Aralar men qumyrsqalar – qoǵamdyq býnaqdeneliler
Bıologıa 7 synyp
Taqyryby: Aralar men qumyrsqalar – qoǵamdyq býnaqdeneliler.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Aralar men qumyrsqalardyń tirshiligi men otbasy qurý erekshelikterin jáne minez - qulyqtary men túısigi jaıly málimet alý.
2. Pánge, taqyrypqa baılanysty qyzyǵýshylyq taryn izdený, qurý jáne salystyrýǵa tapsyrmalar berý arqyly damytý.
3. Olardyń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy jaıly bilý, ómirde qoldana bilýge úıretý jáne olardy qorǵaýǵa tárbıeleý.
Qural - jabdyqtar: beınefılm, jobalar, sýretter, test paraqtary.
Sabaqtyń tıpi: jańa Sabaqtyń túri: jobalaý
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi 2mın
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn baqylaı otyryp, zeıinin sabaqqa aýdarý.
Psıhologıalyq daıyndyq: Meniń kóńilim jaqsy; Men sabaqty jyldam oryndaımyn
Men sabaqty jaqsy oqımyn; Meniń jazýym jaqsy; Meniń tártibim jaqsy;
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi 2 mın
Sáıkestendirý testi «Zıankester» A. Ósimdik B. Janýar V. Adam
1. Saıaq 2. Taraqan 3. Mamyqjegi 4. Qandala 5. Búrge 6. Masa
7. Jibekkóbelegi 8. Buzaýbas 9. Shirkeı 10. Sona Jaýap: A - 1, 4, 7, 8 B - 3, 5, 9, 10 V - 2, 4, 5, 6
İİİ. Jańa sabaq
A. Oı qozǵaý
1. Suraq
Móldir jarǵaq tárizdi eki jup qanattary bar otrád qalaı atalady? (jarǵaqqanattylar)
2. jumbaq
Tyrý - tyrý tyrnalar,
Taýǵa qaraı jorǵalar.
(Ara)
Eki basy judyryqtaı,
Ortasy qyldyryqtaı
(Qumyrsqa)
3. Málimet
Toptasyp tirshilik etýine baılanysty minez - qylyǵy kúrdelene túsken. Osyndaı býnaqdeneliler qalaı atalady? ( qoǵamdyq)
B. Maǵynany taný
1. Aralar týraly málimet.
1. Bal arasy – joba
2. Bal týraly – joba
2. Qumyrsqalar týraly málimet.
1. Qumyrsqanyń biz bilmeıtin syrlary – joba
2. Qumyrsqa da sóıleıdi - málimet
• Sarapshy men baqylaýshy sóz alady. Sarapshy - jumysty saralap qorytyndylaıdy. Baqylaýshy - baqylap otyryp baǵa beredi (óte jaqsy, jaqsy, ortasha).
3. Semantıkalyq karta (sýretpen jumys )
Qoǵamdyq býnaqdenelilerdiń tuqym tobyndaǵy daralarynyń erekshelikterin kestege toltyryńdar.
4. Beınefılm kórip «qorek izdeý túısigi» jáne minez - qylyq ereksheligine sıpattama berý. 3 mın
Toptasyp tirshilik etýine baılanysty minez - qylyǵy kúrdelene túsken. Bul ortalyq júıke júıesi arqyly basqarylatyn kúrdeli qubylys. Jemin izdep tabýǵa, qaýip - qaterden qashyp qutylýǵa, urpaq berýge, qatal jaǵdaılarda beıimdelip tirshilik ete alýǵa baǵyttalady. Tuqym qýalaıdy.
V. Oı tolǵanys
«Jarǵaqqanattylardyń mańyzy»
Bal ara Qumyrsqa
Ósimdikti tozańdandyrý. Bal jınaıdy. Aýrýlarǵa emdik qasıeti bar.
Topyraqty qopsytady. Orman ishin tazalaıdy, jándikterge qamqor bola alady
Bilgeniń jón! Eger ara shaǵyp alsa sizge marganes eritindisi (margansovka), muz, túımedaǵy men aqjelek (petrýshka) qajet bolady. 1 - Qadam - pınset, ıne arqyly jaranyń ishinde qalǵan aranyń bizgegin shyǵarý kerek, bolmasa saýsaqty paıdalaný kerek. Aldyn ala sýmen nemese sýtek totyǵymen tazalaý qajet.
2 - Qadam - túsi qyzyl - kúlgin kalıı permanganatyn (margansovka) maqtaǵa malyp, shaǵylǵan jerdi súrtińiz. Ol bolmasa sýtek totyǵyn nemese tuzdalǵan sý qoldanýǵa bolady.
3 - Qadam - Shaǵylǵan jerge muz kesegin basyńyz. Ol jaranyń isinýin kemitedi. Dári qobdıshańyzdan belsendirilgen kómir tabylsa, onyń 3 dárisin maıdalap, 1 shaı qasyq sý qosyp, aralastyryp, jaranyń betine jaǵyńyz. Betin dákemen jabyńyz. Osylaısha shaǵylǵan jerdiń ýy tezirek ketip, isinbeıdi.
