InfoHub Logo

Matematıka 3 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: 4 - ke kóbeıtý jáne bólý
Sabaqtyń maqsaty: 1. Oqýshylarǵa sandy 4 - ke kóbeıtý jáne bólý jolyn túsindirý;
2. Matematıkalyq sóıleý tilin, logıkalyq oı - órisin, tapsyrmalardy oryndaý biliktilikterin, izdenýshilik qabiletterin damytý;
3. Oqýshylardy tapqyrlyqqa, baıqaǵyshtyqqa, oı ushqyrlyǵyna, belsendilikke, uqyptylyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq túsindirý
Sabaqtyń ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, izdenýshilik, túrli oıyndar
Sabaqtyń kórnekiligi: ınterbelsendi taqta, kesteler, syzbalar, oqýlyq
Pánaralyq baılanys: ana tili, dúnıetaný, mýzyka
Ótkiziletin orny: kompúter kabıneti
Sabaqtyń barysy

1. Uıymdastyrý kezeńi. Slaıd.
Bilimniń tuńǵıyǵy boılaıtuǵyn
Toqysań jalyqtyra qoımaıtuǵyn
«Ǵylymdar patshasy»- dep daralanyp,
Matematıka - qyzyqqa toımaıtuǵyn
- Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý. Psıhologıalyq daıyndyq. (Ornymyzdan turyp, búgingi ashyq sabaǵymyzǵa bir - birimizge sáttilik tileıik)
Psıhologıalyq trenıń
Muǵalimniń suraǵy Oqýshylardyń jaýaby
Árbir adam - dosym, synyptasym
Árbir sabaq - úırený, oqý, izdený
Árbir isiń - tirshilik, adamdyq
Árbir sóziń - shyndyq, birlik, adaldyq

KİRİSPE: Balalar bıyl bizdiń elimizdiń táýelsizdik alǵanyna 20jyl tolatynyn sender jaqsy bilesińder. 1 - qyrkúıek kúni ótkizilgen merekelik sabaǵymyzda atap aıtqandaı, bıylǵy barlyq kórsetkishterimiz osy Qazaqstannyń 20jyldyq merekesine arnalady. Búgingi matematıka sabaǵyndaǵy eńbegimiz, jetistigimiz osy 20jyldyq merekege arnalady. Otanǵa degen ystyq yqylastaryńdy qalaı bildire alasyńdar? (Meniń Qazaqstanym - óleńder shýmaǵyn oqý )
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
- Úıde 2 men 3 - ke kóbeıtý jáne bólý kestesin jattap kelý kerek edi. Olaı bolsa, tekserý jumysy bastaldy. Meniń kórsetken qıma qaǵazdarǵa jaýap berińder.
- Aýyzsha «Kim tapqyr?» oıyny. Kartochkamen jumys.

24: 3 Qyzyqty tapsyrmalar. 1. Aýlada júrgen buzaýlar men taýyqtardyń aıaqtarynyń sany - on. Aýlada neshe taýyq, neshe buzaý bolýy múmkin? 2. Aǵash basynda 2 balyq otyr edi. Olarǵa taǵy 2 balyq ushyp keldi. Barlyǵy neshe balyq boldy? 3. Aýlada turǵan ártúrli kólikterdiń (jeńil mashına motosıkl, velosıped) dóńgelekteriniń sany - on bolady. Aýlada neshe jeńil mashına, motosıkl, velosıped tur? Slaıd.
«Artyq sandy tap» oıyny
2 4 5 6 8 9 10 12 14 15 16 18 20
3 6 9 10 12 15 18 19 21 24 27 28 30
8 12 16 20 24 28 32 33 36 40 – bul jolda qandaı zańdylyq baıqadyńdar?
- Dáptermen jumys. Kórkem jazý. 104 108 112.. 116 120.. 128.. 132 210 214.. 222.. 230 140 136 132.. 124.. 116 112.. 104 Qandaı zańdylyq baıqadyńdar? 3. Jańa sabaq túsindirý - Ondaı bolsa búgingi sabaǵymyzdyń taqyryby «4 - ke kóbeıtý jáne bólý»
- Sabaǵymyzdyń maqsaty: 4 - ke kóbeıtý jáne bólý joldarymen tanysý, kóbeıtý kestesin meńgerý, al sender qandaı maqsat qoıar edińder?
- Qalaı dep oılaısyńdar sandy 4 - ke kóbeıtkende jáne bólgende qandaı ózgeris baıqaýǵa bolady?
Slaıd. Kóbeıtý kestesin tolyqtyr. Taqtamen jumys
4h4 =16 ------------- 5h4= 4h5 ------------- 5h4= 20 ---------- 4h4 = 4+4+4+4
4h5 =20 ------------- 6h4= 4h6 ------------- 6h4= 24 ---------- 4h5 = 4+4+4+4+4
4h6 =24 ------------- 7h4= 4h7 ------------- 7h4= 28 ---------- 4h6 = 4+4+4+4+4+4
............. -------------................. ------------................ -------------.................
.............. -----------................. -------------................ -------------................

