InfoHub Logo

Rasıonal bólshekti kóbeıtý, bólý jáne dárejege shyǵarý.
Algebra 7 synyp
Maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylardyń taqyryp boıynsha alǵan bilimderin tereńdetip, jınaqtap júıeleý. Rasıonal, ıaǵnı algebralyq bólshekterdi kóbeıtý jáne bólý algorıtmin qoldana bilýge, qasıetterdi bilýge úıretý.
Damytýshylyq: Logıkalyq oılaý qabileti men esepteý daǵdylaryn jetildirý, oı - órisin keńeıtý. Rasıonal bólshekterrdi kóbeıtý men bólý kezinde alǵan teorıalyq bilimin praktıkada qoldana bilý daǵdysyn qalyptastyrý.
Tárbıelik: Oqýshylardy uqyptylyqqa, tez sheshim qabyldaı bilýge; pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyra otyryp, júıeli oılaýǵa, nátıjege qol jetkize bilýge, ózine senimdilikke, joldastyq qarym - qatynasqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jańa taqyrypty meńgertý.
Sabaqta qoldanǵan ádis - tásilder: «Esep tórkini» ádisi, «Sandyq jumbaq» ádisi, Psıhologıalyq trenıń, «Ózindik jumys», «Leonarda do Vınchı» jumbaǵy, refleksıa
Sabaqtyń tıpi: Meńgergen bilimderin praktıkada qoldanýǵa baǵyttalǵan dástúrli sabaq
Pánaralyq baılanys: ınformatıka, logıka
Sabaqtyń kórnekiligi: tirek - syzba, kartochkalar, belsendi taqta, slaıdtar, baǵalaý paraǵy, syzbalar. Oqýshylardyń bilimine jáne biliktiligine qoıylatyn talaptar:
Neni bilý kerek: - Algebralyq bólshekterdiń kóbeıtindisin jáne bólindisin qalaı tabý kerektigin bilý. - Rasıonal bólshekterdi qalaı túrlendirýge bolatynyn úırený.
Neni meńgerý kerek: - Ortaq kóbeıtkishti jaqsha syrtyna shyǵarýdy, kóbeıtkishterge jikteýdiń ár túrli joldaryn, toptaý men bólshekti qysqartý tásilin jáne qysqasha kóbeıtý formýlalaryn qoldana bilý, natýral jáne bútin kórsetkishti dárejeniń qasıetterin qoldana bilý.

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi
II. Úı jumysyn tekserý( hırýrg ádisi)
III. Jańa taqyryp pen ótken taqyryptyń baılanysy
IV. Sabaqtyń taqyryby men maqsaty(oqýshylardy sabaqtyń taqyryby men maqsatymen tanystyrý)
V. Jańa sabaqqa daıyndyq( toptastyrý strategıasy)
VI. Jańa sabaqty túsindirý
VII. Sabaqty bekitý («Esep tórkini» ádisi)
Sabaqty pysyqtaý («Sandyq jumbaq» ádisi)
Vİİİ. Ózindik jumys
IX. Sabaqty qorytyndylaý («Leonarda do Vınchı» jumbaǵy)
X. Úı tapsyrmasyn berý
XI. Baǵalaý
XII. Refleksıa

İ. Uıymdastyrý kezeńi(oqýshylarmen sálemdesip, kezekshi arqyly oqýshylardy túgendeý, synyptyń sabaqqa daıyndyǵyn, sabaqqa qajetti qural – jabdyqtardyń barlyǵyn anyqtaý)
Muǵalimniń kirispe sózi: Psıhologıalyq daıyndyq: - Kánekı balalar, búgin barlyǵymyz bir - birimizge ne tileımiz?(oqýshylar oryndarynan turyp, muǵalimge qarap: «sizge shyǵarmashylyq tabys» jáne bir - birine qarap: «bizge kóterińki kóńil kúı»,- dep aıtady).

İİ. - Balalar, búgingi sabaǵymyz erekshe, sebebi osy sabaqta árbir oqýshynyń óz biliktiligin, jalpy ótken taqyrypty qanshalyq ıgergenin kórsetetin múmkinshiligi bolady. Jańa sabaqty meńgerýde tirek bolatyn oqýshylardyń úı tapsyrmasynyń durystyǵyn sıgnaldyq kartochka kómegimen teksereıik.
Úı tapsyrmasynyń jaýaptary taqtada jazýly tur, al sender dápterlerińdegi jaýaptarymen salystyrasyńdar. Durys jaýaby bolsa, jasyl tústi kartany, durys bolmasa qyzyl tústi kartany kóterýleriń kerek(tekserýdiń sońynda oqýshylar baǵalaý paraǵyna muǵalimniń aıtqan baǵasyn qoıady).

Iİİ. Sabaqty jańa taqyrypty meńgerýge qajetti buryn ótilgen materıaldy eske túsiremiz

İV. - Aldymyzǵa qoıǵan negizgi maqsatymyz rasıonal bólshekterdi kóbeıtý jáne bólý, ıaǵnı olarǵa amaldar qoldanýdy tıimdi tásilmen sheshýdi úırenýimiz kerek. Onyń birinshi sharty: alǵan bilimderińdi jınaqtap, oryndy qoldanýdy bilý.

