• Zertteńiz
• Áńgimeleńiz
• Elestetińiz
• Talqylańyz
Konseptýaldyq keste ( keıipkerler, is - áreketi, adamgershilik qasıet, ómirge kózqarasy)

Sabaqty bekitý.
Adaldyq zulymdyqtyń mysyn bassyn,
Qyzǵanshaq sorlylardyń túsi qashsyn.
Kezdeısoq ushyrassa dúnıede,
Tek qana ǵashyq jandar ushyrassyn!

Baǵy asqan baı bolmasyn munsha meıli,
Dúnıe ǵashyqtyqqa tolsa deımin.
Qaıda da ǵashyq jandar birge bolyp,
Bir úıde ǵumyr boıy bolsa deımin!

İİİ. Oı - tolǵanys.
Oqýshylar eń negizgi keıipkerlerdiń ortaq qasıetterin jınaqtap «eıller sheńberi» boıynsha jumys jasaıdy.

Qorytyndy. Asosıasıa
Jyr mazmuny kókeıimnen ketpeıdi.
Er Tólegen súıgeni úshin mert boldy.
«Qulaı súıý erlikpen teń óıtkeni»
Qandaı aýyr Jibektiń muń shekkeni.
Zulymdyqtyń qos ǵashyqqa jetkeni
«Eki ǵashyq eki juldyz kóktegi»

Refleksıa. «Suhbat» strategıasy.
Jyrdan alǵan áserińiz qandaı?

Úı tapsyrmasy: «Mahabbattyń máńgilik juldyzdary.»(Esse)