- 04 naý. 2024 23:54
- 188
Qosh keldińiz, áz - Naýryzym
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, №9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Qosh keldińiz,áz – Naýryzym!
Qurmetti: Ata-analar, áriptesterim jáne osy erteńgilikke kelip otyrǵan qonaqtar! Búgin II-kishkentaılar tobynda Ulystyń uly kúni Naýryz merekesin toılaǵaly otyrmyz. Naýryz merekesi sizderge: jańa baqyt, qýanysh, otbasylaryńyzǵa bereke –birlik ákelsin ! «Qosh keldińiz,
Áz - Naýryzym » atty merekelik erteńgiligimizdi ashyp berý úshin balabaqsha meńgerýshisi:
Ashırbekova Uljamal apaıymyzǵa sóz beremiz
Tárbıeshi: Naýryz toıy-kóńil toıy, kóktem toıy
Jaqsylyq bola bersin ómir boıy
Bıyl da byltyrǵydaı aq kóbeısin
Eldegi baqyt baılyq, baq kóbeısin
Naýryz qutty bolsyn aǵalarǵa
Naýryz qutty bolsyn analarǵa
Jyl saıyn toılanatyn máńgi baqı
Naýryz qutty bolsyn barshamyzǵa
Eki qyz kezekpenen shashý shashady:
Aıerke - Ulys oń bolsyn!
Aq mol bolsyn!
Aunur - Qaıda barsań jol bolsyn!
Elimizde baqyt, baılyq bolsyn!
Hor: Dastarhan
Balalar Naýryz aıynda kún men tún teńeledi.
Endi ortaǵa Naýryz aıyn shaqyraıyq
Naýryz: Jaınatamyn bar gúldi
Saıratamyn bar bulbuldy
Aıerke: Tógiltip án-kúı, jyrdy
Meıramdaıyq bul kúndi,
Tirshiliktiń bastaýy, Naýryz aıy men bolam!
Kún: Aqnur - Sáýleli mol kúnmin!
Tún: Aıerke - Juldyzy mol túnmin!
Kúnmen tún qosylyp
Uzaqtyǵy birdeı bolyp
Teńelemiz bul kúni
Kezekti taqpaqqa beremiz
Q.Mereı - Armysyzdar halaıyq!
Árkez aman bolaıyq
Naýryz toıyn qýanyp
Jyldy bir qarsy alaıyq
Maǵaýıa: Naýryz kúni toı dýman
Ortamyzdy ashaıyq
Án men kúıdi tógildirip
İnjý marjan shashaıyq
J. Mereı: Jaqsylyqqa bas bolyp
Aldymyzǵa as bolyp
Kelgen Naýryz qut bolsyn
Bereri taǵy mol bolsyn!
J. Dılnaz: Ata-babam toılaǵan
Naýryzym armysyń
Qyzyǵyna toımaǵan
Darhan dala, qyrly shyń
Merýert: Naýryz keldi balalar
Kóktemdi qyr jaǵalar
Naýryz toıyn toılaıyq
Jańa jyldy qarsy alaıyq
Nursáýle: Al, balalar oınaıyq
Oınaıyq ta, oılaıyq
Kúni, túni on úsh kún
Naýryz toıyn toılaıyq
Aqnur: Ýa, aǵaıyn, halaıyq
Munda nazar salaıyq!
Merekesi halyqtyń
Naýryz toıyn bastaıyq!
Beıbarys: Jyldyń basy Naýryz
Jerdiń basy Naýryz
Merekege arnalsyn
Búgingi jyr ánimiz
Aıajan: Naýryz keldi - jyl keldi
Tiriltýge gúlderdi
Sándenedi analar
Sábılermen birge endi
Nurdáýlet: Kúttirip kelgen jyl basy
Bizbenen birge jyrlashy
Dastarhanyma elimniń
Bereke – yrys syılashy
S.Dılnaz: Ánim de saǵan, bıimde
Qut qonaq óziń únimde
Qýanysh syılap elime
Kúnimde Naýryz, kúnimde
Hor: Dostyq jyry
Jeke nómirlerde:
1. Kóktem válsi. Oryndaıtyn Aıerke
2. Qazaq bıi. Oryndaıtyn bir top bıshi
«Qosh keldiń, áz-Naýryzym» atty erteńgiligimiz aıaqtaldy. Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa kóp-kóp rahmet!
