InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Sábıt Muqanov ómiri, shyǵarmashylyǵy.
«Sulýshash» poemasy»
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik – S. Muqanovtyń ómiri týraly maǵlumat bere otyryp, jazýshynyń shyǵarmashylyq zerthanasyna úńilý, taldaý, «Sulýshash» poemasynyń mazmunymen tanysý, keıipkerler júıesine taldaý jasaý, taqyryby men ıdeıasyn ashý;
Tárbıelik – jazýshynyń shyǵarmashylyǵyn ıgerte otyryp oqýshylardy adamgershilik qasıetterge, tilin, tarıhyn, ádebıetin qurmetteýge baýlý;
Damytýshylyq – oqýshylardyń dúnıetanymyn keńeıtý, ádebı sóıleý tilin qalyptastyra otyryp kórkem sóıleýge beıimdeý.
Sabaq túri: dástúrli emes
Sabaqtyń tıpi: jańa taqyrypty bekitý sabaǵy
Sabaqtyń ádis-tásili: áńgimeleý, suraq-jaýap, insert ádisi, oıyn elementteri.
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, jazýshynyń sýreti, eńbekteri.
Pánaralyq baılanys: orys tili, aǵylshyn tili, orys ádebıeti, tarıh.
Sabaq barysy.
1. Uıymdastyrý:
a) sálemdesý;
á) kezekshimen suhbat;
b) «Mıǵa shabýyl» ádisimen suraqtar qoıý:
1. Bıyl qandaı aqyn-jazýshylardyń mereıtoıy?
2. Bes arysty ata.
3. Úsh báıterekti ata.
2. Jańa sabaq.
Sabaqtyń taqyryby, maqsatymen tanystyramyn. Oqýshylarǵa úı tapsyrmasy retinde S. Muqanovtyń ómiri men «Sulýshash» poemasynyń mátinimen tanysyp kelý aldyn ala berilgen bolatyn. Oqýshylar úsh topqa bólinedi.

Saıystyń kezeńderi:
1. «Oı ashar»;
2. «Men aıtamyn, sen jalǵastyr»;
3. «Dilmar»;
4. «Tapqyrlyq».
1-kezeń boıynsha ár top ózderine berilgen pikirdi qorǵaıdy

(«Oı ashar» kezeńi).
1-top. Aqyndar. «S. Muqanov – aqyn» degen pikirdi dáleldeıdi.
2-top. jazýshylar. «S. Muqanov – jazýshy» degen pikirdi dáleldeıdi.
3-top. Zertteýshiler. «S. Muqanov – qazaq ádebıeti tarıhyn zertteýshi» degen pikirdi dáleldeıdi.
S. Muqanovtyń ómiri týraly qosymsha málimet beriledi.
Jazýshyǵa arnalǵan kórmemen tanystyrylady.

2-kezeńde ár toptyń oqýshylary «Sulýshash» poemasynyń mátinin birinen keıin biri baıandaıdy («Men aıtamyn, sen jalǵastyr» kezeńi).
3-kezeńde ár topqa 9 suraq beriledi. Onyń jaýabyn oqýshylar qazaq, orys, aǵylshyn tilderinde aıtý kerek («dilmar» kezeńi).

«Aqyndar» tobyna:
1. «Sulýshash» poemasy neshinshi jyldar aralyǵynda jazyldy? (1926-1928)
2. Tórtóbel degen ne? (jylqy-loshad-horse)
3. Poemanyń úzindisindegi jasyrǵan sózdi tap. Altaı qozy baqty, qoı baqty, taǵy ne istedi? (otyn jaqty-drova-wood)
4. Altynaıdyń ákesi qyzynyń jasaýyna qosyp taǵy kimdi berdi? (qul, kúń-rab, rabyná-slave)
5. Sulýshashtyń shashyn bir órgenge ákesi qansha tóleıtin?(bir jylqy-odna loshad-one horse)
6. Ermek Altaıǵa kim bolyp keledi? (ini-mladshıı brat-younger brother)
7. Qalyń malǵa qosa kúıeý jigit bosaǵa aıyby dep ne berdi? (100-jylqy-100 loshadeı-hundred horse)
8. Altaı men Sulýshash qaı jyl mezgilinde qashpaqshy boldy? (kúz-osen-autumn)
9. Altaıdyń elge kelmeı, qoı baǵyp júrgenine neshe jyl boldy? (bir jyl-odın god-one year)

