InfoHub Logo

Maqsaty: Ólkemizdiń maqtanyshy, Uly Otan soǵysynyń qaharly jyldarynda jeńis saǵatyn jaqyndatý jolynda aıtarlyqtaı úles qosqan Keńes Odaǵynyń batyry Musa Baımuhanovtyń ómir murasyn, onyń óshpes erligin, adamgershilik, ultjandylyq qasıetterin tereńirek zertteý, batyr esimin urpaq jadynda máńgi óshpesteı etip este qaldyrý.
Elbasymyzdyń «Nurly jol – bolashaqqa bastaý jol» atty joldaýynda «2015 jyl - ulttyq tarıhymyzdy ulyqtaý jáne búgingi bıikterimizdi baǵalaý turǵysynan mereıli belester jyly» dep atap ótken bolatyn. Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn, Qazaqstan halqy Assambleıasy men Konstıtýsıamyzdyń 20 jyldyǵyn, Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyn erekshe atap ótken bolatyn. Uly Jeńiske bıyl 70 jyl tolyp otyr. Osy surapyl soǵysta Otan úshin otqa túsken qazaq jaýyngerleriniń óshpes erligi, batyrlyǵy, jeńisti jaqyndata túsken árbir kúni umytylmaıdy. Ata - babalarymyzdyń rýhyna taǵzym retinde olardyń eren erlikterin, jer, Otan, bizderdiń jarqyn bolashaǵymyz úshin jasaǵan erlikterin máńgilikke este saqtap, jadymyzda ustaımyz. Qansha jyldar ótsede, bul soǵysta erlikpen qaza tapqan árbir batyrlarymyz tarıh tórinen oryn alyp, urpaqtary máńgi jeńis alaýyn sóndirmeı, árqashanda júrek túpkirinde ustaıdy. Uly jeńiske bizdiń jerlesterimiz de úlken úles qosty. Óz ólkemizden shyqqan maqtanyshymyzdyń biri Zeınolla Qabdolov: «Munaıly ólkeniń qudaı mańdaıyna bergen maqtanyshy bar. Ol – osy óńirdiń qaharman uly Musa batyr» dep aıtqandaı, Uly Otan soǵysyna úlken úles qosqan munaıly aımaqtyń ul - qyzdarynyń biri - jerlesimiz Musa Baımuhanov. Jerles batyr atamyzdyń dúnıeden ozǵanyna bıyl 70 jyl boldy. Jaýǵa qarsy shyqqan batyrǵa jeńisti kórý buıyrmaǵan. Musa Baımuhanov 9 mamyr Jeńis kúnine jete almaı, eli úshin, halqy úshin jan aıamaı, jaýǵa qarsy urysta qaza bolǵan.
Musa Baımuhanov 1910 jyly Qyzylqoǵa aýdanynyń Sarkól aýylyndaǵy kedeı sharýa Tóretaev Baımuhannyń semásynda dúnıege kelgen. Musa óziniń eńbek jolyn 15 jasynda Dossor munaı kásipshiliginde úırenýshi bolyp bastady. Dossor aýdandyq Komıtetiniń joldamasymen 1928 jyly Almatydaǵy jumysshylar fakúltetin oıdaǵydaı bitirip, 1932 - 1938 jyldar aralyǵynda munaıshylar kásipodaǵynyń Dossor aýdandyq komıtetinde jumys jasaıdy. Keıin Musa úsh aıdaı Saǵyz munaı kásipshiliginde jumys isteıdi. Gıtlershil fashızm opasyzdyqpen shabýyl jasaǵan syn saǵatty óz erkimen 1941 jyldyń shilde aıynda elin qorǵaýǵa atandy.
Musa Lenıngradty qorǵaýǵa qatysyp, úlken erlik kórsetti. Ol Prıbaltıka men Belarýsıa maıdandarynda bolǵanda tabandylyq pen tapqyrlyqtyń erlik úlgisin kórsetip, sonymen birge polák qalalaryn, selolaryn basqynshylardan azat etýde de alǵy sapta boldy. Soǵys kezinde Musa komandırlik kýrstan ótip, kishi leıtenant ataǵyn aldy. Musa jaýmen shaıqasta áldeneshe ret jaralandy. Biraq munyń bárin de semásyna habarlaǵan emes. Polsha jerin fashıs basqynshylarynan azat etýdegi qandy shaıqasta Musa erekshe erlik kórsetti.
Ol basqarǵan vzvod germanıanyń Oder ózeni úshin bolǵan shaıqasta nemistiń 25 soldaty men 2 ofıserin joıyp jiberdi. Musanyń ózi 9 nemisti jaıratady. Osy erligi úshin oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi. KSRO Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń 1945 jylǵy 16 sáýirindegi Jarlyǵy boıynsha Oder úshin bolǵan soǵystardaǵy qaharmandyq isteri úshin joǵary baǵalanyp, Keńester Odaǵynyń batyry ataǵy berilgen. Lenın ordenimen, «Altyn Juldyz» medalimen, İ dárejeli Otan soǵysy ordenderimen marapattalǵan. Musa Baımuhanovtyń esimi Atyraý qalasyndaǵy jáne Maqat kentindegi kóshelerdiń birine, Maqat kentindegi orta mektepke berilgen.
Musa eldegi habarlardy radıo, gazet, hat arqyly bilip, tyldaǵy eńbek maıdanyndaǵy jerlesteriniń tabystaryna olarmen birge qýandy, el - jurtynyń Keńes jaýyngerlerine degen qamqorlyǵyna dán rıza boldy.
Jaýynger hattarynyń arasynda óziniń tebirengen kóńil - kúıin bildirip, súıikti eki qyzyna arnaǵan óleń joldary kezdesedi:
«Qaraǵym Aıman - Sholpan eki balam,
Saǵynǵan jáne bolar ata - anam.
İshinde bir jetiniń eki ret,
«Saǵyndyq papa» degen hatyńdy alam». Bul shýmaqtan ákeniń balalaryna degen tereń ákelik mahabbatyn, tamasha azamattyq qasıetterin baıqaımyz.
Batyr esimin jattap ósken keıingi urpaq úshin 10 sáýirdi - eliniń naǵyz patrıot ulynyń esimine batyr ataǵy berilgen kún retinde este saqtasa, 18 naýryzdy batyrdyń bul fánı dúnıemen qoshtasqan kúni retinde jadynda saqtaıdy. Osyndaı Otany úshin jandaryn qıǵan atalarymyzdy árqashan da maqtan etemiz. olardyń óz Otanyna degen sheksiz súıispenshilikteri bizge maqtan tutarlyq úlgi. Er esimi - el esinde máńgi saqtalady. Keıingi urpaq óz batyrlarynyń jeńiske jetý isine qosqan úlesterin eshqashan umytpaıdy. Batyr ardagerlerin ardaqtap, qurmetteıdi.
Musa Baımuhanov - eli úshin eren erlik jasaǵan, ónegesi urpaqqa úlgi bolatyn uly tulǵa. «Soǵys zor apat. Sondyqtan dúnıejúzindegi barlyq izgi nıetti adam beıbitshilik bolýyn tileıdi...»- dep Keńes Odaǵynyń Batyry Qasym Qaısenov atamyz aıtqandaı, Uly Jeńisti toılatqan ata - babalarymyzdyń aldynda árqashan qaryzdarmyz, olardyń eren erlikterin eshqashan umytpaı, týǵan eliniń baqyty úshin kúresken qaharman perzentterin halqy sheksiz súıip, ónegesin úlgi qurmet tutady, máńgilik este saqtaıdy.