Jańa jylǵa daıyndyq. Shyrsha daıyndaý
Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany,
№45 «Aq Orda» mektep – gımnazıasynyń
beıneleý pániniń muǵalimi Shaımerden Azathan Serikuly
Sabaqtyń taqyryby: Jańa jylǵa daıyndyq. Shyrsha daıyndaý
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdiligi: Shyrsha týraly maǵlumat berý. Oqýshylarǵa shyrshanyń jasalý joldyryn úıretý;
2. Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tanymdyq qabiletin, oı - órisin, ózindik is - áreketin, shyǵarmashylyq qabiletin damytý. Pánge degen qyzyǵýshylyǵyn, tanym belsendiligin arttyrý;
3. Tárbıeliligi: Uqypty, taza, ádemi jumys jasaýǵa úıretý. Eńbekqorlyqqa, adamgershilikke tárbıeleý;
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, qaýipsizdik erejeleri
Túri: Aralas sabaq
Tıpi: Jańa bilimdi ıgertý
Ádisi: toppen jumys, túsindiri, suraq - jaýap, «Qar jınaý» oıyny, sto elementteri
Pánaralyq baılanys: Matematıka, eńbek, beıneleý, dúnıetaný
Qajetti qural - jabdyqtar: qalam, óshirgish, túrli - tústi qaǵaz, qaıshy, jelim, taspa jip túrleri
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
A) Oqýshylarmen sálemdesý, túgendeý;
B) Topqa bólý, top basshysyn saılaý;
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
“Shalǵynda” kompozısıasyn qurastyrý
İİİ. Ótken sabaqty bekitý
«Qar jınaý» oıyny arqyly bekitý.
1. Kompozısıa degenimiz ne?
2. Kompozısıa qandaı bólshekterden turady?
3. Kompozısıaǵa qandaı sándi órnekter qosýǵa bolady?
4. Aplıkasıa degenimiz ne?
5. Zattyq aplıkasıa degenimiz ne?
6. Sújetti aplıkasıa degenimiz ne?
7. Orıgamı degenimiz ne?
İÚ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý
«Oı qozǵaý» ádisi
- Balalar biz qandaı oıyn oınadyq?
- Balalar qar jyldyń qaı mezgilinde bolady?
Qysqy meıramdar qandaı?
- Qysta ańdar qalaı kún kóredi?
- Qys mezgilinde qandaı ańdar uıyqtaıdy?
Qys mezgilinde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Jyl mezgili neshege bólinedi?
- Qys aılaryn ata
Toppen jumys. (toptastyrý)
1 - top Qys mezgili
2 - top Qysqy oıyndar
3 - top Qysqy eńbek túrleri
«Poezıa mınýty»
Qys mezgiline baılanysty taqpaqtaryn aıtý.
Ú. Maǵynany ashý
Oqýlyqpen jumys.
Mátindi oqýshylarǵa tizbektep oqytý.
Dápterlerine kúnniń retimen, jańa sabaqtyń taqyrybyn jazý.
Jumbaqty shesh:
Jasyl ıne kıimim,
Jaılaımyn taý bıigin.
Jańa jyldy toılasań,
Tórindemin úıińniń. (shyrsha)
Shyrsha týraly maǵlumat berý.
Shyrsha (lat. Picea) – qaraǵaı tuqymdasyna jatatyn qylqan japyraqty, máńgi jasyl aǵash. Shyrshanyń barlyq túri kún kózin jaqsy kóredi. Surypty túrleri
jeńil topyraqty, yq jerlerde jaqsy ósedi. Jyl saıyn synǵan, maıysqan butaqtaryn kesip, rettep otyrý kerek. Shyrsha – qaraǵaı tuqymdasyna jatatyn bıiktigi 30 - 50 m, baıaý ósetin qylqanjapyraqty aǵash. 15 - 20 jylǵa deıin óte jaı, keıin jylyna 30 sm - ge deıin ósetin bolady. Máńgi jasyl ósimdik bolǵanymen, 6 - 12 jylda qylqandaryn kezekpen túsirip, jańaryp otyrady. Óse kele jan - jaǵyna Jaıyla túsetindikten, olardyń bir - birinen nemese ózge aǵashtardan araqashyqtyǵy keminde 6 m bolǵany durys. Shyrshany aýa tazartatyn erekshe qasıetine qaraı, aýrýhana, shıpajaılardyń mańyna kóptep ekken durys. Shyrshanyń túri óte kóp. Shyǵys Shyrshasynyń qylqany sary nemese altyn tústes, ıne qylqandy shyrshanyki kók, kókshil, eýropalyq shyrshanyń qylqany qoıý jasyl, balqandyq shyrshanyki kúmis tústi nemese sur bolady. Dúnıe júzinde 50 - ge jýyq túri bar. Túrlerine qaraı 50 - 150 jyl aralyǵynda ómir súredi. Olardyń arasynda boıy bir metrden aspaıtyndary da bar. Shyrshanyń aǵashy jumsaq, jeńil jáne myqty emes. Sondyqtan qurylysta, aǵashty qaıta óńdeýde qoldanylady. Shyrshadan jasalǵan mýzykalyq aspaptardyń daýysy keremet bolady. Shyrshany jol jıekterine jel ustaǵysh retinde egedi. Tuqymy orman qustary men kemirgishterine tamaq retinde qyzmet etedi. Dińiniń qabyǵy teri ıleýde qoldanylady. Kóptegen elderde jańa jyl aǵashy retinde tanymal.
