InfoHub Logo

Synyptar: 8
Taqyryby: Quraq quraý

Maqsaty:
Bilimdiligi: Taqyryp boıynsha qysqasha maǵlumattar beremiz
Damytýshylyǵy: Quraq quraý tásilderin áńgimeleı otyryp, STO baǵdarlamasy boıynsha
strategıalardy paıdalanýda oı - qabilettiligin damytamyz.
Tárbıeliligi: Estetıkalyq talǵamǵa tárbıeleımiz.
Mindeti: Túster gammasyn toptaý nemese túster úılesimdiligin anyqtaýdy úırenemiz.
Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Jańa tehnologıa: STO baǵdarlamasy
Paıdalanylatyn strategıa: «BÚÚ» str., «Oı qozǵaý» str.
Kórnekilik: Oqýlyq, úlgiler, syzbalar, t. b.
Sabaq barysy: Uıymdastyramyz
Jumys ornyn daıyndaımyz
Úıge tapsyrmany tekseremiz
Jańa taqyrypty túsindiremiz
«BÚÚ» strategıasy: Quraq týraly ne bilemiz?
Bilemin Bilgim keledi? Úırengenim
Tósek oryndarynda quraqpen quralady, ony quralyp ketsin -, degen baǵytty qoldanylatyndyǵyn bilemin Oıý - órneksiz qandaı túrmen órnektep quraýǵa bolady? Sabaq sońynda ne úırengendigin jazady

«Oı qozǵaý» strategıasy:
- Quraqtan qurylǵan kórpe tósekter kimge arnalady?- degen suraqqa oı - pikirimizdi jazamyz;
- Synyppen oı almasamyz;
- Synyppen birlese otyryp oıymyzdy jınaqtaımyz.

Maǵynany taný:
Jastyqtar úshin kóbine pechvork jáne kvıpt tehnologıasyn paıdalanady. Bul tehnıka kendir materıaldardan paıdalanýǵa múmkindik berdi. Ár halyqtyń osyndaı sánde jasalynǵan buıymdary bar.
PECHVORK – buıymnyń naqyshy men kolorıtin anyqtaıtyn quraqpen oryndalatyn jumys. Ústińgi bóligi quraqtan tigilip, aralyq qabaty ıneshanshymdarmen, astyńǵy bólshekpen tutas qosa alynǵan buıymdy kvıpt dep ataıdy.
Quraq tehnıkasynda naqyshtar qaıtalanatyn geometrıalyq elementterden turady. Aldymen buıymnyń nobaıyn jasaıdy, ólshemin anyqtaıdy. Kóptegen quraq buıymdary eki úshburyshtan quralǵan sharshy bloktardan turady.
Quraqpen jumys isteý úshin mataǵa sýrettiń qandaı tásilmen túsirilgenin bilý kerek.

1. Órnektelgen sýretteri toqymashylyq ádisimen túsirilgen matalar;
2. Baspa sýrettelip túsirilgen matalarmen jolaqty nemese tor matalar quraq quramynda biryńǵaı tústi nemese gúldi matalarmen salystyrǵanda birden kózge túsedi. Mundaı matalarmen durys jumys jasalmasa tartymsyz kórinýi múmkin.

Saramandyq jumys
Taqyryp: Quraq japqysh quraý
Maqsaty: Mata jıekterin qıamyz, mataǵa lekalony qoıyp óńdeýge qosymsha qaldyryp
qajetti kólemde qıyqtardy pishemiz.
Qajetti qural - jabdyqtar men materıaldar:
Pishýge arnalǵan kilemshe, dóńgelekshe keskish tiginshi san. taspa, tiginshi tik buryshy
Qaıshy, túıregish maqta mata, maqta jip, kóshirgish dóńgelekshe, quraq jelim.

Tigý tehnıkasy:
Bólshekterdi syryp tigý kezinde óńdeýge arnalǵan qosymshany esten shyǵarmaý
qajet. Bul úshin arnaıy syzǵyshty paıdalanady. 1 sm - ge 5 - 6 ıneshamshymnan kelýi kerek. Tizbekshe etip tigý ýaqyty jipti únemdeıdi. Qıyq qabattaryn dál ákelý úshin túıregishti paıdalanady. Túıregishterdi tigisterge kóldeneń túıreıdi. Ony tigip júrgizgende t. m. tabanyna jaqyndaǵanda alady. Quraqty qurap bolǵanda buıymdy syrýdyń, qabýdyń qajeti bar ma sony sheshedi. Matadaǵy ashyq órnekter nemese gúldi ádemi keskindemelerdi uqypty ıneshanshymdarmen tigý qajet.
Biryńǵaı tústi matalarǵa kúrdeli órnekti syryp tigýge bolady.

Jumys barysy:
• Buıymdy túzý syzyq boıymen nemese kóldeneńinen ıneshanshymdar jasap tigemiz.
syzyqty aldyn ala belgilep alýǵa bolady;
• Quraqtardyń shetterin qıamyz (mys. 0, 5sm );
• Tigimderdi kez kelgen baǵytta júrgizip ózindik ıneshanshymdar jasaımyz;
• Sýǵa tas laqtyrǵanda paıda bolatyn dóńgelek sıaqty doǵa tárizdi «ehom - motıv»
ıneshanshymdaryn qaıtalaý;
«Stıppılıng»- úzbeı syryp tigý.
Shetterin jıekteý
Buıym shetterin onyń túsine úılestirilip nemese qarsylastyq túste alynǵan qosarlanǵan
jıektememen tikken durys. Jıektemeniń túsin muqıat tańdaý kerek.
Tehnologıalyq kartasy
Oryndalatyn operasıalar túri Keskindeme
1. Matanyń shetterin keltirip jaıý;
2. Jıekterin qıý, jolaqty qıý;
3. Matany birdeı úshburyshtarǵa bólip qıý
Eskertý:
Úshburyshtar nemese jolaqtardy qıǵanda tigis qosymshasyna oryn qaldyrýdy umytpańdar!

Oı qorytý:
Quraq japqyshtyń quralýyn teksere otyryp, sabaqty bekitemiz.
Baǵalaý: Oqýshy jumysyn baǵalaımyz.

Úı tapsyrmasy:
1. Pechvork sándi ulttyq naqyshtardy paıdalanyp buıym úlgisin daıyndaý;
2. As úı terezesin, balalar, qonaq bólmelerin bezendirip, shyǵarmashylyq jumys oryndaý.