Naýryz kóje:
Bata berý:
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, №9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Qosh keldińiz,áz – Naýryzym!
Qurmetti: Ata-analar, áriptesterim jáne osy erteńgilikke kelip otyrǵan qonaqtar! Búgin II-kishkentaılar tobynda Ulystyń uly kúni Naýryz merekesin toılaǵaly otyrmyz. Naýryz merekesi sizderge: jańa baqyt, qýanysh, otbasylaryńyzǵa bereke –birlik ákelsin ! «Qosh keldińiz,
Áz - Naýryzym » atty merekelik erteńgiligimizdi ashyp berý úshin balabaqsha meńgerýshisi:
Ashırbekova Uljamal apaıymyzǵa sóz beremiz
Tárbıeshi: Naýryz toıy-kóńil toıy, kóktem toıy
Jaqsylyq bola bersin ómir boıy
Bıyl da byltyrǵydaı aq kóbeısin
Eldegi baqyt baılyq, baq kóbeısin
Naýryz qutty bolsyn aǵalarǵa
Naýryz qutty bolsyn analarǵa
Jyl saıyn toılanatyn máńgi baqı
Naýryz qutty bolsyn barshamyzǵa
Eki qyz kezekpenen shashý shashady:
Aıerke - Ulys oń bolsyn!
Aq mol bolsyn!
Aunur - Qaıda barsań jol bolsyn!
Elimizde baqyt, baılyq bolsyn!
Hor: Dastarhan
Balalar Naýryz aıynda kún men tún teńeledi.
Endi ortaǵa Naýryz aıyn shaqyraıyq
Naýryz: Jaınatamyn bar gúldi
Saıratamyn bar bulbuldy
Aıerke: Tógiltip án-kúı, jyrdy
Meıramdaıyq bul kúndi,
Tirshiliktiń bastaýy, Naýryz aıy men bolam!
Kún: Aqnur - Sáýleli mol kúnmin!
Tún: Aıerke - Juldyzy mol túnmin!
Kúnmen tún qosylyp
Uzaqtyǵy birdeı bolyp
Teńelemiz bul kúni
Kezekti taqpaqqa beremiz
Q.Mereı - Armysyzdar halaıyq!
Árkez aman bolaıyq
Naýryz toıyn qýanyp
Jyldy bir qarsy alaıyq
Maǵaýıa: Naýryz kúni toı dýman
Ortamyzdy ashaıyq
Án men kúıdi tógildirip
İnjý marjan shashaıyq
J. Mereı: Jaqsylyqqa bas bolyp
Aldymyzǵa as bolyp
Kelgen Naýryz qut bolsyn
Bereri taǵy mol bolsyn!
J. Dılnaz: Ata-babam toılaǵan
Naýryzym armysyń
Qyzyǵyna toımaǵan
Darhan dala, qyrly shyń
Merýert: Naýryz keldi balalar
Kóktemdi qyr jaǵalar
Naýryz toıyn toılaıyq
Jańa jyldy qarsy alaıyq
Nursáýle: Al, balalar oınaıyq
Oınaıyq ta, oılaıyq
Kúni, túni on úsh kún
Naýryz toıyn toılaıyq
Aqnur: Ýa, aǵaıyn, halaıyq
Munda nazar salaıyq!
Merekesi halyqtyń
Naýryz toıyn bastaıyq!
Beıbarys: Jyldyń basy Naýryz
Jerdiń basy Naýryz
Merekege arnalsyn
Búgingi jyr ánimiz
Aıajan: Naýryz keldi - jyl keldi
Tiriltýge gúlderdi
Sándenedi analar
Sábılermen birge endi
Nurdáýlet: Kúttirip kelgen jyl basy
Bizbenen birge jyrlashy
Dastarhanyma elimniń
Bereke – yrys syılashy
S.Dılnaz: Ánim de saǵan, bıimde
Qut qonaq óziń únimde
Qýanysh syılap elime
Kúnimde Naýryz, kúnimde
Hor: Dostyq jyry
Jeke nómirlerde:
1. Kóktem válsi. Oryndaıtyn Aıerke
2. Qazaq bıi. Oryndaıtyn bir top bıshi
«Qosh keldiń, áz-Naýryzym» atty erteńgiligimiz aıaqtaldy. Kóńil qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa kóp-kóp rahmet!
Naýryz kóje:
Bata berý: