Qorshaǵan ortanyń lastanýy
Geografıa páni muǵalimi Ahyn Amalkan
Epıgraf: «Adam tabıǵatty tutynýshy ǵana emes, sonymen qatar baǵyndyrýshy.
Biz búginde oǵan táýeldi ǵana emespiz, ol bizge táýeldi» Sh. Aıtmatov
Sabaqtyń taqyryby: Qorshaǵan ortanyń lastanýy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Qorshaǵan ortanyń lastanýy men qoǵamnyń ekologıalyq máselesi týraly bilimin bekitý, tereńdetý
Damytýshylyq: Ár túrli aqparattarmen jumys isteý daǵdylaryn damytý, alǵan bilimin naqty ómirlik jaǵdaıda qoldana bilýge úıretý.
Tárbıelik: Ekologıalyq máseleler men qorshaǵan ortanyń lastaný suraqtaryn sheshý boıynsha oqýshylardyń adamgershilik, azamattyq ustanymy men ekologıalyq mádenıetin qalyptastyrý
Sabaqtyń mindeti: Taqyryp boıynsha berilgen problemalyq suraqtarǵa taldaý jasatý, sheshim qabyldaý
Sabaqtyń tıpi: Jańa taqyrypty meńgertý
Sabaqtyń túri: Suraq - jaýap, toppen jumys, tapsyrma oryndatý
Ádis - tásili: Aýyzsha áńgimeleý
Pánaralyq baılanys: Jaratylystaný - Ekologıa
Kórnekilik: Fotosýretter, ulaǵatty sózder, tirek - syzbalar, Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy, kartochka, test
Sabaq barysy: İ. Uıymdastyrý
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Jańa materıaldy ıgertý
İV. Bekitý
V. Baǵalaý
Vİ. Qorytyndy
Vİİ. Úıge tapsyrma
İ. Uıymdastyrý.
Oqýshylarmen sálemdesý. Oqý - qural jabdyqtaryn qadaǵalaı otyryp, túgendeý.
Kóńil kúılerine mán bere otyryp, úıge berilgen tapsyrmany suraý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Oqýshylardyń nazaryn úı tapsyrmasyna aýdaramyn da, tómengi suraqtardy qoıamyn:
1. Adamdardyń sharýashylyq áreketinen tabıǵattyń ózgerýin neden baıqaýǵa bolady?
2. Úlken qalalardyń shoǵyrlanýy tabıǵı ortaǵa qandaı áserin tıgizdi?
3. Jer sharyndaǵy adam sanynyń kúrt kóbeıý nege ákep soqty?
4. Tabıǵı júıeniń túpkilikti ózgerýinen qandaı problemalar týyndaýy múmkin?
5. Aýa raıynyń kúrt jylynýynyń saldary qandaı bolmaq?
Búgingi sabaqta úı tapsyrmasy mynadaı oqýshylardan aýyzsha suralady:
Qazbekova G., Aqsaqalov J., Sovetqalı J., Melsov A., Dáýletbaeva Sh.
Atalǵan oqýshylardan úı tapsyrmasy aýyzsha túrde suralady. Al qalǵan oqýshylarǵa
kartochkalarmen jumys tapsyrmasy beriledi.
Kartochka № 1
Qazirgi kezde adamdardyń sharýashylyq qyzmeti tabıǵat tepe - teńdigine qalaı áser etip otyr
Kartochka № 2
Ormanǵa demalýǵa barǵanda jaqqan otyndy óshirmese tabıǵı ortaǵa qandaı zıan keltiredi
Kartochka № 3
Ónerkásip oryndarynyń tabıǵatqa ákeletin zalaly
Kartochka № 4
Erte kezdegi adamdar tabıǵatty qalaı paıdalandy
Kartochka №5
Ne sebepti qala men ormanda aýanyń quramy birkelki emes?
Kartochka №6
Aýa qandaı jaǵdaılardan lastanady?
İİİ. Jańa materıaldy ıgertý.
Kirispe.