- ıaǵnı, mynany este saqtaý kerek
16: 4= 4 sebebi 4h4= 16; 32: 4= 8 sebebi 8h4= 32
20: 4= 5 sebebi 5h4= 20; 36: 4= 9 sebebi 9h4= 36
24: 4= 6 sebebi 6h4= 24; 40: 4= 10 sebebi 10h4= 40
28: 4= 7 sebebi 7h4= 28
4. Jańa taqyrypty jetik meńgerý úshin logıkalyq esepter shyǵaryp kóreıik
A). Aǵash basynda 3 torǵaı otyr edi, taǵy 4 ese artyq torǵaı kelip qondy. Aǵashta barlyǵy neshe torǵaı otyr?
B). Alma aǵashynda 4 alma ósip tur, al órik aǵashynda 3 ese artyq órik ósip tur eken. Barlyǵy neshe jemis ósip tur?
V). Ulanǵa 8 dápter berdim, al Azamatqa 2 ese kem dápter berdim. Azamat qansha dápter aldy?
G). Anasy ulyna 20teńge, al qyzyna 4ese kem berdi. Anasy qyzyna qansha teńge berdi? 5. Sergitý sáti Slaıd. Hormen oqý, qaıtalaý
Jasaǵanda jattyǵý,
Kerek emes aptyǵý.
1, 2, 3. 1, 2, 3.
Jınap aldyq mine kúsh!

6. Oqýlyqpen jumys
№ 4, 5. Bos orynǵa tıisti sandardy qoıý
№ 6. Juppen jumys. Kesteni toltyr
№ 7. Dámhanada ózińdi qalaı ustaısyń? Qalaı tamaqtaný kerek? Tárbıe sáti.
- Tárbıeli, úlgili, talapty, ádepti bolsań ǵana 20 - jyldyq Táýelsizdik merekesine sen óz úlesińdi qosqanyń. Osyndaı damyǵan, órkenıetti elde ómir súrip, bilim alyp, ósip kele jatqan, sender eń baqytty balasyńdar.
Esepti taldaý, qysqasha shartyn qurý, dápterge jazý. Taqtada bir oqýshy oryndaıdy, onyń durystyǵyn asıstent tekseredi.
№ 9. A) Qabyrǵasy 4 sm teń sharshynyń perımetrin tabý
B) Perımetri 24sm, 32sm, 28sm sharshylardyń qabyrǵalarynyń uzyndyǵyn tabý

7. Slaıd. «Sıqyrly sóz» oıyny
«80 - 48): 4 = (R)
34+9*4 = (H)
70 - 18: 2= (A)
7*4 - 28: 4 = (A)
9*4 - 28 = (M)
5*4 - 16: 4= (T)
8. Sabaqty qorytý. Baǵalaý. Baǵalaý paraǵy
9. Úıge tapsyrma berý