Án bulbuly - Birjan sal
«Án bulbuly - Birjan sal»
Maqsaty: qazaq halqynyń tanymal aqyn, ánshisi Birjan sal ómirimen, shyǵarmashylyǵymen tanystyrý, onyń halqyna qaldyrǵan mol murasyn urpaqqa jetkize otyryp jerles aqyn kompozıtordy ánderin qurmetteýge shaqyrý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta «Jerles kompozıtor - Birjan aǵa» taqyrybynda Birjan ómirinen, shyǵarmashylyǵynan sýretter.
1. Birjan sal ómirbaıany
2. Shyǵarmashylyǵy
3. Abaımen kezdesýi
1. Birjan sal ómirbaıany
Qojaǵululy Birjan (1825 - 1897) – qazaq halqynyń áıgili ánshi - kompozıtory, aqyn. Sońǵy derekterge súıensek jáne eń bastysy Birjannyń óz óleńderine taban tiresek - ol 1925 jyly naýryz aıynda Ǵ. Músirepovtiń týǵan aýyly Jańajoldan 4 - 5 shaqyrym jerdegi «Qojaǵul búrkeýi» delinetin qalyń orman mekendegen Bertis aýylyndaǵy zerger Turlybaı Qojaǵululynyń otbasynda týǵan. Topyraq buıyrǵan jeri Aqmola oblysynyń Eńbekshilder aýdanyna qarasty Qojaǵul búrkeýi degen jer. Shyqqan tegi — Orta júz Aqsary Kereı, onyń ishinde Kóshebe. Úlken ákesi Qojaǵul Bertisuly Reseı otarshylarynyń qysymyn kórip, 1826 jyly Kókshetaý, Aqmola óńirine qaraı qonys aýystyrýǵa májbúr bolady. Bozbala kezinen ánshi - aqyndardyń qasyna erip, toı - dýmannyń sánine aınalady. Shóje, Salǵara, Tolybaı, Orynbaı, Núrkeı, Segizseri, Arystan tárizdi óner ıeleri – Birjan saldyń ustazdary. Birjan sal alǵashqyda Qyzyljardaǵy eki jyldyq orys - qazaq mektebin oqyp bitirgen. Sonan soń osyndaǵy medresege oqýǵa túsedi. Onyń óner jolyna birjola bet burýy osy medreseden bastalady. Óıtkeni, medresede ustazdyq etken Imaǵambet Yrǵyzbekuly, Kórpesh Bahramuly degen kisiler Kóshebeli kóp Kereıge attary málim aqyn, ónerpaz bolǵan. Bular Birjanǵa dinı ǵıbadatshylyqqa qosa, án - kúı ónerin, aqyndyq - jyrshylyqty, qol óneriniń alýan túrlerin, atbegilikti, ańshylyq - saıatshylyqty úıretken. Tipten toǵyzqumalaq, doıby oıyndaryna deıin tereń meńgerip shyǵýǵa mán berilgen. Iaǵnı, Birjannyń bolashaq sal - seri ataǵyna laıyq bolyp, ónerdiń úlken jolyna túsýine birden - bir negiz bolǵan. Ol Qyzyljar medresesinen arab, parsy, shaǵataı tilin meńgerip, oń - solyn tanyp, óz ortasynyń saýatty adamy bolyp shyqqan. Birjan sal ómirinde tórt ret nekeli bolyp, on bir ul súıgen adam. Birinshi áıeli Balqashtan - Aqyl, Altynbek, Ádilbek, Maqulbek, ekinshi áıeli Láıládan - Ahmetjan, Ahmetbek, úshinshi áıeli Aıtbaıdan - Ahmetqalı, Aıtjan, Aıtmuhammed, tórtinshi áıeli Ápishten - Temirtas, Qalken esimdi uldar týǵan. Áleýmettik aýyrtpalyq, repressıa zobalańy, soǵys saldarynan osy balalardyń ishinde tek Temirtastan ǵana urpaq jalǵasty. Temirtastan Muhammedqalı týǵan. Birjan Turlybaıdyń balasy. Atasy nemeresin baýyryna basyp, ejelden erke ósiredi. Ata men áje tárbıesin kórip ósken erke Birjan «Balasy Qojaǵuldyń Birjan salmyn» dep jar salatyn sodan. Dáýletti atasynyń tárbıesinde ósken Birjan turmys tarshylyǵyn kórmeı, erkin er jetedi. Bas erkindigi ózindegi talantty bala jas shaǵynan dombyramen án salýǵa, óleń sóz qıystyrýǵa beıimdigin baıqatady. Óleńge qumar jas tar aıada ońalmaı, oshaq basy, ot anasy áńgimelerinen bıik turyp, el tamsandyrar seriler ómirine qyzyǵyp, ózi de saldyq, serilik qura bastaıdy. Osy ánshiliginiń, aqyndyǵynyń arqasynda Birjan alty alashqa ońaı tanylyp, keıingige ertegideı jetip, qazaqtyń erekshe salt - dástúri serilik dástúrin shyńǵa shyǵarǵan janǵa aınalady. Ol tek Kókshetaý aımaǵy ǵana emes, búkil Saryarqaǵa tanylyp, keıinderi qazaq ádebıetiniń bıik tulǵasyna aınalady. Jaıaý Musa, Úkili Ybyraı, balýan Sholaq sekildi ánshi - aqyndar Birjan jolyn jalǵastyrýshy bolyp, sonyń jolymen júrgen jandar edi. Birjannyń ár áni erekshe jaǵdaılarda, erekshe jaılarda týady. Májilis quryp otyrǵan shaqtarda, ıa bolmasa kóńilinde qalǵan bir túıtkil jaılarǵa baılanysty Birjan án shyǵara beredi.
