- 15 sáý. 2015 00:00
- 266
Qorqyttyń saryny
Keshegi ketken Er Qorqyt
Keıingi janǵa boldy umyt‚
Sarynyn sonyń salaıyn,
Eski áýez demeı qulaq tut.
Ańǵarmaı ketpe arynmen.
Qobyzben Qorqyt sarnaǵan‚
Bolmady jeri barmaǵan.
Muńly ánmen ómir sýrettep‚
Sol ánin saǵan arnaǵan‚
Ashýly, zarly sarynmen.
Qorqyt – túbi túrik, qalmaq‚
Oıy – ómir men ólim jaıyn ánge dál salmaq.
Ol án aıaǵyn sózsiz sarynmen,
Sher tarqatypty zarlap.
Basynda jyrmen bastaǵan‚
Eki ret jyrlap tastaǵan.
Aıaǵyn ánmen shyrqatyp‚
Bir aýyz sózdi qospaǵan.
Áserli únmen tolǵaǵan‚
Sol ándi oıym unady‚
Zarlasam kóńilim tynady‚
Sarynǵa óleń saldym men‚
Túp-túgel sóz bop shyǵady.
Kórindi túzý sol maǵan‚
Jasqa unamaıdy saryn.
Qaıdan biledi ol kárilerde ne syr, oı baryn.
Jat qulaǵyna jastyń mundaı án‚
Ol seze ala ma nárin?
Bul ánge óleń salǵanym –
Burynnan oıdaǵy armanym.
Sarnaıtyn muny baqsy joq,
Jek kórdim umyt qalǵanyn.
Eskiden qalǵan bir jurnaq
Jaqpasa qoısyn jastarǵa.
Jyrlaımyn oıly mastarǵa,
Men ólsem‚ saryn joǵalar,
Qımadym kómip tastarǵa.
Sondyqtan aıtqan bul jumbaq saryn
Tez jaıylar boıǵa.
Aıdap túsirer sen bilmegen tipti jat oıǵa.
Jyn baqsylarǵa keler sondyqtan,
Jas jınalǵandaı toıǵa.
Sarynǵa jastar salmasyn,
Aram jyn kelip qalmasyn.
Taza aqyl tabam dep júrip,
Abyroıyn joıyp almasyn.
Saq bolsyn sonan jastarym,
Haqıqat jolǵa bas ur da,
Araq ish áýel basynda,
Mas bol da shaqyr taza jyn.
Ol daıyn bolar qasyńda,
Shaqyrma ishpeı mastaryń.
Baıqa, al, shaqyram jyndy,
Oıla tereńnen, neni ishemin, shaqyram men kimdi?
Ol adamdyqqa meni jetkizer,
Sol joıady sher-muńdy.
Alyp kel araq tazasyn
Deneme nury tarasyn.
Uıqydan ábden oıatyp,
Jaraly júrek jamasyn.
Mas bolmaı kirmes aqylym‚
Qoıqaptan qozǵal‚ jyndarym.
Taýyp kel istiń shyndaryn‚
Haqıqat aıtsam adamǵa,
Bilmeımin kimniń tyńdaryn?
Synaıyn teris‚ maqulyn,
Beri kel, totsyz asyl aınam.
Bildir anyǵyn‚ ne haqıqat, ne jón, ne paıdam?
Sal týra jolǵa meni, jetekshim,
Bul – synasatyn maıdan.
Baqsymyn jyrlap sarnaǵan,
Denem joq áser barmaǵan.
Mıdaǵy jynym‚ túgel kel,
Haqıqat iske arnaǵan!
Basaıyn qobyz pernesin!
Montany talaı mundar bar.
Nápsige ergen sumdar bar,
Adamdy ańsha aýlatqan.
Aldamshy, arsyz jyndar bar,
Ondaılar maǵan kelmesin.
Olar – jádigóıler jaıtań,
Oıdy ýlatyp‚ kózdi baılap júrgen qý saıtan.
