Qosh keldiń, Áz Naýryz!
Qosh keldiń, Áz Naýryz!
Zalda ásem áýen oınap turady.
Mádıe júgirip kiredi. «Qutty bolsyn Naýryz!» dep shyr kóbelek aınalyp, artynan bir top balalar bılep kiredi ásem áýenmen.
Tárbıeshi: Armysyzdar qurmetti qonaqtar. Ulystyń uly, kúni - Naýryz qutty bolsyn!
Kele jatyr jylymyz,
Meıramdaımyz muny biz.
Halqy súıgen meıramdy
Qarsy alaıyq Naýryzdy!
Ata - analardy madaqtaý. Balabaqsha ishinde ótilgen kórmege qatysqandary úshin.
Naýryz meıramy qarsańynda «Shabyt» sándik qoldanbaly kórmege belsene qatysqany úshin Ismagýlov (Ilına Ekaterına) otbasy marapattalady. (Merekeniń otbasy)
Tárbıeshi: Endeshe mekteppen sabaqtastyq bolǵandyqtan, ortaǵa mektep aldy daıarlyq tobyn shaqyraıyq qonaqqa, ulystyń uly kúnin bizben birge qarsy alyńyzdar.
Tárbıeshi: shashý shashý. Sálem berdik, biz sizge!
Tárbıeshi: Raqmet, Tórletińizder. Naýryz jyl basy, naýryz qýanysh merekesi.
Tárbıeshi: Endeshe «Tulparym», áni uldardyń oryndaýynda.
Tárbıeshi: jaraısyńdar! Rahmet.
Tárbıeshi: Qonaqtar bizge de qur kelmepti ózderimen ónerlerinde ala kelipti qarsy alaıyq "Kórinis»
Tárbıeshi: Rahmet sizderge tamasha
Tárbıeshi: Kelesi kezekti osynaý qasıetti merekege arnalǵan taqpaqtarǵa beremiz.
Baıaý samal esedi,
Sıqyrly qobyz sekildi,
Úlkender de jastar da,
Naýryzǵa asyǵyp keledi.
Kelińizder, kelińizder!
Báıge men aıtys bolady,
Osy meıramda kórsetińder,
Boıdaǵy bar ónerdi.
Mádı
Kóktem keldi, balaqaı,
Jasardy jer, alaqaı.
Naýryz toıyn toılaıyq,
Ásem ánge salaıyq.
Sálimgereı
Kel balalar oınaıyq,
Naýryz toıyn toılaıyq
Baıandy bop mereke
Qyr gúlindeı jaınaıyq
Aıarı
Ulys oń bolsyn. Aq mol bolsyn!
Qaıda barsań, jol bolsyn
Tórt túlik aqty bolsyn,
Ulys bereke bersin,
Bále – jala jerge ensin
Mıras
Bata berip atamyz,
Bata berip ájemiz
Tátti bolyp jasaǵan
Kójeden dám tatamyz
Mereke
Tárbıeshi: bárekeldi balalar. Taqpaqty sondaı jaqsy aıtady ekensińder.
Tárbıeshi: Al endi, kúsh synasýǵa, árkimniń óz eptiligin synaýǵa ýaqyt kelip jetti.
Oıyn: « Kúsh synasý»
Tárbıeshi: kelesi kezekti myń buralǵan bıshilerge de, kezek kelipti, endeshe
Bı: «Kókpar»
Tárbıeshi: rahmet bárekeldi endeshe, kezekti qonaq balalardyń taqpaqtaryn tamashalaıyq.
Tárbıeshi: órkenderiń óssin jaraısyńdar!
Tárbıeshi: Án: «Qulynshaq», Mektep aldy daıarlyq top balalarynyń oryndaýynda. Rahmet......
Tárbıeshi: rahmet jaraısyńdar! Endeshe, oıyn: «Asa taıaq» oıynnyń sharty: balalar shattyq sheńber quryp otyrady. Al tárbıeshi án áýen bastalǵanda balalardy aılanyp júrip, eki balanyń arasyna asa taıaqty tastaıdy. Sol kezde, eki bala teń turyp áýen bastalǵanda sheńbermen júgirip kim tez asa taıaqty alsa sol jeńimpaz atalady.
Tárbıeshi: Oı qandaı keremet oınaısyńdar rahmet.
Tárbıeshi: myń buralǵan qyzdardyń oryndaýynda bı «Dombyra» qarsy alyńyzdar.
Tárbıeshi. Bárekeldi balalar rahmet.
Tárbıeshi: kelesi kezekti ulystyń uly kúnine arnalǵan «Naýryz kóktem» ánin qarsy alyńyzdar balalardyń oryndaýynda.
Osymen merekelik is – sharamyz aıaqtaldy, kelgenderińizge kópten - kóp rahmet deı otyryp dastarhanǵa Naýryz kójege shaqyramyz. «Ulystyń uly kúni naýryz meıramy qutty bolsyn!
Aqmola oblysy, Esil aýdanynyń Esil qalasy
«Esil aýdanynyń bilim berý bólimi Esil qalalyq
№3 «Balbóbek» bóbek balabaqshasy MKQ
tárbıeshisi: Murathan Gúlbaqsha
Zalda ásem áýen oınap turady.
