InfoHub Logo

Kesh taqyryby: «Saǵynady Muqańdy syzdap júrek...»

Keshtiń maqsaty: Aqıyq aqyn M. Maqataev ómiri men shyǵarmashylyǵynan málimet bere otyryp, aqynnyń óleńderi men ánderin oqýshylar nazaryna usyný.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń poezıaǵa degen yntasyn arttyrý, til mádenıetine baýlý, izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý.
Tárbıeligi: Poezıa álemimen oqýshylardyń jan dúnıesine úńilý, óner adamyna patrıottyq sezimdi oıatý, estetıkalyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: M. Maqataevtyń portreti, kitaptar qoıylǵan burysh, dombyra, aqyn - jazýshylardyń Muqaǵalı týraly aıtylǵan estelikteri.
Keshtiń bastalýy: Dombyrada baıaý kúı oınaıdy. Dombyramen ilese sahna ishinde óleń oqylady:
Oıly jas! Óleń meniń syrlasymdaı,
Syrlassam da qumarym bir basylmaı,
Aıtyp ótken aqynda arman bar ma?
Júreginiń túbine kir jasyrmaı, - dep aqyn ózi aıtqandaı, ol artyna kóptegen otty jyldar men muńdy óleńder qaldyrdy.
Ortada júrgizýshiler:

Kesh jospary:
1. «Poezıa, menimen egiz be ediń?...»
2. «Shetinen óleń jyry shuǵylaly,
Biz túsinip bolǵan joqpyz uǵyp áli».
3. Jazylar estelikter men týraly...

Júrgizýshi: Qurmetti ustazdar men oqýshylar! Mektebimizde ár jyldyń aqpan aıynyń qarsańynda M. Maqataevtyń týǵan kúnine oraı ádebı sharalar ótkizý dástúrge aınalǵan. Mine, osyndaı ádebı taqyryptaǵy ótilgeli otyrǵan «Saǵynady Muqańdy syzdap júrek...» atty ádebı keshimizdi ashýǵa ruqsat etińizder!

Aqpan aıy aqıyq aqyn M. Maqataevtyń dúnıege kelgen aıy, ıaǵnı
9 aqpan. Bıyl aqyn 83 jasqa tolyp otyr. Týma talant bul kúnde ómirden ótse de barsha qazaqtyń júreginde berik ornyqqan. Ol jalyndap ótken 45 jyl ǵumyrynda ana tili úshin kúresip ótken aqyn. Ol ana tilin týǵan halqy men Otanyn áste kem sanamaı, osy ómirdegi biregeı úsh baqytynyń birine sanaıdy.
Júrgizýshi: Aqyn shyǵarmalarynyń taqyryby ár alýan, biraq onyń erekshelikteri ózgege uqsamas syry men qyrynda jatyr. Dúnıedegi bar qubylysty adamzat sanasyndaǵy san qyrly sezimdi sóz arqyly jetkizýge bolady. sondyqtan da sóz qudiretiniń mán maǵynasyna tereń boılap, myń sózden bir sóz tańdap, sóz marjanyn beıneli órnekpen kesteleıtin Muqaǵalıdaı aqyn qazaqtyń mańdaıyna bitken jaryq juldyzdarynyń biri. Endigi kezekti beıneli - slaıdqa beremiz.
Tanystyratyn: Ánýarbekov Naýryzbaı. M. Maqataev ómiri, shyǵarmashylyǵyn tanystyrady.
«Meniń anketam» óleńi. Oqıtyn: -----------------------------
Týǵan jeriń?
Ulanymyn Qarasaz dep atalatyn aýyldyń.
Týǵan jylyń?
1931. Qurdasymyn Shámildiń.
Jynysyń kim?
Erkekpin ǵoı, erkekpin!
Jáne daǵy táýirmin...
Partıada barsyń ba?
Joqpyn.
Shyqqan tegiń?
Sharýamyn.
Bar tirlikten baǵaly ony sanaımyn.
Bilimiń she?
Ortasha ǵoı.
Alaıda ózim joǵaryǵa balaımyn.
Meken jáıiń?
Meken jáıim jer meniń.
Jerde júrgen aqyn degen pendemin.
Qalam, qaǵaz, ýaqyt ber tek azdaǵan
Men ómirdiń jyrlaý úshin kelgenmin!
Júrgizýshi: Búginde M. Maqataevtyń 35 000 jolǵa jýyq óleńi poezıa súıer qaýymnyń izdep júrip oqıtyn jyryna aınaldy.
«Poezıa, menimen egiz be ediń» Oqıtyn: ---------------------------
«Úsh baqytym» Oqıtyn: ---------------------------
Muqaǵalıdy aqyn etken de, mártebesin bıiktetken de, aqyndyq ǵaryshqa samǵatqan da – osy qazaqtyń qara óleńi. Aqyn osy qara óleńdi baǵalaıdy, bas ıedi, taǵzym jasaıdy, ıá, baıyrǵy babalar darhan dalamyzdyń qas jaýyna qarsy attanǵanda jazylǵan qara óleń, soǵysta qanmen jazylǵan qara óleń, aq júrekti analar dúnıege sábı ákelgende, aq sútimen jazylǵan qara óleń aqyndy barsha baýrap alǵan da. Ol shyr etip dúnıege kelgende besik jyrymen, ana áldıimen kózin ashqan -dy. Sol besikten jazylǵan jyr ony aqyry aqynǵa aınaldyrdy.
«Qara óleń». Oqıtyn: --------------------------
Án: «Saryjaılaý». Oryndaıtyn: Mýzyka pániniń muǵalimi -------------------------------
Júrgizýshi: Balalar, Muqaǵalı aqyn jyldyń qaı mezgilin unatqan? Kúz
Jary Lashyn esteliginen:
«Ol kúz mezgilin aıryqsha unatatyn. Japyraq túsip, jaýyn quıyp turǵan túnderde qolynan qalamyn tastamaıtyn, kóktemde saırandadyq, jasardyq,
kúz – endi jazatyn mezgil dep ázildeıtin».
«Sap - sary japyraqtar». Oqıtyn: -------------------------

Júrgizýshi: Muqaǵalı – mahabbat jyrshysy. Ol mahabatty asqaqtata jyrlaıdy. Mahabbatty sózben emes, júrekpen jazdy. Onyń shyǵarmalaryn oqyp otyryp bireýge ǵashyq bolǵandaısyń, armandaısyń.