1 - oqýshy: Balasy Qojaǵuldyń Birjan salmyn,
Adamǵa zıany joq júrgen janmyn.
Qasyńa meni sender nege almaısyń,
Ózim súńqar, ózim sal, kimge zarmyn.
Jasym bar jıyrmada jasyrmaımyn
Basymnan dushpan sózin asyrmaımyn.
Basymnan dushpan sózi asyp ketse,
Sen túgil, patshaǵa da bas urmaımyn, -
dep aqyndyq qýatynyń zorlyǵyn, shalqar talantynyń bar ekenin eskertip, bıik joǵary áýenmenen aıtady. Osydan - aq Birjannyń aqyndyq qýatyn tanımyz. Aqyn sózin ádemi órnektep, soǵan saı qýatty ánmenen qosady. Iaǵnı, ol qazaq dalasyndaǵy birikken, toǵyspaly óner túrin sazgerlik, aqyndyq, ánshilik sıpatta úsh toǵystyń basyn qosqan aıryqsha talant. Birjan eń bastysy aqyn ekendigi málim. Sozady Birjan daýsyn qońyr qazdaı, basqaǵa bir ózińnen júrmin jazbaı, sekildi sózderi Birjannyń aqyndyq kúshin kórsetedi.
Maqsaty: qazaq halqynyń tanymal aqyn, ánshisi Birjan sal ómirimen, shyǵarmashylyǵymen tanystyrý, onyń halqyna qaldyrǵan mol murasyn urpaqqa jetkize otyryp jerles aqyn kompozıtordy ánderin qurmetteýge shaqyrý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta «Jerles kompozıtor - Birjan aǵa» taqyrybynda Birjan ómirinen, shyǵarmashylyǵynan sýretter.
1. Birjan sal ómirbaıany
2. Shyǵarmashylyǵy
3. Abaımen kezdesýi
1. Birjan sal ómirbaıany
Qojaǵululy Birjan (1825 - 1897) – qazaq halqynyń áıgili ánshi - kompozıtory, aqyn. Sońǵy derekterge súıensek jáne eń bastysy Birjannyń óz óleńderine taban tiresek - ol 1925 jyly naýryz aıynda Ǵ. Músirepovtiń týǵan aýyly Jańajoldan 4 - 5 shaqyrym jerdegi «Qojaǵul búrkeýi» delinetin qalyń orman mekendegen Bertis aýylyndaǵy zerger Turlybaı Qojaǵululynyń otbasynda týǵan. Topyraq buıyrǵan jeri Aqmola oblysynyń Eńbekshilder aýdanyna qarasty Qojaǵul búrkeýi degen jer. Shyqqan tegi — Orta júz Aqsary Kereı, onyń ishinde Kóshebe. Úlken ákesi Qojaǵul Bertisuly Reseı otarshylarynyń qysymyn kórip, 1826 jyly Kókshetaý, Aqmola óńirine qaraı qonys aýystyrýǵa májbúr bolady. Bozbala kezinen ánshi - aqyndardyń qasyna erip, toı - dýmannyń sánine aınalady. Shóje, Salǵara, Tolybaı, Orynbaı, Núrkeı, Segizseri, Arystan tárizdi óner ıeleri – Birjan saldyń ustazdary. Birjan sal alǵashqyda Qyzyljardaǵy eki jyldyq orys - qazaq mektebin oqyp bitirgen. Sonan soń osyndaǵy medresege oqýǵa túsedi. Onyń óner jolyna birjola bet burýy osy medreseden bastalady. Óıtkeni, medresede ustazdyq etken Imaǵambet Yrǵyzbekuly, Kórpesh Bahramuly degen kisiler Kóshebeli kóp Kereıge attary málim aqyn, ónerpaz bolǵan. Bular Birjanǵa dinı ǵıbadatshylyqqa qosa, án - kúı ónerin, aqyndyq - jyrshylyqty, qol óneriniń alýan túrlerin, atbegilikti, ańshylyq - saıatshylyqty úıretken. Tipten toǵyzqumalaq, doıby oıyndaryna deıin tereń meńgerip shyǵýǵa mán berilgen. Iaǵnı, Birjannyń