Qutty bolsyn, qutty bolsyn, Jańa jyl!
Taqyryby: Qutty bolsyn, qutty bolsyn, Jańa jyl!
Júrgizýshi: Ýa, halaıyq, jarandar,
Aınalaǵa qarańdar.
Jańa jyldyń bul toıyn,
Saltanatqa sanańdar!
Basqaǵa moıyn burmańdar!
Jańa jyldy jańasha,
Qyzyqty ǵyp, shat qylyp,
Ótkizeıik tamasha!
Armysyzdar, qurmetti ata – ana, qymbatty ustazdar, oqýshylar, qonaqtar! Sizderdi Jańa jyl merekesimen quttyqtaımyz. Mine sol kún, sol mereke bıyl da kelip jetti. Sizderdi osy jańa jyl merekesimen quttyqtaı otyryp, jańa jyl tek qana jańa tabys, bereke, birlik ákelsin deımiz.
Aq kóńilim aınaldy appaq qarǵa,
Kóńildene qosyl sen án men jyrǵa.
Qys qyzyǵy basylmaı ulasady,
Qýanyshy kóp bolsyn Jańa jylǵa!- deı otyryp, jańa jyldyq bı keshimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder!
3 – synyptardyń ónerlerin tamashalańyzdar.
1. Án: «Aıgólek»
Jańa jyldy qarsy alyp,
Jasaımyz toı jylda bir.
Jarqyn, jarqyn án salyp,
Jalǵasady jyrǵa jyr.
Balalar, búgingi bizdiń shyrshamyzǵa kimder qonaqqa keledi dep oılaısyńdar?
Balalar: - Aıaz Ata, Aqshaqar
Júrgizýshi: Iá, durys aıtasyńdar, Aıaz Ata men Aqshaqar jáne bizdiń jańa jylymyz kelgenshe, jasyl shyrsha janynda eski jylmen birge bolýymyz kerek ǵoı! Bıylǵy 2022 jyl qandaı jyl edi?
Balalar: - Barys jyly.
Júrgizýshi: - Durys barys jyly edi, qarsy alaıyq!
(Mýzyka áýenimen barys keledi)
Júrgizýshi: Barys jyly qadamyń qutty boldy. Balalar sizge dán rıza. Barys jyly Jańa jyl kelgenshe bizben birge bolyńyz. Balalardyń tamasha ónerlerin tamashalańyz.
2. Bı «Arrıva»
Balalar, jyldaǵy dástúrli qonaqtarymyz Aıaz Ata men Aqshaqar kórinbeıdi ǵoı, qane, ózimizdiń ortamyzǵa shaqyraıyq.
Bári / hormen/: Aıaz Ata! Aqshaqar!
Mystan kempir kiredi:
- Á - á - á, mensiz mereke jasap, Jańa jyldy qarsy alyp jatyrsyńdar ma? Merekeni bolǵyzbaımyn. Maǵan óz ónerlerińdi kórsetpeseńder, Aıaz Ata men Aqshaqardy keltirtpeımin.
Júrgizýshi: Balalar, mystan kempirge óz ónerimizdi kórsetip, shyǵaryp salaıyq.
3. «Fleshmob»
Mystan kempir: Jaraısyńdar, balalar, endi Aıaz Ata men Aqshaqardy bárimiz birge shaqyraıyq.
Bári Aıaz Ata men Aqshaqardy shaqyrady.
Aıaz Ata: Amansyń ba, uldarym,
Amansyń ba, qyzdarym!
Qandaı jarqyn júzderiń,
Sharshap keldim alystan,
Keremet bir án tyńdap
Kelip tur – aý dem alǵym.
Aqshaqar: Amansyzdar ma, dostar, ata – analar, ustazdar! Jańa jyldaryńyz qutty bolsyn! Qoıan jyly – molshylyqtyń máresi. Bereke, birlik, molshylyq ákelsin!
Júrgizýshi: - Aıaz Ata, kel, otyryńyz, joldan sharshap kelgen bolarsyz, balalar sizdiń kóńil – kúıińizdi kóterip, óz deri daıyndap kelgen ónerlerin kórsetedi.
4. «Qýyrshaq» bıi.
