InfoHub Logo

«Qosh keldiń, Jańa Jyl!»
Júrgizýshiniń daýysy tys jerden shyǵady.

Júrgizýshi: Tezirek, tezdetip, munda jınalyńdar,
Bastalady Jańa jyldyq karnaval
Maska da bar, bı de bar, asyǵyńdar.
Shyrsha janynda qonaqty qarsy alyńdar.
Shyrsha toıynyń ıelerin qarsy alaıyq! Balalar eki - ekiden áýenmen zalǵa kiredi.

Júrgizýshi: Armysyzdar, qurmetti áriptester, ata - analar, súıkimdi balalar!
Jańa jyl - jańa qadam, jańa baǵyt,
Bolashaq syılaıtyndaı jańa baqyt.
Meshin jyly kep qaldy ortamyzǵa,
Jaqsylyqpen jalǵassyn jańa ýaqyt.
Qutty bolsyn Jańa jyl, barsha halyq,
Qýanyshqa, shattyqqa tamsanaıyq.
Birimizge shynaıy tilek tilep,
Bar álemge baqytpen jar salaıyq!
Sender búgin sándi kıinip, ádemi bolyp ketipsińder. Shyrsha toıyna orman ańdary da, súıikti keıipkerlerde kelipti.
Balalar, búgin qandaı mereke?
Balalar: Jańa jyl merekesi.

Júrgizýshi: Jańa jyl merekesi demekshi, ol álemdegi eń kóp taraǵan, ári eń keremet toılanatyn mereke eken. Bul kúni qýanbaǵan jan qalmaıdy. Báriniń júzinde kúlki men shattyq. Álemniń ár jerinde ot shashýlar shashylyp, Jańa jyldyq shyrshalar boı kóterip, eńbektegen baladan eńkeıgen qarıaǵa deıin baqyttyń qushaǵynda júredi eken! Sizder bilesizder me, baıaǵy ótken zamanda Kishi Azıa dep atalatyn qazirgi Túrkıa jerinde Nıkolas atty shirkeý qyzmetkeri turypty. Shamamen 255 - 257 jyldary týylǵan Nıkolas ata - anasynan erte aıyrylyp, shirkeýde qyzmet jasaıtyn kókesiniń tárbıesinde bolady. Nıkolas ata - anasynan mol mura ıelenip
qalady. Kale qalasynyń mańyndaǵy Lıkıı degen jerde bar mal - múlkinen aıyrylyp qalǵan 3 qyzy bar kisi bolypty. İsherge tamaǵy taýsylǵan ákesine kópester otbasyndaǵy qyzdarǵa quda túsý kerektigin eskertedi. Biraq sol zamanda turmysqa shyǵyp, otbasy qurý úshin qyzdyń jasaýy jaqsy bolý kerek eken. Amaly bolmaǵan ákesi úlken qyzyn kúńdikke satýǵa májbúr bolady. Úlken qyzyna mán - jaıdy túsindirip aıtady. Ol bárin túsinip, pesh janyna shulyǵyn qoıyp, uıyqtap qalady. Tańerteń uıqydan turyp, shulyǵyn alsa, úlken qyzy shulyǵynyń ishinen syńǵyrlaǵan tıyndardyń daýsyn estip, ákesine qýana júgiredi. Osylaısha úlken qyzy kúńdikten qutylady. Ortanshy qyzy kúńdikke satylýy tıis túni de osyndaı jaǵdaı qaıtalanyp, ol da azapqa toly ómirden qutylady. Kezek kishi qyzyna kelgende ákesi jaqsylyq jasap júrgen kim ekenin anyqtaý úshin túnde uıyqtamaı ańdıdy. Ol Nıkolas ekenin bilip, qatty qýanyp, alǵysyn aıtady. Nıkolas biraq bul jaǵdaıdy eshkimge aıtpaýdy suraıdy. Osylaısha, Nıkolas muqtaj jandarǵa jasyryn kómektesýin jalǵastyrady. Nıkolas adamdarǵa qudaıdy qalaı senýdiń, kómekke zárý adamdarǵa qol ushyn berýdiń jarqyn úlgisin kórsetip, adamdardyń esinde máńgige qaldy. Osy kezden bastap adamdar Nıkolasty Santa Klaýs, ıaǵnı kıeli Nıkolas dep atap ketti. Balalar jyl saıyn Jańa jyldy, Santa Klaýsty asyǵa kútedi. Sebebi, Jańa jyl – syılyq berý men syılyq alý ýaqyty. Adamdar Santa Klaýsty ár elde túrlishe ataıdy, mysaly, Reseıde Ded Moroz, Fransıada Per Noel, Japonıada Segasý - san dese, Qazaq halqy ony Aıaz Ata dep ataıdy.
Jańa jyl - qaısarlyq pen júrektilik,
Baratyn bolashaqqa bilek túrip.
Ádemi tilekterge qol soǵamyz,
Álemge jaqsylyqtar tilep turyp - degendeı, alǵashqy Jańa jyldyq quttyqtaý sózdi «Aıgólek» balabaqshasynyń dırektory Atshybaeva Aıgúl Nurjaýbaıqyzyna beremiz!

