InfoHub Logo

S/taqyryby: Qosjarnaqtylar klasy. Raýshangúlder tuqymdasy. (prezentasıasymen)
S/maqsaty: Jańa materıaldy meńgerte otyryp Raýshangúlder tuqymdastaryn ajyratý.
Bilimdiligi: Raýshangúlder tuqymdastaryn meńgerte otyryp, olardyń túrlerin, gúl formýlasyn ajyrata bilý.
Damytýshylyǵy: Tuqymdastardyń túrlerin meńgerte otyryp, oqýshylardyń shyǵarmashylyq qabiletterin, sóıleý, oılaý, birin - birin tyńdaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik: Oqýshylardy qorshaǵan ortany, tabıǵatty aıalaýǵa, meıirimdilikke, ınabattylyqqa, elimizdiń baılyǵyna janashyrlyq sezimmen qaraýǵa tárbıeleý.
S/túri. Jańa materıaldy baıandaý.
S/ádisi: Jańa tehnologıa elementteri, suraq - jaýap, oı qozǵaý, oı damytý, maǵynany taný.
S/kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, elektrondyq oqýlyq, slaıdtar, keppe shópter.

Sabaqtyń júrý barysy.
İ. Uıymdastyrý bólimi: Synyp oqýshylaryn tekserip, nazaryn sabaqqa aýdarý.
Adam meńgermeıtin bilim bar ma?
Joıqyn isti tyndyrar kúshiń barda
Oqy, úıren, jas urpaq bárin meńger
Alǵa qoıǵan maqsatyń, isiń barda!

İİ. Oı qozǵaý./Ótkenge sholý/ slaıd - 1.
1. Tiri aǵzalar dúnıesin neshege bólemiz?
2. Vırýstar dúnıesi degenimiz
3. Bytyrańqtar dúnıesi
4. Sańyraýqulaqtar dúnıesin nelikten ósim - ge jatqyzbaımyz.
5. Sańyraýqulaqtardy neshe topqa bólemiz?
6. Ósimdikter dúnıesiniń h/t mańyzy qandaı?
7. Ósim/r dúnıesin neshege bólemiz?
8. Tómengi satydaǵy ósim - din ereksheligi nede?
9. Joǵarǵy satydaǵy ósimdikterdi neshege bólemiz?.
10. Ashyq tuqymdylar dep nege aıtamyz.?
11. Jabyqtuqymdylar nemese gúldi ósimdikter dep nege aıtamyz.?
12. Jabyqtuqymdy ósimdikterdi qandaı erekshelikterine qarap eki klassqa bólemiz.
İİİ. Maǵynaly taný. Jańa materıaldy baıandaý.
Sabaq jospary.
1. Raýshangúl tuqymdastaryna sıpattama.
2. Raýshangúl japyraqtary.
3. Raýshangúl jemister
4. Gúl formýlasy
5. Tabıǵattaǵy paıdasy
1. Qorytyndylaý maqsatynda Raýshangúl tuqymdastar. Raýshangúldilerdiń gúl shoǵyry
Gúlserikteri qosqabatty T - 5, K - 5 A J1n/e
Raýshangúl tuqymdasy
Taǵamdyq Óte baǵaly
Sándik Hosh ıisti zattar
2. Jańa materıalmen jumys.
Uzyn, úılesimdi. sóılem qurastyrý.
Raýshangúl 3000 astam gúliniń, japyraqtary, atalyq, analyq - 1kóp, tostaǵansha 4, kúlte 5, tuqymdastary, aǵash, shóp, butaly, Jemisteri ár túrli, jaı japyraq, tuqym, endosperm, kúrdeli, Saýsaq salaly japyraq.
Jaýap:
Raýshangúl tuqymdastarynyń aǵash, shóp, butaly 3000 astam túri bar. Japyraqtary jaı, kúrdeli saýsaq salaly. Gúliniń tostaǵansha 4, kúlte 5, atalyq kóp, analyq 1, jemisteri ár túrli, tuqymdarynda endosperma bolmaıdy.

3. Úıge berilgen tapsyrmany tekserý.
Deńgeılik tapsyrmalar arqyly tekseremiz.

İ deńgeı

1. Baqsha degen ne? onda qaı ósimdikter ósiriledi?
2. Asqabaq tuqymdastarynyń erekshelikteri, onyń túrleri.

İİ deńgeı
1. Qıar men qaýyn qaı tuqymdasqa jatady. Sıpattama ber?
2. Oramjapyraq tuqymdastary ne sebepten sharshangúldiler tuq dep atalady?