Aıaz Ata: Ónerleriń óssin, órkenderim! Bıleriń tamasha eken.
Júrgizýshi: Aıaz Ata endi oıyn oınaıyq.
«Oryndyq» oıyny: ( oıyn shartyn túsindirý)
Oıyn sharty: (balalar arasynda ótkiziledi)
5 oryndyq, 6 oıynshy shyǵady. Mýzyka áýenimen oryndyqty aınalyp bılep júredi, mýzyka toqtaǵanda oryndyqqa otyrady.
Júrgizýshi: Balalar, ortamyzǵa, mine Aıaz Ata, Aqshaqar jáne eski Barys jyly kelip, án salyp, bı bılep, oıyn oınap, qyzyqty dýman ótkizip jatyrmyz. Bizge endi qandaı jyl kelýi kerek?
Balalar: Jańa jyl, Jańa jyl!
Júrgizýshi: Durys, bıylǵy 2023 – jyl qandaı jyl?
Balalar: Qoıan jyly, qoıan jyly!
Júrgizýshi: Durys, onda Jańa jylymyzdy qarsy alaıyq!
(Mýzyka áýenimen qoıan keledi)
Qoı: Endim búgin tórime,
Jaqsylyq sebem kóńilge.
Beıbitshilik pen yrys – qut,
Ákeldim bıyl elińe!
Júrgizýshi: Jańa jylym birlik bersin elime,
Bereke men yrys kelsin jerime!
5. Án: «Jańa jyl»
Barys: Jańa jyl qosh keldiń. Balalar bir jylǵa eseıdi. Qoıan sen de jaqsy jyl bol. Men sendermen qoshtasamyn. Qosh bolyńdar!
Júrgizýshi: O, halaıyq, jarandar,
Qıly – qıly zaman bar,
Barys jyly shapqylap,
Ketip barady, qarańdar.
O, halaıyq, halaıyq,
Hosh aıtysyp qalaıyq.
Eski jylmen qoshtasyp,
Keler jylmen dostasyp,
Jańa jyldy toılaıyq!
6. « Kloýn» bıi.
Júrgizýshi: Bıshilerdi bı – bıleýge shaqyraıyq,
Qoshemetpen, qurmetpen qarsy alaıyq.
Bıshilerdi yrǵaltyp, bı bıletip,
Qol soǵyp bıik shyńǵa samǵataıyq – deı otyryp,
8. «Koboı» bıi: Jigitter toby
Júrgizýshi: Aıaz Ata, Aqshaqar balalarymyzdyń oıynyn tamashalaýǵa qalaı qaraısyzdar, olardyń shapshańdyǵyn, eptiligin synap kórsek qaıtedi?
Aıaz Ata: Tamashalaıyq!
Júrgizýshi: «Tátti toqash» oıyny.
Oıyn sharty: Ár synyptan 2 baladan shyǵady. Jipte ilinip turǵan tátti toqashty qoldyń kómeginsiz ıaǵnı qoldy arqasyna qoıyp, jeý kerek. Tátti toqashty kim birinshi bitiredi, sol jeńimpaz atanady.
Jeńgen balany marapattaý, madaqtaý.
9. «Jańa jylǵa tartý» bıi.
Júrgizýshi: Jańa jyl, Aıaz Ata, Aqshaqar, balalarymyzdyń taǵy ónerleri bar eken, tamashalasaq qaıtedi?
10. Án: Jańa jyl keldi elime»
Qorytyndy:
Kórgende qýanasyń taza áýeni,
Qulaqqa estilgendeı qys áýeni.
Jyl saıyn toılatatyn máńgi – baqı,
Jańa jyl qutty bolsyn qazaq eli!
Mine, qymbatty balalar! Birlesip ótkizgen mereke qashanda qyzyqty ótedi. Dostyq, birlik bárin de jeńedi. Qurmetti ata – analar búgingi bizdiń 3 – synyptar arasynda ótkizilip jatqan jańa jyl merekemiz osymen aıaqtaldy. Taǵy da jańa jyl qutty bolsyn, elimizge qut – bereke alyp kelsin. Kóriskenshe kún nurly bolsyn!
