S. Ospanovtyń «Segizinshi naýryz kúni» óleńi
Ádebıettik oqý
Sabaqtyń taqyryby: Segizinshi naýryz kúni
Maqsaty:
İ Segizinshi naýryz - analar merekesi qarsańynda óleńder jattatý, analarǵa degen súıispenshilikterin oıatý.
İİ Oı - óristerin damytý, tildik, sózdik qorlaryn baıytý, mánerlep oqýǵa úıretý.
İİİ Adamgershilikke, ádeptilikke, anany qurmettep, syılaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty ıgertý
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný.
Ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, qaıtalaý, túsindirý.
Kórnekiligi: óleń, maqal - mátelder, ana týraly ánder, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi.
- Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr eken, olaı bolsa, ádeptiligimizdi tanytyp, amandasyp alaıyq.
Iilip, sálem berdik atqan kúnge,
Iilip sálem berdiń qonaqtarǵa,
Iilip sálem berdik ustaz sizge,
Iilip sálem berdik dostar birge.
Sabaǵymyzdy bastamas buryn synyptaǵy oryndalatyn erejeni eske túsireıik.
1. Tynyshtyq saqtaý.
2. Bir - birimizdi tyńdaý.
3. Oıymyzdy tolyq aıtý.
Shattyq sheńberi
Kúlimdegen kún meıirimdi
Kirshiksiz aq qar meıirimdi.
Taza móldir sý meıirimdi.
Bárimizdi kóterip turǵan jer meıirimdi.
Aıaýly anam meıirimdi.
Qadirli ákem meıirimdi.
Jyly júzdi ustazym meıirimdi.
Tatý - tátti dostarym meıirimdi.
Sabaǵymyzdyń dáıek sózi:
Eńbek qýanysh,
Jalqaýlyq - aıyrylmas azap.
- Endeshe, búgingi sabaǵymyzda senderge sáttilik tileımin.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
«Kórtyshqan» mátinniń mazmunyn aıtqyzý.
Kórtyshqan óz inin sala júrip, toqtap, jemtiginiń joǵaryda shyǵarǵan dybysyn tyńdaıdy. Eger qandaı da bir jándik jaqyn mańda bolsa, ininen atyp shyǵyp, jemtigin ótkir tisimen ustap alady.
Mátin ne týraly? Kórtyshqan ne dedi? Kemirgishter ne istedi?
Mátin sońy nemen aıaqtaldy? Ómirde kórtyshqan sıaqty adamdar kezdese me?
Olarǵa minezdeme bereıik. Mátindegi negizgi oı qandaı?
Venn dıagramsy arqyly bilimderin qorytyndylaý.
Kórtyshqan óz inin sala júrip, toqtap, jemtiginiń joǵaryda shyǵarǵan dybysyn tyńdaıdy. Eger qandaı da bir jándik jaqyn mańda bolsa, ininen atyp shyǵyp, jemtigin ótkir tisimen ustap alady.
Kórtyshqan inniń ishinde qaldy. Tunshyǵyp óldi, ózin ǵana oılady.
Kemirgishter innen shyqty. Aman qaldy. Birigip eńbektendi.
- Balalar, olaı bolsa maqal - mátel aıtý arqyly úı tapsyrmasyn qorytyndylaıyq.
- Osy taqyrypqa saı qandaı maqal - mátel bilemiz?
1. Birlesip pishilgen ton kelte bolmas.
2. Birlik túbi bereke,
Kóptiń túbi - mereke.
3. Birlik etken ozar,
Birlespegen tozar
- Balalar, keleshekte senderdiń aqyldy, parasatty adam bolýlaryńdy tileımin.
Jańa sabaq. Qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
- Úntaspadan Ana týraly án tyńdaý.
«Anashym» sózin paıdalana otyryp, sóılem quratý.
Men anashymdy qurmetteımin. Men úshin dúnıedegi eń qymbat jan anashym. Men alǵan árbir bestik baǵa - anashym úshin úlken qýanysh.
Jańa aqparat.
«Ana óz balasyn janymen de, qanymen de súıedi.» - B. G. Belınskıı.
Taqyryby: S. Ospanov «Segizinshi naýryz kúni»
S. Ospanov
S. Ospanovtyń «Segizinshi naýryz kúni» óleńdi mánerlep oqý.
Tynyshtyq sáti.
Suraqtar men tapsyrmalar:
8 - Naýryz qandaı meıram?
Óz analaryńa qandaı syı – qurmet kórsetesińder?
Óleńdi ishteı oqytý.
Ana - bizdiń kúnimiz. « Ana júreginiń jylýy, kúlip turǵan kún qyzýynan kem emes.»- Á. Nurshaıyqov.
juldyzym janym
kúnim botam
aıym qulynshaǵym
- Ana kún sekildi meıirimdi, ol aınalasyna shýaǵyn shashady. Senderdiń árqaısylaryńdy analaryń erkeletedi. Sol kezde analaryń senderdi qalaı ataıdy?
Sergitý sáti
Otyryp - aq ornymda
Aıdyn kóldi keshemin.
Sen bilmeseń, egerde
Bylaı eskek esemin.
Shyǵarmashylyq jumys. Ana týraly maqal - mátel aıtý.
Anasyz aqyn bolmaıdy.
Batyr da bolmaıdy.
Júrekten júrekke. Anaǵa arnalǵan tilekter.
Sabaqty qorytyndylaý.
Ana - bulaq,
Bala - jaǵasyndaǵy quraq.
Refleksıa.
Baǵalaý. Úıge tapsyrma. Óleńdi mánerlep oqý, jattaý.