Úİ. Saramandyq jumys
Qaıshymen jumys isteý erejesin suraý.
1. Qaǵazdy qıǵan kezde qaıshyny emes, qaǵaz paraǵyn jyljyt.
Sol qolyńnyń saýsaqtaryna abaı bol.
2. Qaıshynyń ushyn joǵary qaratyp ustama.
3. Qaıshyny bireýge bergende, jabyq kúıinde ber.
Qaıshynyń sap jaǵyn ony beretin adamǵa qaratyp usta.
4. Jumys bitken soń, qaıshyny arnaýly qorapshaǵa salyp qoı.
- Qane balalar kómekteseıik. Ádemi shyrshany japsyrmalaý úshin tús tańdaıyq. Shyrsha qandaı tús bolatyn edi?
- Jasyl tús
- Durys aıtasyńdar. Endi qaǵazdy qıyp alaıyq. Qıyp alǵan qaǵazdarymyz nege uqsaıdy?
- Úshburyshqa, pıramıdaǵa.
- Aqqala, shyrsha, juldyz beıneleri qandaı pishinder?
- Geometrıalyq pishinder.
Sergitý sáti
Shańǵymenen syrǵanap,
Boran bolyp ýildeımiz.
Qar bolyp japalaqtap,
Burshaq bolyp túsemiz.
Sabaqty bekitý:
- Balalar biz búgin neni japsyrmaladyq.
- Shyrshany japsyrmaladyq.
- Shyrshany nemen bezendirdik.
- Ádemi oıynshyqtarmen.
- Bezendirýge qandaı quraldardy paıdalandyq.
- Túrli tústi qaǵaz, jelim.
Balalar oıyn oınap úıge qaıtaıyq.
Úİİİ. Baǵalaý
Oqýshylardyń jetistikterin aıtyp baǵalaý.
İH. Úıge tapsyrma: Shyrsha jáne shyrsha oıynshyqtaryn jasap kelý.
№45 «Aq Orda» mektep – gımnazıasynyń
beıneleý pániniń muǵalimi Shaımerden Azathan Serikuly
Sabaqtyń taqyryby: Jańa jylǵa daıyndyq. Shyrsha daıyndaý
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdiligi: Shyrsha týraly maǵlumat berý. Oqýshylarǵa shyrshanyń jasalý joldyryn úıretý;
2. Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń tanymdyq qabiletin, oı - órisin, ózindik is - áreketin, shyǵarmashylyq qabiletin damytý. Pánge degen qyzyǵýshylyǵyn, tanym belsendiligin arttyrý;
3. Tárbıeliligi: Uqypty, taza, ádemi jumys jasaýǵa úıretý. Eńbekqorlyqqa, adamgershilikke tárbıeleý;
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, qaýipsizdik erejeleri
Túri: Aralas sabaq
Tıpi: Jańa bilimdi ıgertý
Ádisi: toppen jumys, túsindiri, suraq - jaýap, «Qar jınaý» oıyny, sto elementteri
Pánaralyq baılanys: Matematıka, eńbek, beıneleý, dúnıetaný
Qajetti qural - jabdyqtar: qalam, óshirgish, túrli - tústi qaǵaz, qaıshy, jelim, taspa jip túrleri
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
A) Oqýshylarmen sálemdesý, túgendeý;
B) Topqa bólý, top basshysyn saılaý;
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
“Shalǵynda” kompozısıasyn qurastyrý
İİİ. Ótken sabaqty bekitý
«Qar jınaý» oıyny arqyly bekitý.
1. Kompozısıa degenimiz ne?
2. Kompozısıa qandaı bólshekterden turady?
3. Kompozısıaǵa qandaı sándi órnekter qosýǵa bolady?
4. Aplıkasıa degenimiz ne?
5. Zattyq aplıkasıa degenimiz ne?
6. Sújetti aplıkasıa degenimiz ne?
7. Orıgamı degenimiz ne?
İÚ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý
«Oı qozǵaý» ádisi
- Balalar biz qandaı oıyn oınadyq?
- Balalar qar jyldyń qaı mezgilinde bolady?
Qysqy meıramdar qandaı?
- Qysta ańdar qalaı kún kóredi?
- Qys mezgilinde qandaı ańdar uıyqtaıdy?
Qys mezgilinde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Jyl mezgili neshege bólinedi?