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
Sam orta mektebinde bastaýysh synyp muǵalimi
Koıshybaeva Baıan Kıpchakovna
Júrgizýshi: Ýa, halaıyq, jarandar,
Aınalaǵa qarańdar.
Jańa jyldyń bul toıyn,
Saltanatqa sanańdar!
Basqaǵa moıyn burmańdar!
Jańa jyldy jańasha,
Qyzyqty ǵyp, shat qylyp,
Ótkizeıik tamasha!
Armysyzdar, qurmetti ata – ana, qymbatty ustazdar, oqýshylar, qonaqtar! Sizderdi Jańa jyl merekesimen quttyqtaımyz. Mine sol kún, sol mereke bıyl da kelip jetti. Sizderdi osy jańa jyl merekesimen quttyqtaı otyryp, jańa jyl tek qana jańa tabys, bereke, birlik ákelsin deımiz.
Aq kóńilim aınaldy appaq qarǵa,
Kóńildene qosyl sen án men jyrǵa.
Qys qyzyǵy basylmaı ulasady,
Qýanyshy kóp bolsyn Jańa jylǵa!- deı otyryp, jańa jyldyq bı keshimizdi bastaýǵa ruqsat etińizder!
3 – synyptardyń ónerlerin tamashalańyzdar.
1. Án: «Aıgólek»
Jańa jyldy qarsy alyp,
Jasaımyz toı jylda bir.
Jarqyn, jarqyn án salyp,
Jalǵasady jyrǵa jyr.
Balalar, búgingi bizdiń shyrshamyzǵa kimder qonaqqa keledi dep oılaısyńdar?
Balalar: - Aıaz Ata, Aqshaqar
Júrgizýshi: Iá, durys aıtasyńdar, Aıaz Ata men Aqshaqar jáne bizdiń jańa jylymyz kelgenshe, jasyl shyrsha janynda eski jylmen birge bolýymyz kerek ǵoı! Bıylǵy 2022 jyl qandaı jyl edi?
Balalar: - Barys jyly.
Júrgizýshi: - Durys barys jyly edi, qarsy alaıyq!
(Mýzyka áýenimen barys keledi)
Júrgizýshi: Barys jyly qadamyń qutty boldy. Balalar sizge dán rıza. Barys jyly Jańa jyl kelgenshe bizben birge bolyńyz. Balalardyń tamasha ónerlerin tamashalańyz.
2. Bı «Arrıva»
Balalar, jyldaǵy dástúrli qonaqtarymyz Aıaz Ata men Aqshaqar kórinbeıdi ǵoı, qane, ózimizdiń ortamyzǵa shaqyraıyq.
Bári / hormen/: Aıaz Ata! Aqshaqar!
Mystan kempir kiredi:
- Á - á - á, mensiz mereke jasap, Jańa jyldy qarsy alyp jatyrsyńdar ma? Merekeni bolǵyzbaımyn. Maǵan óz ónerlerińdi kórsetpeseńder, Aıaz Ata men Aqshaqardy keltirtpeımin.
Júrgizýshi: Balalar, mystan kempirge óz ónerimizdi kórsetip, shyǵaryp salaıyq.
3. «Fleshmob»
Mystan kempir: Jaraısyńdar, balalar, endi Aıaz Ata men Aqshaqardy bárimiz birge shaqyraıyq.
Bári Aıaz Ata men Aqshaqardy shaqyrady.
Aıaz Ata: Amansyń ba, uldarym,
Amansyń ba, qyzdarym!
Qandaı jarqyn júzderiń,
Sharshap keldim alystan,
Keremet bir án tyńdap
Kelip tur – aý dem alǵym.
Aqshaqar: Amansyzdar ma, dostar, ata – analar, ustazdar! Jańa jyldaryńyz qutty bolsyn! Qoıan jyly – molshylyqtyń máresi. Bereke, birlik, molshylyq ákelsin!
Júrgizýshi: - Aıaz Ata, kel, otyryńyz, joldan sharshap kelgen bolarsyz, balalar sizdiń kóńil – kúıińizdi kóterip, óz deri daıyndap kelgen ónerlerin kórsetedi.
4. «Qýyrshaq» bıi.
Aıaz Ata: Ónerleriń óssin, órkenderim! Bıleriń tamasha eken.
