InfoHub Logo

Qıyn balalardyń psıhologıasy jáne tárbıeleý joldary

Mektepte jumys isteıtin pedagogtar, tárbıeshiler balalardy oqytyp - tárbıeleý barysynda, sabaqtan kóp qalatyn, tártibi nashar, bilim deńgeıi tómen, qurbylarymen til tabysa almaıtyn, ashýlanshaq, buzaqylyqtar jasaıtyn balalardy jıi kezdestiredi. Psıholog mamandar mundaı oqýshylardy «Qıyn balalar», «Minez - qulqynda aýytqýy bar oqýshylar», «Qıyn tárbıelenýshi» qataryna jatqyzady. Qıyn bala degen kim? Qıyn balanyń paıda bolýyna ne nemese kim yqpal etedi? degen suraqtar amalsyzdan týyndaıdy. Qıyn balalar jáne minez - qulyqtaǵy qıyndyq uǵymy 1920 - 30 jyldary P. P. Blonskııdiń eńbekterinde paıda bola bastady. Onyń zertteýlerinde qıyn balalardyń minez - qulyq tarıhyn mektep, otbasy arqyly ashyp kórsetedi.

Ol qıyn balalarǵa muǵalimniń qatynasy arqyly qıyn oqýshy termınin naqtylaýdy jón kóredi. Bul balalarǵa bylaısha minezdeme beredi: obektıvti kózqaraspen qaraǵanda qıyn oqýshy – mynadaı, ol muǵalimniń jumysynyń jemisti emestigine baılanysty. Sýbektıvti kózqaraspen qaraǵanda qıyn oqýshy – mynadaı, onymen muǵalimge jumys isteý óte qıyn, muǵalimnen kóp jumys isteýdi talap etetin oqýshy. İsti búldirýshi oqýshylarǵa tolyqqandy minezdeme bere otyryp, P. P. Blonskıı óz jumystarynda mektepti, synypty uıymdastyrýǵa basa kóńil bóledi.

Blonskııdiń pikiri boıynsha qaıta tárbıeleýdiń naǵyz týra joly, tártip buzýshylardy mádenıetsiz ortadan mádenıetti balalar ujymyna birtindep ákelý bolyp tabylady. Qıyn bala máselesi boıynsha eń alǵash zertteý júrgizgen P. P. Belskıı kámeletke jasy tolmaǵan minez - qulqyndaǵy qıyndyǵy bar balalardyń ishki dúnıesin qarastyrdy. V. V. Trıfonov zertteýlerinde «qıyn oqýshy anyqtamasy – bul kúndelikti pedagogıkalyq áserge kóne bermeıtin, ózine únemi qosymsha ýaqyt bólip qaraýdy, muǵalimniń erik - jigerin, kúshin, qajyrly pedagogıkalyq eńbegin qajetsinetin oqýshy.

G. A. Fortýnatovtyń zertteýlerinde «qıyn balalarǵa» úlgermeýshiler men tárbıe yqpalyna kónbeıtin balalardy jáne psıhıkalyq buzylýdan japa shekkenderdi jatqyzady. Qazirgi kezde psıhologıada qıyn bala túsiniginiń biryńǵaı anyqtamasy joq. Bul sheksiz uǵym, ol jeke adamnyń ózgerý qubylysyn jınaqtaýshy. Osy kategorıadaǵy balalardyń jalpy adamdyq jáne ózge eshkimde qaıtalanbaıtyn qasıetteri, áleýmettik jáne bıologıalyq faktorlardyń yqpalymen qamtamasyz etiledi.

Aǵylshyn psıhology Hevıtta jáne Djenkıns qıyn balalardy eki úlken kategorıaǵa bólgen: 1. Áleýmettik formadaǵy antı qoǵamdyq minez - qulqy tán balalar.
2. Áleýmettik emes antıqoǵamdyq agressıvti minez - qulyqty balalar.
Bul balalardyń januıasymen, qatarlastarymen qarym - qatynasy jaman, emosıalary buzylǵan, agressıvti, qatygez ári kekshil balalar. Ǵalymdardyń birqatary qıyn balalardyń paıda bolýyn ómirdiń qolaısyz jáne áleýmettik - bıologıalyq faktorlarmen baılanystyrdy.

Al I.A.Nevskıı qıyn balanyń paıda bolýy otbasyndaǵy, mekteptegi júrgiziletin oqý - tárbıe jumystarynyń jetkiliksizdiginen dep túsindirdi. Iaǵnı, ata - ana tarapynan, mektep qabyrǵasynan jylýlyq sezinbegen, meıirimdilik kórmegen oqýshy ómirde óziniń eshkimge qajetsizbin dep eseptep, ashýlanshaq, agressıvti, qatygez bolyp ósedi. Qıyn oqýshynyń paıda bolý sebepterin anyqtaǵanda, birinshiden otbasyndaǵy tárbıege, al ekinshiden mekteptegi oqý - tárbıe máselesine asa kóńil bólemiz. Óıtkeni, kóptegen psıholog ǵalymdardyń zertteýlerine júginetin bolsaq, oqýshylardyń minez - qulqyndaǵy qıyndyqtardyń paıda bolý sebepterin otbasyndaǵy durys tárbıe bermeýdiń saldarynan bolatyndyǵyn anyqtady: 1) otbasynyń áleýmettik jáne ekonomıkalyq jaǵdaıy; 2) ata - ananyń balasyna nemquraıly qaraýy; 3) qaraýsyz qalǵan bala nemese shekten tys qamqorlyq. Qazirgi kezdegi jas ata - analar ósip kele jatqan balasyn asa tym erkeletip ósirip jatyr desek te qatelespeıtin shyǵarmyz.

Asa tym artyq madaqtaý men shekten tys mápeleýde ósken bala eshqandaı kúsh jumsamaıyq kózge túskisi keledi, eger muǵalim eskertý aıtatyn jaǵdaıda jylaı salatyn álsiz, ózdiginen esh nársege qol jetkize almaıtyn, erke bolyp, ózbettiligi qalyptaspaǵan bala bolyp ósedi. Sonymen birge «Úılený ońaı, otbasyn qurý qıyn» dep ata - babamyz aıtqandaı qazirgi jastarymyzdyń otbasylyq ómirge daıyn emestiginen, nemquraıly qaraǵandyqtan qara kózdi balalar tolyq emes otbasynda nemese jetim balalar úıinde tárbıelenip jatyr.