Jańa sabaqty túsindirmes buryn mynadaı problemalyq suraqtar qoıamyn
1. Eger adam tabıǵatty qorǵamasa qandaı jaǵdaı bolar edi?
2. Tabıǵatty qorǵaý úshin qandaı shara qoldaný kerek?
Oqýshylarmen birigip mynadaı qorytyndy jasaımyn.
1. Óndiris oryndarynda birtindep tazalaýshy qondyrǵylardy ornatý.
2. Zıany az degen otyn túrlerin paıdalaný.
3. Qaldyqsyz tehnologıaǵa kóshý.
4. Tabıǵı baılyqty tıimdi paıdalaný.
5. Flora men faýnanyń joıylyp ketýinen saqtaıtyn is - sharalardy jedel túrde uıymdastyrý.
Búgin bizdiń ótetin taqyrybymyz «Qorshaǵan ortanyń lastanýy».
«Qorshaǵan orta» sózine túsinik berý. Qorshaǵan orta - adamdar, ósimdikpen janýarlar dúnıesiniń birlesip ómir súrý ortasy. Onyń quramyna gıdrosfera, atmosfera, lıtosfera, bıosfera men jerge jaqyn ǵaryshtyq keńistik jatady. Adam tabıǵattyń bir bólshegi bolǵandyqtan, tabıǵattan tys ómir súre almaıdy.
Erte zamannan beri dúnıejúzindegi barlyq adamdar óziniń ómir súrýine qajetti zattardyń bárin tabıǵat qazynasynan alyp keledi. Adamdar qajetti zattardy kereginshe alyp qana qoımaı, olardyń tabıǵı ortasynyń ózgerýine áser etip otyr. Sonyń biri qorshaǵan tabıǵı ortanyń lastanýy. Adamzat ómir súrip jatqan qorshaǵan ortanyń lastanýy degenimiz - aýanyń, jer men sýdyń tabıǵı taza qasıetteriniń qolaısyz ózgeristerge ushyraýy. Olar adamdardyń desaýlyǵyna, ósimdikterdiń ósýine, janýarlardyń tirshilik etýine kesirin tıgizýi múmkin.
Jer qoınaýynan jylyna 100 mlrd. tonna taý jynystary qazyp alynady. Onyń tek qana 10%- y ǵana daıyn ónim retinde shyqsa, qalǵany óndiristik qaldyq tabıǵatty naǵyz lastaýshy bolyp eseptelinedi. Elektr energıasyn alý úshin tonnalaǵan otyn jaǵylady.
Aýany negizgi lastaýshy kózder - avtokólikter. Jeńil avtokólikter 1 km. Qashyqtyqtyń ózine tórt adamnan turatyn januıanyń bir jyldyq ottegin paıdalanady. Ekinshiden, zaýyt - fabrıkalardyń tútini, aýyldyq úılerdiń murjalarynyń tútini, orman órtteri t. b. Olar atmosferadaǵy sý býlarymen aralasyp, qyshqyl jańbyrdy túzip, jerge jaýyn - shashyn kúıinde qaıta túsedi. Ondaı jańbyrlar aınalamyzdaǵy egistik jerlerge, ormandarǵa, sý janýarlaryna úlken qaýip týǵyzyp, olardyń joıylýyna áser etedi. Aerozolderdi paıdalaný kezinde atmosferaǵa hlorftorkómirsýlar, transport jumysy nátıjesinde – kómirsýtekter (benzın jáne t. b.) bólinedi.
Qyshqyldy jaýyn - shashyn – sýda kúkirt qostotyǵymen azottyń erýi nátıjesinde túziletin, jer betine jańbyr, tuman, qar nemese shań arqyly túsetin zattar. Kólge túsip, qyshqyldy jaýyn - shashyn balyqtardyń jáne búkil janýarlardyń jappaı qyrylýyna ákep soqtyrady.
Qazirgi ýaqytta tabıǵı sýlardyń qurǵaýy jáne lastaný qaýpi tur. Adamzat tolyǵymen qurlyqtardyń jer beti sýlaryna kólder men ózenderge táýeldi. Sýdy paıdalaný ylǵı ósip otyr, eń bir qaýpi – onyń qorynyń taýsylýy. Orta Azıa ózenderiniń sýyn ysyrapsyz paıdalaný – Aral teńiziniń joıylýyna ákep soqty. Qaýip ketken teńiz túbindegi tuzdar júzdegen km - ge jelmen taralyp, topyraqtyń tuzdanýyn týdyrady.