İİİ deńgeı
1. Oramjapyraq tuqymdasynyń h/sh mańyzy qandaı?
2. Oramjapyraq gúliniń form T2+2K4A2+4J2

Bıologıalyq arıfmetıka

1. esep
Asqabaqtyń durys ósýine j/e pisýine 60 kún qajet. Eger birinshi maýsymda dánin eksek, onyń jemisin qaı ýaqyttan bastap jınaımyz? 20 shilde
2. esep
Bul eki jyldyq ósimdikti eń alǵash ıspandyqtar ekken, sodan keıin Gresıaǵa, Egıpetke, Rımge taralǵan. Bul kókónis pisirilip túski tamaq sońynda tátti taǵam retinde berilgen, keıin orystardyń ulttyq
taǵamyna aınaldy. Bul qandaı kókónis?
3. esep
Ár adam 1 jylda 3aǵashtan jasalǵan qaǵazdy paıdalanady. Seniń januıańda 1 jylda qansha qaǵaz kerek?

Sheshýi: 4 adam bolsa 4x12=48 adam

4esep.
Bambýk aǵashy táýligine 30 sm ósedi, al terek aǵashy táýligine 2sm ósedi, bambýk aǵashy táýligine neshe ese artyq ósedi.

Sheshýi: 30: 2=15ece
5esep.
Qumyrsqa 1 mınýtta uıasyna 2ondyq jándik tasyp ákelse, 2saǵatta qansha jándik tasyp ákeledi.

Sheshýi: 20x120=2400jándik
6esep
Páterdegi sý krany durys jabylmasa 6 mınýtta 1 staqan sý aǵady. Osyndaı krannan 1saǵatta 1táýlik neshe lıtr sý aǵady.

Sheshýi: 1: 660=10 ct 1s saǵat
24x10=240 st 1 táýlik

7 - esep. Bir avtomobıl kúni boıy júrgende 50l 3 gaz shyǵarady. Ony joıý úshin 17 terek otyrǵyzý kerek. Ol sondaı 100 avtomobıldiń shańyn joıý úshin qansha terek otyrǵyzyldy?
Sheshýi: 50l 3gaz. 17 terek
1 - 50l3
100 - h
H=50 100=5000l gaz 7
50l3 - 17 terek
5000l3 - h
H=17 5000=85000.

Shyǵarmashylyq jumystar.
İ top: Bes jol óleń gúl, shyrsha, qaraǵaı
İİ top: Sálem hat tuqymdastar
İİİ top: Ósimdikter týraly maqal - mátelder.

İzdeý uıymy.
Myna berilgen sóılemde qandaı ósimdikterdiń aty bar.
İ. Sen turatyn qala qaı jerde ornalasqan
İİ. Seksenge kelgen apam ýildep óleń aıtyp otyr.
İİİ. Hadısha apam aqtan tarydan jent jasady.

Azyq - túlikke qatysty ólshemderdi atańyz.
İ. Bir japyraq - nan, et.
İİ. Bir ýys - dán, bıdaı, tary.
İİİ. Bir úgim, shókim, shymshy - tuz.

Ǵylymı zertteý
1. Iod qandaı ósimdikten alynady. (Baldyr)
2. Penısıllın dárilerin qandaı sańyraýqulaqtardan alamyz. (Zeń)
3. Ǵaryshqa ushyrylǵan baldyr. Hlorella
4. Qaǵaz qandaı ósimdikterden jasalady. (Shyrsha, kókterek)
5. Sabaǵy eń jeńil aǵash. (Balsa aǵashy).
6. Jemisi parashútke uqsas ósimdik. (Baqbaq).
7. Dińi eń jýan aǵash. (Baobab).
8. Kúbi, keli, aǵash qasyqtar, ojaý, besik, qamshy, sandyqsha qandaı aǵashtardan jasalady. (Qaraǵash, arsha, emen, balqaraǵaı, shyrsha).

Termınderdiń ǵylymı anyqtamalaryn aıtý. -

Vırýsologıa Jasýsha
- Brıologıa Sıtologıa
- Algologıa Mıkroskop
- Mıkologıa Ulpa
- Sembıoz
- Mıkorıza
- Botanıka

Úıge tapsyrma: Qosjarnaqtylar klasy. Raýshangúlder tuqymdasy. Sálem hat. Bes jol óleń.
Oqýshylardy baǵalaý