Sol Haqıqatty aıtam!
Keıingi janǵa boldy umyt‚
Sarynyn sonyń salaıyn,
Eski áýez demeı qulaq tut.
Ańǵarmaı ketpe arynmen.
Qobyzben Qorqyt sarnaǵan‚
Bolmady jeri barmaǵan.
Muńly ánmen ómir sýrettep‚
Sol ánin saǵan arnaǵan‚
Ashýly, zarly sarynmen.
Qorqyt – túbi túrik, qalmaq‚
Oıy – ómir men ólim jaıyn ánge dál salmaq.
Ol án aıaǵyn sózsiz sarynmen,
Sher tarqatypty zarlap.
Basynda jyrmen bastaǵan‚
Eki ret jyrlap tastaǵan.
Aıaǵyn ánmen shyrqatyp‚
Bir aýyz sózdi qospaǵan.
Áserli únmen tolǵaǵan‚
Sol ándi oıym unady‚
Zarlasam kóńilim tynady‚
Sarynǵa óleń saldym men‚
Túp-túgel sóz bop shyǵady.
Kórindi túzý sol maǵan‚
Jasqa unamaıdy saryn.
Qaıdan biledi ol kárilerde ne syr, oı baryn.
Jat qulaǵyna jastyń mundaı án‚
Ol seze ala ma nárin?
Bul ánge óleń salǵanym –
Burynnan oıdaǵy armanym.
Sarnaıtyn muny baqsy joq,
Jek kórdim umyt qalǵanyn.
Eskiden qalǵan bir jurnaq
Jaqpasa qoısyn jastarǵa.
Jyrlaımyn oıly mastarǵa,
Men ólsem‚ saryn joǵalar,
Qımadym kómip tastarǵa.
Sondyqtan aıtqan bul jumbaq saryn
Tez jaıylar boıǵa.
Aıdap túsirer sen bilmegen tipti jat oıǵa.
Jyn baqsylarǵa keler sondyqtan,
Jas jınalǵandaı toıǵa.
Sarynǵa jastar salmasyn,
Aram jyn kelip qalmasyn.
Taza aqyl tabam dep júrip,
Abyroıyn joıyp almasyn.
Saq bolsyn sonan jastarym,
Haqıqat jolǵa bas ur da,
Araq ish áýel basynda,
Mas bol da shaqyr taza jyn.
Ol daıyn bolar qasyńda,
Shaqyrma ishpeı mastaryń.
Baıqa, al, shaqyram jyndy,
Oıla tereńnen, neni ishemin, shaqyram men kimdi?
Ol adamdyqqa meni jetkizer,
Sol joıady sher-muńdy.
Alyp kel araq tazasyn
Deneme nury tarasyn.
Uıqydan ábden oıatyp,
Jaraly júrek jamasyn.
Mas bolmaı kirmes aqylym‚
Qoıqaptan qozǵal‚ jyndarym.
Taýyp kel istiń shyndaryn‚
Haqıqat aıtsam adamǵa,
Bilmeımin kimniń tyńdaryn?
Synaıyn teris‚ maqulyn,
Beri kel, totsyz asyl aınam.
Bildir anyǵyn‚ ne haqıqat, ne jón, ne paıdam?
Sal týra jolǵa meni, jetekshim,
Bul – synasatyn maıdan.
Baqsymyn jyrlap sarnaǵan,
Denem joq áser barmaǵan.
Mıdaǵy jynym‚ túgel kel,
Haqıqat iske arnaǵan!
Basaıyn qobyz pernesin!
Montany talaı mundar bar.
Nápsige ergen sumdar bar,
Adamdy ańsha aýlatqan.
Aldamshy, arsyz jyndar bar,
Ondaılar maǵan kelmesin.
Olar – jádigóıler jaıtań,
Oıdy ýlatyp‚ kózdi baılap júrgen qý saıtan.
Sol Haqıqatty aıtam!