Teńiz sýlary da lastanady. Ónerkásip óndiristerine jaqyn jatqan ózender men aǵyn sýlar arqyly teńizge jyl saıyn mıllıondaǵan tonnaǵa deıin hımıalyq qaldyqtar quıylady. Munaı óndirýshi quraldardyń buzylýynan muhıtqa jyl saıyn 5 mln. t munaı túsedi. Munaı sý betinen býlanyp, bakterıalarmen ydyratylady, biraq oǵan deıin kóptegen sý janýarlaryn joıyp, teńiz qustaryna zıan tıgizedi.
Topyraq shekten tys paıdalaný men lastanýǵa ushyraıtyn resýrstardyń biri. Qunarly topyraqtyń aýdanynyń azaıýynyń negizgi sebebi - aýyl sharýashylyqtyń jetilmeýi. Jyrtylǵan jerdiń qunarly qabaty jaýyn-shashynmen nemese ózendermen (sýly erozıa) nemese jelmen shaıylady. Shamadan tys sýǵarý, ásirese ystyq klımattarda topyraqtyń tuzdanýyn týdyrady. Bul da aýylsharýashylyq aınalymynan túsýdiń bir sebebi.
Negizinen topyraqqa qaýipti radıoaktıvti lastaný áser etedi. Uzaq ómir súrýshi radıoaktıvti elementter ekojúıede júzdegen jyldar saqtalady. Olar janýarlar men ósimdikter organızminde jınalyp, túrli aýrýlar týǵyzady.
Qorshaǵan orta, tabıǵat týraly oqýshylardyń úıden daıyndaǵan taqpaqtary bar,
qanekı ol balalardy tyńdaıyq.
Óte jaqsy balalar osy oqyǵan óleńderińniń maǵynasyn túsinip, qorytyndy shyǵaryńdar. Belgili aqyndar, ǵulama jazýshylardyń barlyǵy qorshaǵan orta, tabıǵatty anaǵa teńegen, anańdy qalaı súıseń tabıǵatyńdy da solaı súıip, qorǵaı bil. Tabıǵatty qorǵaý - otandy qorǵaýmen birdeı.
İV. Bekitý.
Jańa taqyrypty suraqtar arqyly bekitý.
1. Qorshaǵan orta degenimiz ne?
2. Sýdy, aýany ne lastaıdy?
3. Topyraqtyń lastanýy nege ákep soǵady?
4. Mysal keltirińder
SÓZJUMBAQ SURAQTARY
1. Qorshaǵan orta týraly ǵylym
2. Jerdiń sý qabaty
3. Atmosferany negizgi lastaýshy kózder
4. Semeı polıgonynda qandaı synaqtar júrgizildi
5. Jerdiń aýa qabaty
6. Zaýyttardan, avtokólikterden shyǵatyn zıandy zat
JAÝAPTAR:
EKOLOGIA
GIDROSFERA
KÓLİKTER
IADROLYQ
ATMOSFERA
TÚTİN
V. Baǵalaý.
Sabaqqa qatysyp otyrǵan oqýshylardyń barlyǵyn baǵalaý
VI. Úıge tapsyrma.
«Qorshaǵan ortanyń lastanýy» mátinin oqý, taqyryp sońyndaǵy suraqtarǵa jaýap berý
VIİ. Qorytyndy.
1. Adam tabıǵat perzenti. Al tabıǵat biz ómir súretin orta. Onsyz ómir súrý múmkin emes. Sondyqtan árbir adamnyń ózi ómir súrgen ortany qorǵaýǵa, aıalaýǵa mindetti. Átteń
biraq sol qorshaǵan ortaǵa qalaı bolsa - solaı qarap, onyń lastanýyna jol beretinder kóp.
Bizdiń mindetimiz qorshaǵan ortany lastanýdan, búlinýden qorǵaý.
2. Búgingi ótken taqyryp boıynsha suraqtaryń bar ma?
3. Sabaq aıaqtaldy. Saý bolyńdar balalar!
Epıgraf: «Adam tabıǵatty tutynýshy ǵana emes, sonymen qatar baǵyndyrýshy.
