InfoHub Logo

Dúnıetaný 1 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qustardyń jazǵy tirshiligi
Maqsaty:
a) bilimdilik: Barlyq tynys - tirshiliktiń qyzǵan kezi jaz mezgiliniń ereksheligimen tanystyrý, qustar týraly bilimderin keńeıtý, qustardyń atyn, mańyzyn, erekshelikterin bilý.
á) damytýshylyq: Oqýshylardyń tanym belsendiligin arttyryp, oılaýyn, tilin damytý.
b) tárbıelik: Qustarǵa qamqorlyq jasaýǵa, olardy qorǵaýǵa tárbıeleý. Halyq qazynasy maqal, yrym - tyıym, jumbaq, boljamdardy tıimdi paıdalana bilý.
Ádisi: Suraq - jaýap, áńgimeleý, oıyn, toptastyrý.
Kórnekiligi: Búkteme, slaıdtar.

Sabaqtyń barysy: I. Uıymdastyrý
Oqýshylardyń sabaqqa psıhologıalyq daıyndyǵyn qalyptastyrý.
Súıeıik, tabıǵatty aıalaıyq!
Biz de onan jaqsylyqty aıamaıyq!
Tabıǵattan nár alǵan ǵoı janymyz,
Usynaıyq júrek nuryn bárimiz.

II. Úı tapsyrmasy
1. Oqýshylar úıge berilgen «Ańdardyń jazǵy tirshiligi»mátinin tizbekteı oqyp, mazmunyn baıandaıdy.
2. Oıyn «Qaı ańnyń balasy?»
3. Úı tapsyrmasyn qorytyndylaý. Ańdardyń qysqy tirshiligi men kóktemgi tirshiligin salystyrý
4. Jaz mezgilindegi jabaıy ańdar men mal tirshiliginde qandaı uqsastyq bar? Aıyrmashylyǵy nede?

İİİ Jańa sabaq
Jumbaq: Kókte ushady tizilip,
Biz qaraımyz qyzyǵyp. (qustar)
Qustar - paıdaly, adamǵa dos, baý - baqsha, aǵashtardy qorǵaıdy, án salady, sán beredi, eginge paıdaly, zıandy qurttardy joıady.

Sharlap kelip dalany,
Úıime úıin salady. (Qarlyǵash)
Sý betin syzyp,
Aq quman júr súzip. (Aqqý)
Keýdesi qaıqańdap,
Júredi baıpańdap. (Qaz).
Taqyldatyp mazany ap,
Aǵashtardy tazalap,
Ormandardy emdeıdi,
Zıankesti tazalap. (Toqyldaq)

1. Mátin mazmunyn túsindirý.
2. Oqýlyqpen jumys. Mátindi ózbetilik, tizbekteı oqý
Sergitý sáti
Appaq bolyp tań atyp, /qushaǵyn keń ashady/
Tútin tikke ushady /qoldaryn tolqyndata joǵary kóteredi/
Qarlyǵashtar qanatyn /qanatyn jaıady/
Samǵap bıik ushady /qussha qanat/

Uqsastyq pen daralyq
Qustar:
Jabaıy qustar - ózdiginen tirshilik etedi, tabıǵat sáni, orman emshisi
Úı qustary - qolda baǵylady, jumyrtqasyn, mamyǵy paıdalanamyz

Sıtýasıalyq suraq: Ormanda kele jatyrsyń, aǵash basynan qustyń balapany qulap tústi. Ne ister ediń?
Oıyn «Qaı qus?» (Qustardyń daýysynan qaı qus ekenin ajyratý)
- Balalar, qustardy qalaı qarsy alamyz? (uıa jasap)
«Muny bilesiń be?»
- Senderge qustar týraly málimetter bereıin.
Qazaqstanda 474 qustyń túri tirshilik etedi. Bular sáýir aıynda bizdiń óńirge ushyp keledi. Zıandy jándikterdi qurtyp, kemirýshini qurtyp, egin men ormandy, baqty qorǵaıdy. Ósimdik tuqymyn basqa jerge taratady.
«Halyq boljamdary» - tabıǵat qorǵaý dástúriniń biri. Ony bekerge aıtpaǵan, tyıym sózderdi de túsindirip otyrǵan.

JALPY QUSTAR
— kóńildene saırasa — keler kún ashyq;
— únderi tynsa, kún kúrkireıdi;
— jyl qustary toptanyp qaıtsa — keler qys qatty;
— jyl qustary top - tobymen bir mezgilde oralsa, kóktem tez kiredi;
— jer baýyrlap ushsa, aýa raıy buzylady;
— kúzde uıasyn kún túsetin jaqqa salsa - qys sýyq, kóleńke betke salsa, jyly bolmaq;
— qysta úı tóńirekteı jınalyp qıqýlasa, qardy qazsa, kún sýytady.

İ V Bekitý kezeńi:
- Jazda qustar tirshiliginde qandaı ózgerister bolady?
V Qorytyndylaý
Uıqasqa óleń quraý
------ aıtpaımyz,
------ baspaımyz,
------ satpaımyz,
------ qorǵaımyz.
Vİ. Balalardy baǵalaý
Vİİ. Úıge tapsyrma: 1Qustardyń jazǵy tirshiligi oqý, mazmundaý.
2 Qalaǵan bir qustyń sýretin salyp kelý