Sabaqtyń taqyryby: Segizinshi naýryz kúni
Maqsaty:
İ Segizinshi naýryz - analar merekesi qarsańynda óleńder jattatý, analarǵa degen súıispenshilikterin oıatý.
İİ Oı - óristerin damytý, tildik, sózdik qorlaryn baıytý, mánerlep oqýǵa úıretý.
İİİ Adamgershilikke, ádeptilikke, anany qurmettep, syılaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty ıgertý
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný.
Ádis - tásilderi: Suraq - jaýap, qaıtalaý, túsindirý.
Kórnekiligi: óleń, maqal - mátelder, ana týraly ánder, ınteraktıvti taqta.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi.
- Balalar, bizdiń búgingi sabaǵymyzǵa qonaqtar kelip otyr eken, olaı bolsa, ádeptiligimizdi tanytyp, amandasyp alaıyq.
Iilip, sálem berdik atqan kúnge,
Iilip sálem berdiń qonaqtarǵa,
Iilip sálem berdik ustaz sizge,
Iilip sálem berdik dostar birge.
Sabaǵymyzdy bastamas buryn synyptaǵy oryndalatyn erejeni eske túsireıik.
1. Tynyshtyq saqtaý.
2. Bir - birimizdi tyńdaý.
3. Oıymyzdy tolyq aıtý.
Shattyq sheńberi
Kúlimdegen kún meıirimdi
Kirshiksiz aq qar meıirimdi.
Taza móldir sý meıirimdi.
Bárimizdi kóterip turǵan jer meıirimdi.
Aıaýly anam meıirimdi.
Qadirli ákem meıirimdi.
Jyly júzdi ustazym meıirimdi.
Tatý - tátti dostarym meıirimdi.
Sabaǵymyzdyń dáıek sózi:
Eńbek qýanysh,
Jalqaýlyq - aıyrylmas azap.
- Endeshe, búgingi sabaǵymyzda senderge sáttilik tileımin.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
«Kórtyshqan» mátinniń mazmunyn aıtqyzý.
Kórtyshqan óz inin sala júrip, toqtap, jemtiginiń joǵaryda shyǵarǵan dybysyn tyńdaıdy. Eger qandaı da bir jándik jaqyn mańda bolsa, ininen atyp shyǵyp, jemtigin ótkir tisimen ustap alady.
Mátin ne týraly? Kórtyshqan ne dedi? Kemirgishter ne istedi?
Mátin sońy nemen aıaqtaldy? Ómirde kórtyshqan sıaqty adamdar kezdese me?
Olarǵa minezdeme bereıik. Mátindegi negizgi oı qandaı?
Venn dıagramsy arqyly bilimderin qorytyndylaý.
Kórtyshqan óz inin sala júrip, toqtap, jemtiginiń joǵaryda shyǵarǵan dybysyn tyńdaıdy. Eger qandaı da bir jándik jaqyn mańda bolsa, ininen atyp shyǵyp, jemtigin ótkir tisimen ustap alady.
Kórtyshqan inniń ishinde qaldy. Tunshyǵyp óldi, ózin ǵana oılady.
Kemirgishter innen shyqty. Aman qaldy. Birigip eńbektendi.
- Balalar, olaı bolsa maqal - mátel aıtý arqyly úı tapsyrmasyn qorytyndylaıyq.
- Osy taqyrypqa saı qandaı maqal - mátel bilemiz?
1. Birlesip pishilgen ton kelte bolmas.
2. Birlik túbi bereke,
Kóptiń túbi - mereke.
3. Birlik etken ozar,
Birlespegen tozar
- Balalar, keleshekte senderdiń aqyldy, parasatty adam bolýlaryńdy tileımin.
Jańa sabaq. Qyzyǵýshylyqtaryn oıatý.
- Úntaspadan Ana týraly án tyńdaý.
«Anashym» sózin paıdalana otyryp, sóılem quratý.
Men anashymdy qurmetteımin. Men úshin dúnıedegi eń qymbat jan anashym. Men alǵan árbir bestik baǵa - anashym úshin úlken qýanysh.
Jańa aqparat.
«Ana óz balasyn janymen de, qanymen de súıedi.» - B. G. Belınskıı.
Taqyryby: S. Ospanov «Segizinshi naýryz kúni»
S. Ospanov
S. Ospanovtyń «Segizinshi naýryz kúni» óleńdi mánerlep oqý.
Tynyshtyq sáti.
Suraqtar men tapsyrmalar:
8 - Naýryz qandaı meıram?
Óz analaryńa qandaı syı – qurmet kórsetesińder?
Óleńdi ishteı oqytý.
Ana - bizdiń kúnimiz. « Ana júreginiń jylýy, kúlip turǵan kún qyzýynan kem emes.»- Á. Nurshaıyqov.
juldyzym janym
kúnim botam
aıym qulynshaǵym
- Ana kún sekildi meıirimdi, ol aınalasyna shýaǵyn shashady. Senderdiń árqaısylaryńdy analaryń erkeletedi. Sol kezde analaryń senderdi qalaı ataıdy?
Sergitý sáti
Otyryp - aq ornymda
Aıdyn kóldi keshemin.
Sen bilmeseń, egerde
Bylaı eskek esemin.
Shyǵarmashylyq jumys. Ana týraly maqal - mátel aıtý.
Anasyz aqyn bolmaıdy.
Batyr da bolmaıdy.
Júrekten júrekke. Anaǵa arnalǵan tilekter.
Sabaqty qorytyndylaý.
Ana - bulaq,
Bala - jaǵasyndaǵy quraq.
Refleksıa.
Baǵalaý. Úıge tapsyrma. Óleńdi mánerlep oqý, jattaý.
You Might Also Like