Biz búginde oǵan táýeldi ǵana emespiz, ol bizge táýeldi» Sh. Aıtmatov
Sabaqtyń taqyryby: Qorshaǵan ortanyń lastanýy
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Qorshaǵan ortanyń lastanýy men qoǵamnyń ekologıalyq máselesi týraly bilimin bekitý, tereńdetý
Damytýshylyq: Ár túrli aqparattarmen jumys isteý daǵdylaryn damytý, alǵan bilimin naqty ómirlik jaǵdaıda qoldana bilýge úıretý.
Tárbıelik: Ekologıalyq máseleler men qorshaǵan ortanyń lastaný suraqtaryn sheshý boıynsha oqýshylardyń adamgershilik, azamattyq ustanymy men ekologıalyq mádenıetin qalyptastyrý
Sabaqtyń mindeti: Taqyryp boıynsha berilgen problemalyq suraqtarǵa taldaý jasatý, sheshim qabyldaý
Sabaqtyń tıpi: Jańa taqyrypty meńgertý
Sabaqtyń túri: Suraq - jaýap, toppen jumys, tapsyrma oryndatý
Ádis - tásili: Aýyzsha áńgimeleý
Pánaralyq baılanys: Jaratylystaný - Ekologıa
Kórnekilik: Fotosýretter, ulaǵatty sózder, tirek - syzbalar, Qazaqstannyń fızıkalyq kartasy, kartochka, test
Sabaq barysy: İ. Uıymdastyrý
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
İİİ. Jańa materıaldy ıgertý
İV. Bekitý
V. Baǵalaý
Vİ. Qorytyndy
Vİİ. Úıge tapsyrma
İ. Uıymdastyrý.
Oqýshylarmen sálemdesý. Oqý - qural jabdyqtaryn qadaǵalaı otyryp, túgendeý.
Kóńil kúılerine mán bere otyryp, úıge berilgen tapsyrmany suraý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Oqýshylardyń nazaryn úı tapsyrmasyna aýdaramyn da, tómengi suraqtardy qoıamyn:
1. Adamdardyń sharýashylyq áreketinen tabıǵattyń ózgerýin neden baıqaýǵa bolady?
2. Úlken qalalardyń shoǵyrlanýy tabıǵı ortaǵa qandaı áserin tıgizdi?
3. Jer sharyndaǵy adam sanynyń kúrt kóbeıý nege ákep soqty?
4. Tabıǵı júıeniń túpkilikti ózgerýinen qandaı problemalar týyndaýy múmkin?
5. Aýa raıynyń kúrt jylynýynyń saldary qandaı bolmaq?
Búgingi sabaqta úı tapsyrmasy mynadaı oqýshylardan aýyzsha suralady:
Qazbekova G., Aqsaqalov J., Sovetqalı J., Melsov A., Dáýletbaeva Sh.
Atalǵan oqýshylardan úı tapsyrmasy aýyzsha túrde suralady. Al qalǵan oqýshylarǵa
kartochkalarmen jumys tapsyrmasy beriledi.
Kartochka № 1
Qazirgi kezde adamdardyń sharýashylyq qyzmeti tabıǵat tepe - teńdigine qalaı áser etip otyr
Kartochka № 2
Ormanǵa demalýǵa barǵanda jaqqan otyndy óshirmese tabıǵı ortaǵa qandaı zıan keltiredi
Kartochka № 3
Ónerkásip oryndarynyń tabıǵatqa ákeletin zalaly
Kartochka № 4
Erte kezdegi adamdar tabıǵatty qalaı paıdalandy
Kartochka №5
Ne sebepti qala men ormanda aýanyń quramy birkelki emes?
Kartochka №6
Aýa qandaı jaǵdaılardan lastanady?
İİİ. Jańa materıaldy ıgertý.
Kirispe.
Jańa sabaqty túsindirmes buryn mynadaı problemalyq suraqtar qoıamyn
1. Eger adam tabıǵatty qorǵamasa qandaı jaǵdaı bolar edi?
2. Tabıǵatty qorǵaý úshin qandaı shara qoldaný kerek?
Oqýshylarmen birigip mynadaı qorytyndy jasaımyn.