bolashaq sal - seri ataǵyna laıyq bolyp, ónerdiń úlken jolyna túsýine birden - bir negiz bolǵan. Ol Qyzyljar medresesinen arab, parsy, shaǵataı tilin meńgerip, oń - solyn tanyp, óz ortasynyń saýatty adamy bolyp shyqqan. Birjan sal ómirinde tórt ret nekeli bolyp, on bir ul súıgen adam. Birinshi áıeli Balqashtan - Aqyl, Altynbek, Ádilbek, Maqulbek, ekinshi áıeli Láıládan - Ahmetjan, Ahmetbek, úshinshi áıeli Aıtbaıdan - Ahmetqalı, Aıtjan, Aıtmuhammed, tórtinshi áıeli Ápishten - Temirtas, Qalken esimdi uldar týǵan. Áleýmettik aýyrtpalyq, repressıa zobalańy, soǵys saldarynan osy balalardyń ishinde tek Temirtastan ǵana urpaq jalǵasty. Temirtastan Muhammedqalı týǵan. Birjan Turlybaıdyń balasy. Atasy nemeresin baýyryna basyp, ejelden erke ósiredi. Ata men áje tárbıesin kórip ósken erke Birjan «Balasy Qojaǵuldyń Birjan salmyn» dep jar salatyn sodan. Dáýletti atasynyń tárbıesinde ósken Birjan turmys tarshylyǵyn kórmeı, erkin er jetedi. Bas erkindigi ózindegi talantty bala jas shaǵynan dombyramen án salýǵa, óleń sóz qıystyrýǵa beıimdigin baıqatady. Óleńge qumar jas tar aıada ońalmaı, oshaq basy, ot anasy áńgimelerinen bıik turyp, el tamsandyrar seriler ómirine qyzyǵyp, ózi de saldyq, serilik qura bastaıdy. Osy ánshiliginiń, aqyndyǵynyń arqasynda Birjan alty alashqa ońaı tanylyp, keıingige ertegideı jetip, qazaqtyń erekshe salt - dástúri serilik dástúrin shyńǵa shyǵarǵan janǵa aınalady. Ol tek Kókshetaý aımaǵy ǵana emes, búkil Saryarqaǵa tanylyp, keıinderi qazaq ádebıetiniń bıik tulǵasyna aınalady. Jaıaý Musa, Úkili Ybyraı, balýan Sholaq sekildi ánshi - aqyndar Birjan jolyn jalǵastyrýshy bolyp, sonyń jolymen júrgen jandar edi. Birjannyń ár áni erekshe jaǵdaılarda, erekshe jaılarda týady. Májilis quryp otyrǵan shaqtarda, ıa bolmasa kóńilinde qalǵan bir túıtkil jaılarǵa baılanysty Birjan án shyǵara beredi.
1 - oqýshy: Balasy Qojaǵuldyń Birjan salmyn,
Adamǵa zıany joq júrgen janmyn.
Qasyńa meni sender nege almaısyń,
Ózim súńqar, ózim sal, kimge zarmyn.
Jasym bar jıyrmada jasyrmaımyn
Basymnan dushpan sózin asyrmaımyn.
Basymnan dushpan sózi asyp ketse,
Sen túgil, patshaǵa da bas urmaımyn, -
dep aqyndyq qýatynyń zorlyǵyn, shalqar talantynyń bar ekenin eskertip, bıik joǵary áýenmenen aıtady. Osydan - aq Birjannyń aqyndyq qýatyn tanımyz. Aqyn sózin ádemi órnektep, soǵan saı qýatty ánmenen qosady. Iaǵnı, ol qazaq dalasyndaǵy birikken, toǵyspaly óner túrin sazgerlik, aqyndyq, ánshilik sıpatta úsh toǵystyń basyn qosqan aıryqsha talant. Birjan eń bastysy aqyn ekendigi málim. Sozady Birjan daýsyn qońyr qazdaı, basqaǵa bir ózińnen júrmin jazbaı, sekildi sózderi Birjannyń aqyndyq kúshin kórsetedi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