Mádıe júgirip kiredi. «Qutty bolsyn Naýryz!» dep shyr kóbelek aınalyp, artynan bir top balalar bılep kiredi ásem áýenmen.
Tárbıeshi: Armysyzdar qurmetti qonaqtar. Ulystyń uly, kúni - Naýryz qutty bolsyn!
Kele jatyr jylymyz,
Meıramdaımyz muny biz.
Halqy súıgen meıramdy
Qarsy alaıyq Naýryzdy!
Ata - analardy madaqtaý. Balabaqsha ishinde ótilgen kórmege qatysqandary úshin.
Naýryz meıramy qarsańynda «Shabyt» sándik qoldanbaly kórmege belsene qatysqany úshin Ismagýlov (Ilına Ekaterına) otbasy marapattalady. (Merekeniń otbasy)
Tárbıeshi: Endeshe mekteppen sabaqtastyq bolǵandyqtan, ortaǵa mektep aldy daıarlyq tobyn shaqyraıyq qonaqqa, ulystyń uly kúnin bizben birge qarsy alyńyzdar.
Tárbıeshi: shashý shashý. Sálem berdik, biz sizge!
Tárbıeshi: Raqmet, Tórletińizder. Naýryz jyl basy, naýryz qýanysh merekesi.
Tárbıeshi: Endeshe «Tulparym», áni uldardyń oryndaýynda.
Tárbıeshi: jaraısyńdar! Rahmet.
Tárbıeshi: Qonaqtar bizge de qur kelmepti ózderimen ónerlerinde ala kelipti qarsy alaıyq "Kórinis»
Tárbıeshi: Rahmet sizderge tamasha
Tárbıeshi: Kelesi kezekti osynaý qasıetti merekege arnalǵan taqpaqtarǵa beremiz.
Baıaý samal esedi,
Sıqyrly qobyz sekildi,
Úlkender de jastar da,
Naýryzǵa asyǵyp keledi.
Kelińizder, kelińizder!
Báıge men aıtys bolady,
Osy meıramda kórsetińder,
Boıdaǵy bar ónerdi.
Mádı
Kóktem keldi, balaqaı,
Jasardy jer, alaqaı.
Naýryz toıyn toılaıyq,
Ásem ánge salaıyq.
Sálimgereı
Kel balalar oınaıyq,
Naýryz toıyn toılaıyq
Baıandy bop mereke
Qyr gúlindeı jaınaıyq
Aıarı
Ulys oń bolsyn. Aq mol bolsyn!
Qaıda barsań, jol bolsyn
Tórt túlik aqty bolsyn,
Ulys bereke bersin,
Bále – jala jerge ensin
Mıras
Bata berip atamyz,
Bata berip ájemiz
Tátti bolyp jasaǵan
Kójeden dám tatamyz
Mereke
Tárbıeshi: bárekeldi balalar. Taqpaqty sondaı jaqsy aıtady ekensińder.
Tárbıeshi: Al endi, kúsh synasýǵa, árkimniń óz eptiligin synaýǵa ýaqyt kelip jetti.
Oıyn: « Kúsh synasý»
Tárbıeshi: kelesi kezekti myń buralǵan bıshilerge de, kezek kelipti, endeshe
Bı: «Kókpar»
Tárbıeshi: rahmet bárekeldi endeshe, kezekti qonaq balalardyń taqpaqtaryn tamashalaıyq.
Tárbıeshi: órkenderiń óssin jaraısyńdar!
Tárbıeshi: Án: «Qulynshaq», Mektep aldy daıarlyq top balalarynyń oryndaýynda. Rahmet......
Tárbıeshi: rahmet jaraısyńdar! Endeshe, oıyn: «Asa taıaq» oıynnyń sharty: balalar shattyq sheńber quryp otyrady. Al tárbıeshi án áýen bastalǵanda balalardy aılanyp júrip, eki balanyń arasyna asa taıaqty tastaıdy. Sol kezde, eki bala teń turyp áýen bastalǵanda sheńbermen júgirip kim tez asa taıaqty alsa sol jeńimpaz atalady.
Tárbıeshi: Oı qandaı keremet oınaısyńdar rahmet.
Tárbıeshi: myń buralǵan qyzdardyń oryndaýynda bı «Dombyra» qarsy alyńyzdar.
Tárbıeshi. Bárekeldi balalar rahmet.
Tárbıeshi: kelesi kezekti ulystyń uly kúnine arnalǵan «Naýryz kóktem» ánin qarsy alyńyzdar balalardyń oryndaýynda.
Osymen merekelik is – sharamyz aıaqtaldy, kelgenderińizge kópten - kóp rahmet deı otyryp dastarhanǵa Naýryz kójege shaqyramyz. «Ulystyń uly kúni naýryz meıramy qutty bolsyn!
Aqmola oblysy, Esil aýdanynyń Esil qalasy
«Esil aýdanynyń bilim berý bólimi Esil qalalyq
№3 «Balbóbek» bóbek balabaqshasy MKQ
tárbıeshisi: Murathan Gúlbaqsha
You Might Also Like
