InfoHub Logo

Sábıt Muqanov – qazaq ádebıetiniń asa kórnekti qaıratkeri.

Sábıt Muqanovtyń týǵan jeri qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysynyń Presnov aýdany. Ol kezdegi qazaq aýylyndaǵy jalǵyz oqý – molda oqýy bolǵan. Jas Sábıt osy moldadan oqyp, arabsha hat tanıdy. El arasyna kóp taraǵan qıssa - poemalardy oqıtyndaı saýaty ashyldy. áýelde óleń - jyrǵa, ertegi - áńgimege áýes bala tam - tumdap ádebıet úlgilerin taýyp oqı bastaıdy. Ol kezdegi azyn - aýlaq qazaq kitaptarynda eski ózbek, nemese tatar tilderi aralasyp keletin. Buǵan sebep kitap bastyrý isi kóbine eskishe, din oqýyna qanyq molda, nemese qazaq tiline shorqaq, bilmeıtin tatar oqyǵandarynyń qolynda bolatyn. Talantty jastyń qolyna osyndaı árqıly kitaptardyń ishinen tatardyń klasık aqyny Ǵabdolla Toqaıdyń, Abaıdyń kitaptary túsedi. Bul – qarańǵyda nur jaýǵanmen birdeı edi. Óıtkeni poezıadan túsinigi molaıǵan Sábıtke naǵyz keregi de osyndaı shynshyl, túsinikti poezıa bolatyn. Abaı men Toqaıdyń maǵynasy tereń, nári mol, ári sulý óleńderi kókeıine qonyp, Sábıttiń keıin aqyndyq, jazýshylyq jolǵa túsýine kóp áser etedi.

Endigi másele – bilimdi tereńdetý. Óıtkeni eski oqýmen alysqa barý joq.
S. Muqanov Omby qalasyndaǵy jumysshy fakúltetinde oqıdy. Osy kezde oryssha úırenip, orys ádebıetiniń úlgilerimen tanysyp, poezıanyń úlken darıasynan sýsyndaıdy, alýan túrli jandardy, ǵajaıyp beınelerdi ol sonan kóredi. Bilimine aqyndyq talanty ushtasqan S. Muqanov birneshe óleńderin shyǵarady, ol 1926 jyly rabfakty bitirip shyqqan soń «Batyraq», «Oktábr ótkelderi», «Sulýshash» poemalaryn jazady. Óleńderi men poemalary birneshe kitap bolyp basylady.

1926 - 1928 jyldary S. Muqanov respýblıkalyq «Eńbekshi qazaq» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde, baspa oryndarynda qyzmet isteıdi. Munan keıingi jyldarda Lenıngrad ýnıversıtetinde, keıin Máskeýdegi qyzyl profesýra ınstıtýtynda oqyp, 1935 jyly bitirip shyǵady.
Osy kezde S. Muqanov belgili «Maıǵa sálem!» óleńin; «Aq aıý» poemalaryn jazdy.
1935 jyly S. Muqanov jańadan shyǵa bastaǵan «Qazaq ádebıeti» gazetiniń redaktory bolyp istedi. 1937 jyly Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy qyzmetin atqardy.
Bul kezeńdegi S. Muqanov qalamyna shyqqan iri týyndylar «Botagóz» romany (1938, burynǵy aty «Jumbaq jalaý») «Meniń mektepterim» (1941), «Kolhozdy aýyl osyndaı» (1937) sıaqty shyǵarmalar.

S. Muqanov soǵys jyldarynda fashısik basqynshylardy áshkereleıtin birneshe ýytty óleńder, ocherk, áńgimeler jazdy. Halqymyzdyń maıdan men tyldaǵy erligin, qaharmandyǵyn pash etti. 1943 jyldan 1951 jylǵa deıin S. Muqanov ekinshi ret Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy bolyp, respýblıkada kórkem ádebıetti onan ári órkendetý jolynda qyzmet etti. Bul jyldary ádebıettiń jas kadrlaryn tárbıeleý, jańa taqyryptardy ıgerý, zamanǵa laıyq kólemdi shyǵarmalar berýdi ádebıet maıdanyndaǵy eń mańyzdy mindetterdiń biri sanaǵan S. Muqanovtyń tárbıelik, ustazdyq eńbegi eleýli.
1950 jyldary S. Muqanov «Syrdarıa» romanyn, «Shoqan Ýálıhanov» pesasyn jazdy. Keıin burynyraq jarıalanǵan eki tomdyq «Ómir mektebi» kitabynyń jalǵasy retinde «Eseıý jyldary» degen ómirbaıandyq romanyn jazyp shyǵardy.
S. Muqanov – belgili qoǵam qaıratkeri. 1947 jyldan 1963 jylǵa deıin Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty boldy.