V. Jańa sabaqqa daıyndyq. Taqtada algebralyq bólshekterge baılanysty esep shyǵarý jolymen jazylyp turady, al oqýshylar bul esepterdiń durys shyǵarylǵanyn ǵana tabýlary kerek. Durys berilgen tapsyrmany taqtaǵa shyǵyp oryndaıdy(baǵalaý paraǵyna muǵalimniń aıtqan baǵasy qoıylady) 1. 2. 3. 4. 5. 6.
Jańa taqyrypty meńgerýde qoldanylatyn tásilder: • Rasıonal bólshekterdi kóbeıtý jáne bólý tásilderi:
1) Qysqasha kóbeıtý formýlalaryn qoldaný
2) Toptaý tásilin qoldaný
3) Qysqartý tásili
4) Ortaq kóbeıtkishti jaqsha syrtyna shyǵarý
5) Natýral jáne bútin kórsetkishti dárejeniń qasıetteri

Vİ. Muǵalim: - 5 - synyptyń matematıka oqýlyǵynan senderge jaı bólshekterdi kóbeıtý erejesi tanys. Mysaly, - Rasıonal bólshekterdiń kóbeıtindisin jáne bólindisin árqashanda alymy men bólimi kópmúsheler bolatyn bólshek túrinde jazýǵa bolatynyn bilemiz. Mysaly,. - Munda aldymen ekinshi bólshektiń alymyndaǵy qysqasha kóbeıtý formýlasyn ashamyz, sodan keıin alymdaryn bir - birine, bólimderin bir - birine kóbeıtip, alymdarynyń kóbeıtindisin alymyna, bólimderiniń kóbeıtindisin bólimine jazyp, shyqqan bólshekti qysqartamyz.(muǵalim oqýshylardan qysqasha kóbeıtý formýlasynyń jiktelýin suraıdy) Jaýaby:. 1 - mysal. Jaýaby:. 2 - mysal. Jaýaby:. - 2 jáne, jáne t. s. s. sandar ózara keri sandar, ıaǵnı eki sannyń kóbeıtindisi 1 - ge teń bolsa, onda olar keri sandar dep atalatyny belgili. - Jaı bólshekterdi bólý úshin birinshi bólshekti ekinshi bólshektiń keri bólshegine kóbeıtetini belgili. Mysaly, 3 - mysal. Jaýaby:

Vİİ. Bekitý tapsyrmasy retinde esep shyǵarý úlgisi kórsetilip, taldanady. Árbir oqýshyǵa jeke - jeke tapsyrma beriledi. Oqýshylar tapsyrmany oryndap, qasynda otyrǵan oqýshymen almasyp, bir - birin tekseredi (qatelesken oqýshy taqtaǵa shyǵyp oryndaıdy). 1): 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8)

Vİİİ. Sabaqty pysyqtaý( «Sandyq jumbaq» ádisi)
İH. Sabaqty qorytyndylaý («Leonarda do Vınchı» jumbaǵy)
– Balalar, ınformatıka pánin esimizge túsireıik. Algorıtmniń maǵynasyn qalaı túsinemiz?(Belgili bir maqsatqa jetý úshin oryndalatyn rettelgen áreketter jıyny). - Al bul algorıtm matematıkada zańdylyq bolyp esepteledi. - Endi biz rasıonal órnekterdi túrlendirý algorıtmin qurastyraıyq(oqýshylar men muǵalim birge qurastyrady) Rasıonal bólshekterdi kóbeıtý algorıtmi:
1) Rasıonal bólshekterdi kóbeıtý úshin, olardyń alymdarynyń kóbeıtindisin alymyna, al bólimderiniń kóbeıtindisin bólimine jazý kerek.
2) Múmkin bolǵan jaǵdaıda qysqartýdy oryndaımyz. Rasıonal bólshekterdi bólý algorıtmi: Bir rasıonal bólshekti ekinshi rasıonal bólshekke bólý úshin birinshi bólshekti ekinshi bólshekke keri bólshekke kóbeıtý kerek.
H. Úıge tapsyrma.№450
Hİ. Baǵalaý Baǵalaý paraǵy
Hİİ. Refleksıa: – Endi «tabys» aǵashyn otyrǵyzaıyq. (Taqtada aǵashtyń sýreti) Aǵash dińi jańa sabaqta ótilgen taqyryp, jasyl jelek – ekologıa, al aǵashtyń jemisi sizdiń alǵan bilimderińiz(oqýshylar ózderi tańdaǵan almany alyp, taqtada turǵan aǵashqa japsyrady).
• Jasyl alma: Maǵan sabaq unady. Taqyrypty meńgerdim
• Sary alma: Taqyrypty túsindim, biraq eseptegen kezde qınalamyn.
• Qyzyl alma: Sabaq maǵan túsiniksiz.

Matematıka páni muǵalimi: Djamanbaeva Meıramkýl