Júrgizýshi: Jańa kúnde án qylyp,
Tek júremiz sán quryp.
Kóńilderdeı qartaımaı,
Shyrsha turar máńgilik!
Olaı bolsa, myna ádemi de, ásem shyrshamyzdy aınala «Saýra» tobynyń «Qosh keldiń, Jańa Jyl» atty erteńgiligimizdiń altyn qaqpasyn «Shyrsha jyry» ánimen aıqara ashaıyq!

Án: «Shyrsha jyry»
Júrgizýshi: Balalar, qarańdarshy, shyrshanyń túbinde bir nárse turǵan sıaqty, Mássaǵan mynaý úlken qorap ǵoı, mine, qyzyq ishinde nebar eken, múmkin qoraptyń ishi toly syılyqtar shyǵar, ashyp kóreıin. Qoraptyń ishinen Juldyzshy shyǵady. Júrgizýshi qoryqqan keıip bildiredi.
Juldyzshy: Sálemetsizder me, balalar! Mine men de sizderdiń merekelerińe keldim. Sizderge jetem degenshe, ormannan ótip bara jatyp, joldan kebis taýyp aldym.( balalarǵa kórsetip) Balalar kebisti kim joǵaltyp alýy múmkin? Múmkin senderdiń bireýińniń kebisteriń emes pe?
Balalar: Joq, bizdiki emes.
Juldyzshy: Senderge qarasam, báriń ónerli balalar sıaqtysyńdar.
Júrgizýshi: Iá, juldyzshy durys aıtasyń, rasynda bizdiń balalar shetinen ónerli. Bizdiń balalar, ásem shyrshamyzdy aınala án aıtyp, bı de bılep, óleń shýmaqtaryn da múdirmesten aıtady.

Júrgizýshi: Juldyzshy, sen kebisti ormannan taptyń ba? Olaı bolsa, ormanǵa barý kerek. Jol tabý kerek. Barlyq inderdi, apandardy qaraý kerek. Ormanǵa biz shańǵymen baramyz.
(Balalar jup bolyp, qatarǵa turyp, shyrshany aınalady
Balalar oryndyqtarǵa otyrady, áýen shyrqalady.)

Juldyzshy: Qazir men balalardy orman gnomy men shyrshalarǵa aınaldyryp jiberemin.
Juldyzshy taıaqshasymen balaqaılardy gnom men shyrshalarǵa aınaldyryp jiberedi.
Júrgizýshi: Qane, kóńildi bı bılesek, múmkin kebistiń syńaryn tabarmyz
Bı: «Aıaz ata men shyrshalar».
Juldyzshy: Jaraısyńdar, balalar, jaqsylap bı bıledińder, biraq kebistiń syńary tabylǵan joq.