Ádebıetti damytýdaǵy qajyrly eńbegi úshin S. Muqanov eki ret Eńbek Qyzyl Tý ordenimen, 1960 jyly 60 jasqa tolýyna baılanysty Lenın ordenimen nagradtalǵan.
Poezıasy
S. Muqanov revolúsıasy qarsańynda jalpy adam ómiri týraly, kóńil kúıi, arman týraly óleńder jazǵan. Sonyń ishindegi eń mańyzdysy – 1919 jyly jazylǵan «Bostandyq» óleńi. Bul óleń qazan tóńkerisi shyn maǵynada erkindik ákeldi degen keshegi kúnge deıin aıtylyp kelgen uǵymǵa saıady.
Bul bostandyq kókten bizge kelmedi,
Eshkim bizge syılap jáne bermedi.
Munda qazir ortaǵy joq ózgeniń
Bul bostandyq – jumyskerdiń jeńgeni!

Bul shýmaqtan eńbekshi halyqqa kelgen bostandyqty aqynnyń fakt retinde ǵana uǵyp qoımaı, onyń saıası, taptyq maǵynasyn basqaǵa nasıhattaıtynyn kóremiz. Taptyq kúrestiń ymyramen bitpeıtinin, qanaýshylarmen úzildi - kesildi aıqas ústinde ǵana, olardy birjola jeńýmen ǵana tynady dep uǵady aqyn. Qazan tóńkerisi ákelgen bostandyq ortalyq Reseı halqy úshin de, shet aımaqtaǵy qazaq halqy úshin de kókten túsken emes, ezilgen eńbekshilerdiń, jumysshy tabynyń ondaǵan jyldar boıǵy kúresiniń nátıjesi bolyp kórinedi. Ol kezdegi uǵym solaı edi.

1920 jyly jazǵan «Kedeı balasy» óleńinde S. Muqanov sol revolúsıalyq taqyrypty onan ári keńeıte túsedi, taptyq qyryn ótkirleı beredi. Qanaýshy taptyń qazaq aýylyndaǵy surqıalary baı, bı, moldalar, olardyń qoldanar ádisi aldaý, arbaý, dinmen kózdi baılaý dep uǵady aqyn.
Moldekeńder aldaýǵa bata almas,
Qudaı - daǵy jumaǵyn malǵa sata almas.
Endi baılar bostandyqqa bir adym
Basa almas ta, kedeımenen qatarlas
Eńbekshiler, endigi kún seniki,
Jasaıdy kedeı, gúldensin kedeı, jasasyn!

Aqyn jıyrmasynshy jaldary qazaq aýyly, qazaq kedeıiniń háli, sharýalar turmysy jóninde kóptegen óleńder jazady. Onyń bastylary «shoqpyttyń sharýasy» «Sút zavody», «Qazaqstan», «Joly joqtar bizdiń jolǵa qosylsyn», «Egistik», «balqash», «Konveer» jáne basqalary.
Burynǵy qazaq aýyly kedeıleriniń tıptik beınesi «Shoqpyttyń sharýasy» (1926) degen óleńinde kórinedi. Ol revolúsıaǵa deıin eńbegi janbaı kóp azap kórse, endi úkimet kómeginiń arqasynda eginshilikti kásip etip, tabysy tabysqa ulasty.
«Egistik» óleńinde (1926) Shoqpyttyń sanaly sharýaǵa aınalǵany, bolashaq aýyldyń tiregi endi osy Shoqpyt bolatyny kórinedi:

Tuqymdy kim bergeni,
Qalaısha kún kórgeni.
Ózine aıqyn Shoqpyttyń
Búkil qazaq halqyna...