1. Óndiris oryndarynda birtindep tazalaýshy qondyrǵylardy ornatý.
2. Zıany az degen otyn túrlerin paıdalaný.
3. Qaldyqsyz tehnologıaǵa kóshý.
4. Tabıǵı baılyqty tıimdi paıdalaný.
5. Flora men faýnanyń joıylyp ketýinen saqtaıtyn is - sharalardy jedel túrde uıymdastyrý.
Búgin bizdiń ótetin taqyrybymyz «Qorshaǵan ortanyń lastanýy».
«Qorshaǵan orta» sózine túsinik berý. Qorshaǵan orta - adamdar, ósimdikpen janýarlar dúnıesiniń birlesip ómir súrý ortasy. Onyń quramyna gıdrosfera, atmosfera, lıtosfera, bıosfera men jerge jaqyn ǵaryshtyq keńistik jatady. Adam tabıǵattyń bir bólshegi bolǵandyqtan, tabıǵattan tys ómir súre almaıdy.
Erte zamannan beri dúnıejúzindegi barlyq adamdar óziniń ómir súrýine qajetti zattardyń bárin tabıǵat qazynasynan alyp keledi. Adamdar qajetti zattardy kereginshe alyp qana qoımaı, olardyń tabıǵı ortasynyń ózgerýine áser etip otyr. Sonyń biri qorshaǵan tabıǵı ortanyń lastanýy. Adamzat ómir súrip jatqan qorshaǵan ortanyń lastanýy degenimiz - aýanyń, jer men sýdyń tabıǵı taza qasıetteriniń qolaısyz ózgeristerge ushyraýy. Olar adamdardyń desaýlyǵyna, ósimdikterdiń ósýine, janýarlardyń tirshilik etýine kesirin tıgizýi múmkin.
Jer qoınaýynan jylyna 100 mlrd. tonna taý jynystary qazyp alynady. Onyń tek qana 10%- y ǵana daıyn ónim retinde shyqsa, qalǵany óndiristik qaldyq tabıǵatty naǵyz lastaýshy bolyp eseptelinedi. Elektr energıasyn alý úshin tonnalaǵan otyn jaǵylady.
Aýany negizgi lastaýshy kózder - avtokólikter. Jeńil avtokólikter 1 km. Qashyqtyqtyń ózine tórt adamnan turatyn januıanyń bir jyldyq ottegin paıdalanady. Ekinshiden, zaýyt - fabrıkalardyń tútini, aýyldyq úılerdiń murjalarynyń tútini, orman órtteri t. b. Olar atmosferadaǵy sý býlarymen aralasyp, qyshqyl jańbyrdy túzip, jerge jaýyn - shashyn kúıinde qaıta túsedi. Ondaı jańbyrlar aınalamyzdaǵy egistik jerlerge, ormandarǵa, sý janýarlaryna úlken qaýip týǵyzyp, olardyń joıylýyna áser etedi. Aerozolderdi paıdalaný kezinde atmosferaǵa hlorftorkómirsýlar, transport jumysy nátıjesinde – kómirsýtekter (benzın jáne t. b.) bólinedi.
Qyshqyldy jaýyn - shashyn – sýda kúkirt qostotyǵymen azottyń erýi nátıjesinde túziletin, jer betine jańbyr, tuman, qar nemese shań arqyly túsetin zattar. Kólge túsip, qyshqyldy jaýyn - shashyn balyqtardyń jáne búkil janýarlardyń jappaı qyrylýyna ákep soqtyrady.
Qazirgi ýaqytta tabıǵı sýlardyń qurǵaýy jáne lastaný qaýpi tur. Adamzat tolyǵymen qurlyqtardyń jer beti sýlaryna kólder men ózenderge táýeldi. Sýdy paıdalaný ylǵı ósip otyr, eń bir qaýpi – onyń qorynyń taýsylýy. Orta Azıa ózenderiniń sýyn ysyrapsyz paıdalaný – Aral teńiziniń joıylýyna ákep soqty. Qaýip ketken teńiz túbindegi tuzdar júzdegen km - ge jelmen taralyp, topyraqtyń tuzdanýyn týdyrady.