- Qys aılaryn ata
Toppen jumys. (toptastyrý)
1 - top Qys mezgili
2 - top Qysqy oıyndar
3 - top Qysqy eńbek túrleri
«Poezıa mınýty»
Qys mezgiline baılanysty taqpaqtaryn aıtý.
Ú. Maǵynany ashý
Oqýlyqpen jumys.
Mátindi oqýshylarǵa tizbektep oqytý.
Dápterlerine kúnniń retimen, jańa sabaqtyń taqyrybyn jazý.
Jumbaqty shesh:
Jasyl ıne kıimim,
Jaılaımyn taý bıigin.
Jańa jyldy toılasań,
Tórindemin úıińniń. (shyrsha)
Shyrsha týraly maǵlumat berý.
Shyrsha (lat. Picea) – qaraǵaı tuqymdasyna jatatyn qylqan japyraqty, máńgi jasyl aǵash. Shyrshanyń barlyq túri kún kózin jaqsy kóredi. Surypty túrleri
jeńil topyraqty, yq jerlerde jaqsy ósedi. Jyl saıyn synǵan, maıysqan butaqtaryn kesip, rettep otyrý kerek. Shyrsha – qaraǵaı tuqymdasyna jatatyn bıiktigi 30 - 50 m, baıaý ósetin qylqanjapyraqty aǵash. 15 - 20 jylǵa deıin óte jaı, keıin jylyna 30 sm - ge deıin ósetin bolady. Máńgi jasyl ósimdik bolǵanymen, 6 - 12 jylda qylqandaryn kezekpen túsirip, jańaryp otyrady. Óse kele jan - jaǵyna Jaıyla túsetindikten, olardyń bir - birinen nemese ózge aǵashtardan araqashyqtyǵy keminde 6 m bolǵany durys. Shyrshany aýa tazartatyn erekshe qasıetine qaraı, aýrýhana, shıpajaılardyń mańyna kóptep ekken durys. Shyrshanyń túri óte kóp. Shyǵys Shyrshasynyń qylqany sary nemese altyn tústes, ıne qylqandy shyrshanyki kók, kókshil, eýropalyq shyrshanyń qylqany qoıý jasyl, balqandyq shyrshanyki kúmis tústi nemese sur bolady. Dúnıe júzinde 50 - ge jýyq túri bar. Túrlerine qaraı 50 - 150 jyl aralyǵynda ómir súredi. Olardyń arasynda boıy bir metrden aspaıtyndary da bar. Shyrshanyń aǵashy jumsaq, jeńil jáne myqty emes. Sondyqtan qurylysta, aǵashty qaıta óńdeýde qoldanylady. Shyrshadan jasalǵan mýzykalyq aspaptardyń daýysy keremet bolady. Shyrshany jol jıekterine jel ustaǵysh retinde egedi. Tuqymy orman qustary men kemirgishterine tamaq retinde qyzmet etedi. Dińiniń qabyǵy teri ıleýde qoldanylady. Kóptegen elderde jańa jyl aǵashy retinde tanymal.
Úİ. Saramandyq jumys
Qaıshymen jumys isteý erejesin suraý.
1. Qaǵazdy qıǵan kezde qaıshyny emes, qaǵaz paraǵyn jyljyt.
Sol qolyńnyń saýsaqtaryna abaı bol.
2. Qaıshynyń ushyn joǵary qaratyp ustama.
3. Qaıshyny bireýge bergende, jabyq kúıinde ber.
Qaıshynyń sap jaǵyn ony beretin adamǵa qaratyp usta.
4. Jumys bitken soń, qaıshyny arnaýly qorapshaǵa salyp qoı.
- Qane balalar kómekteseıik. Ádemi shyrshany japsyrmalaý úshin tús tańdaıyq. Shyrsha qandaı tús bolatyn edi?
- Jasyl tús
- Durys aıtasyńdar. Endi qaǵazdy qıyp alaıyq. Qıyp alǵan qaǵazdarymyz nege uqsaıdy?
- Úshburyshqa, pıramıdaǵa.
- Aqqala, shyrsha, juldyz beıneleri qandaı pishinder?
- Geometrıalyq pishinder.
Sergitý sáti
Shańǵymenen syrǵanap,
Boran bolyp ýildeımiz.
Qar bolyp japalaqtap,
Burshaq bolyp túsemiz.
Sabaqty bekitý:
- Balalar biz búgin neni japsyrmaladyq.
- Shyrshany japsyrmaladyq.
- Shyrshany nemen bezendirdik.
- Ádemi oıynshyqtarmen.
- Bezendirýge qandaı quraldardy paıdalandyq.
- Túrli tústi qaǵaz, jelim.
Balalar oıyn oınap úıge qaıtaıyq.
Úİİİ. Baǵalaý
Oqýshylardyń jetistikterin aıtyp baǵalaý.
İH. Úıge tapsyrma: Shyrsha jáne shyrsha oıynshyqtaryn jasap kelý.
You Might Also Like