«Jazýshylar» tobyna:
1. Tileýberdi Altynaıǵa qalyń mal retinde neshe jylqy berdi? (myń-tysácha-thousand)
2. Altynaıdyń ákesi qyzynyń jasaýyn nege artyp beredi jáne onyń sany nesheý? (90 nar – devánosto nar – ninety camel)
3. Tileýberdi uryn kele jatqan kúıeý jigit úshin neshe úı tiktiredi? (on-desát-ten)
4. Sulýshashqa quda túsken kúıeý jigittiń túr-kelbeti qandaı edi? (usqynsyz-nekrasıvyı-ugly)
5. Mátindegi jasyryn sózdi tap. Altaıdyń aıtýynsha, «Ne kıip aıaqqa, ań aýlaıtyn qolymyzda joq sadaq, ıakı, myltyq»? (shańǵy-lyjı-skies)
6. Quz basyndaǵy búrkitti aýlaý úshin arqan men tordy kim beredi? (shal-starık-old man)
7. Altaı men Qaısar Sulýshashqa taýdan búrkitti ustap oralǵansha tuzaqpen neni ustap, sonymen as daıyndap qoı deıdi? (qoıan-zaıas-hare)
8. «Sulýshash» poemasy neshe úlken bólimnen turady? (tórt-chetyre-four)
9. Sulýshash neshege kelgende kórki, sulýlyǵy tolysty? (on alty-shestnadsat-sixteen)

«Zertteýshiler» tobyna.
1. Tileýberdi neshe jyl otasqannan keıin balaly bolyp Sulýshashty kóredi? (eki-úsh jyl-dva-trı goda-one-two-year)
2. Sulýshashtyń asqan sulýlyǵyn sıpattaǵanda jazýshy qyzdyń moınyn nege teńep sýretteıdi? (aqqý-lebed-swan)
3. Yrysty degen kim? (kúıeý jigit-jenıh-boy friend)
4. Altaı jastaıynan ne baǵyp ósti? (qoı, qozy – oves, ıagnenok – sheep, lamb)
5. Sulýshash Altaı men Qaısardy búrkitti aýlaýdan kútip otyrǵanda qandaı qustyń qaıtyp bara jatqanyn kórip oǵan til qatady? (qaz-gýs-goose)
6. Altaı taýdan Sulýshashqa oralyp kele jatqanda ormannan ańdar ne sebepti qasha bastaıdy? (órt-pojar-fire)
7. Sulýshash Altaıdy kezdesýge alǵash shaqyrǵanda eki júzdi ne beredi? (qanjar-kınjal-dagger)
8. Baıbosyn Tileýberdige kim bolyp keledi? (quda-svat-matchmaker)
9. Sulýshash kishkentaı kezinde ne jasap oınaıtyn? (qýyrshaq-kýkla-doll)
4-kezeńde ár top oqýshylary keıipkerlerge berilgen minezdemeni mátin boıynsha dáleldeý kerek

(«Tapqyrlyq» kezeńi). Suraqtar qoıylady.
1. Sulýshash – erke, sholjań emes, aqyldy, parasatty jan.
2. Altaı-ójet, tapqyr jigit.
3. Sulýshashtyń anasy Altynaı men jeńgesi Aıjan – eski saltty ustanýshylar.
4. Altaı – adamgershiligi joǵary jigit.
5. Sulýshash-ójet, qaısar qyz.
6. Qaısar – dosqa adal jan.

Sabaqty qorytý. Insert ádisi arqyly kesteni toltyrady.

Bilgenmin
Bildim
Bilgim keledi
Oqýshylardy baǵalaý. Ár top bergen jaýaptary boıynsha baǵalanyp, jeńgen top anyqtalady. Ár oqýshy sabaq barysynda jınaǵan juldyzshalary boıynsha baǵalanady.
Úı tapsyrmasy. «Sulýshash» poemasyna senarı qurý.