Teńiz sýlary da lastanady. Ónerkásip óndiristerine jaqyn jatqan ózender men aǵyn sýlar arqyly teńizge jyl saıyn mıllıondaǵan tonnaǵa deıin hımıalyq qaldyqtar quıylady. Munaı óndirýshi quraldardyń buzylýynan muhıtqa jyl saıyn 5 mln. t munaı túsedi. Munaı sý betinen býlanyp, bakterıalarmen ydyratylady, biraq oǵan deıin kóptegen sý janýarlaryn joıyp, teńiz qustaryna zıan tıgizedi.
Topyraq shekten tys paıdalaný men lastanýǵa ushyraıtyn resýrstardyń biri. Qunarly topyraqtyń aýdanynyń azaıýynyń negizgi sebebi - aýyl sharýashylyqtyń jetilmeýi. Jyrtylǵan jerdiń qunarly qabaty jaýyn-shashynmen nemese ózendermen (sýly erozıa) nemese jelmen shaıylady. Shamadan tys sýǵarý, ásirese ystyq klımattarda topyraqtyń tuzdanýyn týdyrady. Bul da aýylsharýashylyq aınalymynan túsýdiń bir sebebi.
Negizinen topyraqqa qaýipti radıoaktıvti lastaný áser etedi. Uzaq ómir súrýshi radıoaktıvti elementter ekojúıede júzdegen jyldar saqtalady. Olar janýarlar men ósimdikter organızminde jınalyp, túrli aýrýlar týǵyzady.
Qorshaǵan orta, tabıǵat týraly oqýshylardyń úıden daıyndaǵan taqpaqtary bar,
qanekı ol balalardy tyńdaıyq.
Óte jaqsy balalar osy oqyǵan óleńderińniń maǵynasyn túsinip, qorytyndy shyǵaryńdar. Belgili aqyndar, ǵulama jazýshylardyń barlyǵy qorshaǵan orta, tabıǵatty anaǵa teńegen, anańdy qalaı súıseń tabıǵatyńdy da solaı súıip, qorǵaı bil. Tabıǵatty qorǵaý - otandy qorǵaýmen birdeı.
İV. Bekitý.
Jańa taqyrypty suraqtar arqyly bekitý.
1. Qorshaǵan orta degenimiz ne?
2. Sýdy, aýany ne lastaıdy?
3. Topyraqtyń lastanýy nege ákep soǵady?
4. Mysal keltirińder
SÓZJUMBAQ SURAQTARY
1. Qorshaǵan orta týraly ǵylym
2. Jerdiń sý qabaty
3. Atmosferany negizgi lastaýshy kózder
4. Semeı polıgonynda qandaı synaqtar júrgizildi
5. Jerdiń aýa qabaty
6. Zaýyttardan, avtokólikterden shyǵatyn zıandy zat
JAÝAPTAR:
EKOLOGIA
GIDROSFERA
KÓLİKTER
IADROLYQ
ATMOSFERA
TÚTİN
V. Baǵalaý.
Sabaqqa qatysyp otyrǵan oqýshylardyń barlyǵyn baǵalaý
VI. Úıge tapsyrma.
«Qorshaǵan ortanyń lastanýy» mátinin oqý, taqyryp sońyndaǵy suraqtarǵa jaýap berý
VIİ. Qorytyndy.
1. Adam tabıǵat perzenti. Al tabıǵat biz ómir súretin orta. Onsyz ómir súrý múmkin emes. Sondyqtan árbir adamnyń ózi ómir súrgen ortany qorǵaýǵa, aıalaýǵa mindetti. Átteń
biraq sol qorshaǵan ortaǵa qalaı bolsa - solaı qarap, onyń lastanýyna jol beretinder kóp.
Bizdiń mindetimiz qorshaǵan ortany lastanýdan, búlinýden qorǵaý.
2. Búgingi ótken taqyryp boıynsha suraqtaryń bar ma?
3. Sabaq aıaqtaldy. Saý bolyńdar balalar!
You Might Also Like
