InfoHub Logo

Qutty bolsyn, Jańa jyl!

Maqsaty: balalarǵa merekelik kóńil kúı týdyrý; shyrshanyń qalaı ádemi de sándi bezendirilgenine, balalardyń Aıazatanyń, Aqshaqardyń, Býratınonyń karnavaldyq kıimderine nazar aýdartý; kóńildi oıyndar oınatý, dostyq qarym - qatynas oıatý, birlesken oıyndar oınatý.
Qatysýshylar: júrgizýshi, Aıaz Ata, Aqshaqar, Taýyq, Býratıno, Malvına, túlki men mysyq balalar ata - analar
Taýyq balapanymen ortaǵa shyǵady

Júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti qonaqtar men baqytty baldyrǵandar! Búgin sáni men saltanaty jarasqan ertegiler elindegi merekelik keshimizge qosh keldińizder!
Alǵashqy jańa jyldyq quttyqtaý sózdi aqyl oıy jetilgen sanaly urpaqty sezimi sergek, armanshyl dana urpaqty tárbıelep jatqan «Balapan – bóbekjaı» balabaqshasynyń bilikti basshysy Erishova Aıgúl Qaıyrjanqyzyna beremiz.

Júrgizýshi: Osyndaı ǵajap tilekten biz endi ertegiler eline saıahat jasap, jańa jylymyzdy ári qaraı merekeleıik.
Býratıno: Sálemetsińder me, balalar, amansyńdar ma, qurmetti qonaqtar! Jańa jyl merekesi barshamyzdy qıal - ǵajaıyp álemine ertpeı qoımaıdy.
Men jáne meniń dostarym ertegiler elinen arnaıy kelip, sizdermen birge merekeni toılamaqpyz. Olaı bolsa, meniń dosym ádemi bıkesh Malvınany qarsy alyńyzdar! (Mýzyka oınalady)
Malvına: Sálem, dostar, aman ba?
Nur berdi shyrsha alańǵa.
Jylǵa shashý shashaıyq,
Toılap, kóńil ashaıyq!
Býratıno: Balalar, men Altyn kiltimdi shyrshanyń janyna tyǵyp qoıaıyn, sender muqıat bolyńdar, sebebi, bul kiltpen syılyq toly sandyqty ashamyz.
Malvına: Balalar, jańa jylda ortamyzda kim jetispeıdi?
Balalar: Aıaz ata, Aqshaqar!
Malvına: Endeshe, ortaǵa Aıaz ata men Aqshaqardy shaqyraıyq!
(Barlyǵy birge Aıaz ata men Aqshaqardy shaqyrady)
Osy kezde qulaqqa jaǵymsyz áýenmen ortaǵa Túlki men Mysyq kirip kelip, Altyn kiltti urlap áketedi. Býratıno Altyn kiltin izdeı bastaıdy, tappaıdy.
Malvına: Balalar, Altyn kiltti kim aldy, bilesińder me? Aıtyńdarshy.
Balalar: Túlki men mysyq aldy. (aıqaılaıdy)
Malvına urylardy ustap, Býratınoǵa ákelip beredi.
Túlki: Býratıno, balalar, bizdi keshirińder. Biz aǵattyq jasappyz.
Mysyq: Altyn kiltpen sandyqty ashyp, syılyqqa kenelmek boldyq. Keshirińder Býratıno: Balalar, keshiremiz be?
Balalar: Ia
Býratıno: Olaı bolsa, qulynshaq tobynyń balalarynyń ónerin birge tamashalaý úshin Aıaz Ata men Aqshaqardy shaqyraıyq
Júrgizýshi: Balalar, biz asyǵa kútken Aıaz Atamyz ben Aqshaqarymyz da jetip qalypty. Olaı bolsa, bizdiń merekemizdiń jaqsy ótip jatqanyn olar da bilsin, qane, bárimiz kóńildi túrde Aıaz atamyz ben Aqshaqardy qarsy alaıyq!
Balalar: - Aıaz ata, Aqshaqar, Aıaz ata, Aqshaqar, Aıaz ata, Aqshaqar, aýýýýýýýýý
Aıaz ata: Amansyńdar ma, balǵyndar. Jańa jyldaryń qutty bolsyn! Aspandaryń ashyq, juldyzdaryń jaryq bolsyn. Elimiz kórkeıe bersin, jańa jyl molshylyq ákelsin!

Aqshaqar: Qardan shyqqan Aqshaqarmyn,
Sulý aıdaı qıylyp,
Jańa jylmen quttyqtap,
Sálem berem ıilip.
Esensiz be, balalar,
Amansyz ba, qonaqtar.
Búgin mine ortaǵa,
Kelip qaldy jańa jyl,
Jańa jylda aldaǵy,
Kóńil ósip, keńeısin.
Ortaq oıy, armany,
Jaqsy dostar kóbeısin.

Júrgizýshi: Armysyz, Aıaz ata, aqsaqalym,
Barmysyz, sulý kórkem Aqshaqarym!
Asyǵa taǵatsyzdyq sezimmenen
Tosýda ózińizdi barsha qaýym.
Aıaz Ata Aqshaqar bizdiń balalarymyzdyń ónerin tamashalańyzdar!
Balalar ortaǵa shyǵyp «Aıaz Ata» ánin oryndap bereıikshi
Bı «Kóńildi Jańa jyl» bıi (bir top súıkimdi búldirshinderimiz qoshemettep otyraıyq) Álınur, Aqjúrek, Muqaǵalı, İnjý, Aınaz, Ádemi, Nurdana, Nurǵalı
Júrgizýshi: Qane balalar Aıazatamyzǵa ózimizdiń daıyndaǵan taqpaqtarymyzdy aıtaıyq. (Álınur, Aqmarjan, Aınaz, Mukaǵalı, Baǵdaýlet, Nurǵalı)

Appaq tonǵa oranyp,
Bazarlyqty mol alyp.
Keldi alys sapardan, Álınur
Aıaz ata oralyp.

Japalaqtap aqsha qar
Jaýdy kúnde qaıtalap Aqmarjan
Qyrǵa shyqty balalar
Shańǵylaryn arqalap

Qutty bolsyn, Jańa jyl! júkteý