Keıin ujymdastyrý (kollektıvtendirý), ındýstrıalandyrý dáýirinde S. Muqanov kóptegen jańa óleńder jazdy. Bulardyń qaı - qaısynda bolsa da aqyn qurylys maıdanyndaǵy qaınaǵan eńbekti, jumysshy, malshy, eginshi ómirin negizgi taqyryp etip alady.
S. Muqanov joǵaryda aıtqandaı, qazaq poezıasyna jaı aqyn bolyp qana kelgen joq, ózinshe jańa túr men mazmun ala keldi. Baıyrǵy poezıa úlgisi, árıne, jańa zamanǵa úılese bermeıtin edi. Aqyn poezıaǵa jańa órnek, túr berýge, ony osy kúngi ómir, turmysqa beıimdeýge umtylady. Osyndaı sony, áýendi týyndysy – 1933 jyly jazylǵan «Maıǵa sálem!» atty óleńi. Munda aqyn dúnıe júzi eńbekshileriniń yntymaq kúni – 1 Maıdy tek jasyl kóktem, shýaq kún dep qana jarlamaıdy, bul kún búkil ezilgen halyqtyń qolyna tý ustap, kúreske shyǵatyn, bostandyqqa umtylatyn, azat eńbekke bastaıtyn kún degendi ýaǵyzdaıdy. Maı meıramynyń ózin aqyn «Joldas» dep atap, ony jańa adam, jumysker beınesinde elestedi.

Myń sálem saǵan,
Máńgi joldas maıym!
Sen jas jigit bop kelgen saıyn,
Jar jibek, barqyt kıip,
Jasyl jelek,
Búrkenedi úıeńki terek qaıyń!
Basqaǵa qymbat, saǵan tegin, arzan,
Túrli gúl, injý jaqut, laǵyl, marjan
Ústine tógiledi.
Úkiń – bult,
Qalpaǵyń – kún.
Naızaǵaı qylysh qazynań -
deıdi,

Ári qaraı, jeńgen elde bostandyq alǵan halyq eńbek meıramyn qandaı tabystarmen qarsy alyp otyrǵany, sharýa men jumyskerdiń búkil baılyqtyń ıesi bolyp otyrǵany óleńde maqtanyshpen aıtylady. Lırıkalyq keıipker - óleńmen, ánmen birge búkil eńbekshiler toby alǵa, órge jeteleıtin, ozat, joǵary sanaly qurylysshy, eńbekker bolyp kórinedi.
«Maıǵa sálem» - S. Muqanov poezıasyndaǵy zor jańalyǵy. Jol sandary, býyn, yrǵaǵy jaǵynan burynǵy qazaq poezıasyna uqsamaıtyndyǵy úzindiden kórinip tur.
«malshynyń maqtanyshy» (1934), «Kolhozdy aýyl osyndaı» (1938) atty óleńderinde S. Muqanov
Aýyl eńbekkerleriniń beınesin jasaıdy.

S. Muqanovtyń kóptegen óleńderi soǵys taqyrybyna, keıin beıbit eńbek, tyń taqyryptaryna arnalady. Soǵys kezinde «Men de attandym maıdanǵa», «Fashızmniń ajaly», «Gvardees baýyrlarǵa», «Lenın qalasynda» sıaqty joǵary patrıottyq sezimderge toly óleńder jazdy. «Berlın alyndy» óleńinde:
Kóz jasyn kóldeı qylǵan talaı eldiń,
San jetpes júrekterge qaıǵy - sherdiń.
Ýyn tókken,
Ordasy – jylan - shaıan,
Fashızmnen tazardy búgin Berlın! -

dep qýanady aqyn búkil halyq atynan, soǵys bitip, Berlınde jeńis týy jelbiregende.
Aqynnyń lırıkalyq óleńderiniń negizgi keıipkeri – qarapaıym, eńbekshi halyq ókili.
S. Muqanov lırıkalyq óleńdermen qatar kóptegen poemalar jazdy. Poemada aqyn san alýan ómir qybylysyn keń alyp, belgili keıipkerlerdiń is - áreketin kórsetý arqyly, onyń qoǵamdyq, áleýmettik nemese moraldyq, fılosofıalyq syryn ashý arqyly dáýirge saı negizgi aıtpaq ıdeıamen baıandaıdy. Lırıkalyq óleńderge qaraǵanda poemalarynda naqtyly keıipkerlerdiń isteri sýretteledi.