Júrgizýshi: Aıaz Ata endi oıyn oınaıyq.
«Oryndyq» oıyny: ( oıyn shartyn túsindirý)
Oıyn sharty: (balalar arasynda ótkiziledi)
5 oryndyq, 6 oıynshy shyǵady. Mýzyka áýenimen oryndyqty aınalyp bılep júredi, mýzyka toqtaǵanda oryndyqqa otyrady.
Júrgizýshi: Balalar, ortamyzǵa, mine Aıaz Ata, Aqshaqar jáne eski Barys jyly kelip, án salyp, bı bılep, oıyn oınap, qyzyqty dýman ótkizip jatyrmyz. Bizge endi qandaı jyl kelýi kerek?
Balalar: Jańa jyl, Jańa jyl!
Júrgizýshi: Durys, bıylǵy 2023 – jyl qandaı jyl?
Balalar: Qoıan jyly, qoıan jyly!
Júrgizýshi: Durys, onda Jańa jylymyzdy qarsy alaıyq!
(Mýzyka áýenimen qoıan keledi)
Qoı: Endim búgin tórime,
Jaqsylyq sebem kóńilge.
Beıbitshilik pen yrys – qut,
Ákeldim bıyl elińe!
Júrgizýshi: Jańa jylym birlik bersin elime,
Bereke men yrys kelsin jerime!
5. Án: «Jańa jyl»
Barys: Jańa jyl qosh keldiń. Balalar bir jylǵa eseıdi. Qoıan sen de jaqsy jyl bol. Men sendermen qoshtasamyn. Qosh bolyńdar!
Júrgizýshi: O, halaıyq, jarandar,
Qıly – qıly zaman bar,
Barys jyly shapqylap,
Ketip barady, qarańdar.
O, halaıyq, halaıyq,
Hosh aıtysyp qalaıyq.
Eski jylmen qoshtasyp,
Keler jylmen dostasyp,
Jańa jyldy toılaıyq!
6. « Kloýn» bıi.
Júrgizýshi: Bıshilerdi bı – bıleýge shaqyraıyq,
Qoshemetpen, qurmetpen qarsy alaıyq.
Bıshilerdi yrǵaltyp, bı bıletip,
Qol soǵyp bıik shyńǵa samǵataıyq – deı otyryp,
8. «Koboı» bıi: Jigitter toby
Júrgizýshi: Aıaz Ata, Aqshaqar balalarymyzdyń oıynyn tamashalaýǵa qalaı qaraısyzdar, olardyń shapshańdyǵyn, eptiligin synap kórsek qaıtedi?
Aıaz Ata: Tamashalaıyq!
Júrgizýshi: «Tátti toqash» oıyny.
Oıyn sharty: Ár synyptan 2 baladan shyǵady. Jipte ilinip turǵan tátti toqashty qoldyń kómeginsiz ıaǵnı qoldy arqasyna qoıyp, jeý kerek. Tátti toqashty kim birinshi bitiredi, sol jeńimpaz atanady.
Jeńgen balany marapattaý, madaqtaý.
9. «Jańa jylǵa tartý» bıi.
Júrgizýshi: Jańa jyl, Aıaz Ata, Aqshaqar, balalarymyzdyń taǵy ónerleri bar eken, tamashalasaq qaıtedi?
10. Án: Jańa jyl keldi elime»
Qorytyndy:
Kórgende qýanasyń taza áýeni,
Qulaqqa estilgendeı qys áýeni.
Jyl saıyn toılatatyn máńgi – baqı,
Jańa jyl qutty bolsyn qazaq eli!
Mine, qymbatty balalar! Birlesip ótkizgen mereke qashanda qyzyqty ótedi. Dostyq, birlik bárin de jeńedi. Qurmetti ata – analar búgingi bizdiń 3 – synyptar arasynda ótkizilip jatqan jańa jyl merekemiz osymen aıaqtaldy. Taǵy da jańa jyl qutty bolsyn, elimizge qut – bereke alyp kelsin. Kóriskenshe kún nurly bolsyn!
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany,
Sam orta mektebinde bastaýysh synyp muǵalimi
Koıshybaeva Baıan Kıpchakovna