4 - Qadam - Endi jarany ishteı emdeý kerek. 1 shaı qasyq keptirilgen shaıqýraı (zveroboı), qyrmyzy (kalendýla), túımedaǵy ne shalfeı ósimdikterin 1 staqan qaınaǵan sýmen aralastyryp, 15 - 20 mınýtqa qoıyńyz. Eritindini súzip, jartysyn birden, ekinshi jartysyn 1 saǵattan keıin ishińiz.
5 - Qadam - Keıbir jaǵdaıda shaǵylǵan jer qyzaryp, qatty isip ketedi. İsikti basý úshin, balǵyn aqjelek japyraqtaryn maıdalap, ústine qaınaǵan sý quıyńyz. Sýyǵan kezde qaınatpaǵa taza mata ne dákeni malyp, jaranyń betin basyńyz.
Ara shaqqannan keıin ózińizdi nashar sezinip, júregińiz aınyp, qyzýyńyz kóterilip, dem alýmen qıyndyqtaryńyz bolsa, tezirek dárigerdiń kómegine júgingýińiz kerek. Bul alergıanyń belgileri bolýy múmkin.
Sondaı - aq, tabıǵat aıasyna demalysqa shyqqanda túrli átirler men ıisi ótkir kosmetıkalyq zattar qoldanbaı, tym jarqyn tústerge kıinbeńiz, bul aralardyń kóńilin qyzyqtyrýy múmkin.
Ádebı shyǵarma. Ó. Turmanjanov «Qumyrsqalar, aralar – qıyspas dos, qudalar»
Ótebaı TURMANJANOV - Qumyrsqalar, aralar – qıyspas dos, qudalar
Ertede bir ormanda,
Ózi salǵan qorǵanda,
Bir top ara turypty:
Bári eńbekker jan eken,
Jegenderi bal eken,
Han, hansha, han – Ara.
toı jasap elin jınap
Jar salyp, boıjetken
Qyzyn laıyqty adamǵa
Kúıeýge bermekshi bolady
Han qyzyn almaqqa
Taqyryby: Aralar men qumyrsqalar – qoǵamdyq býnaqdeneliler.
Sabaqtyń maqsaty: 1. Aralar men qumyrsqalardyń tirshiligi men otbasy qurý erekshelikterin jáne minez - qulyqtary men túısigi jaıly málimet alý.
2. Pánge, taqyrypqa baılanysty qyzyǵýshylyq taryn izdený, qurý jáne salystyrýǵa tapsyrmalar berý arqyly damytý.
3. Olardyń tabıǵattaǵy jáne adam ómirindegi mańyzy jaıly bilý, ómirde qoldana bilýge úıretý jáne olardy qorǵaýǵa tárbıeleý.
Qural - jabdyqtar: beınefılm, jobalar, sýretter, test paraqtary.
Sabaqtyń tıpi: jańa Sabaqtyń túri: jobalaý
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi 2mın
Oqýshylardyń sabaqqa daıyndyǵyn baqylaı otyryp, zeıinin sabaqqa aýdarý.
Psıhologıalyq daıyndyq: Meniń kóńilim jaqsy; Men sabaqty jyldam oryndaımyn
Men sabaqty jaqsy oqımyn; Meniń jazýym jaqsy; Meniń tártibim jaqsy;
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi 2 mın
Sáıkestendirý testi «Zıankester» A. Ósimdik B. Janýar V. Adam
1. Saıaq 2. Taraqan 3. Mamyqjegi 4. Qandala 5. Búrge 6. Masa
7. Jibekkóbelegi 8. Buzaýbas 9. Shirkeı 10. Sona Jaýap: A - 1, 4, 7, 8 B - 3, 5, 9, 10 V - 2, 4, 5, 6
İİİ. Jańa sabaq
A. Oı qozǵaý
1. Suraq
Móldir jarǵaq tárizdi eki jup qanattary bar otrád qalaı atalady? (jarǵaqqanattylar)
2. jumbaq
Tyrý - tyrý tyrnalar,
Taýǵa qaraı jorǵalar.
(Ara)
Eki basy judyryqtaı,
Ortasy qyldyryqtaı
(Qumyrsqa)
3. Málimet
Toptasyp tirshilik etýine baılanysty minez - qylyǵy kúrdelene túsken. Osyndaı býnaqdeneliler qalaı atalady? ( qoǵamdyq)
B. Maǵynany taný
1. Aralar týraly málimet.
1. Bal arasy – joba
2. Bal týraly – joba
2. Qumyrsqalar týraly málimet.
1. Qumyrsqanyń biz bilmeıtin syrlary – joba
2. Qumyrsqa da sóıleıdi - málimet
• Sarapshy men baqylaýshy sóz alady. Sarapshy - jumysty saralap qorytyndylaıdy. Baqylaýshy - baqylap otyryp baǵa beredi (óte jaqsy, jaqsy, ortasha).
3. Semantıkalyq karta (sýretpen jumys )
Qoǵamdyq býnaqdenelilerdiń tuqym tobyndaǵy daralarynyń erekshelikterin kestege toltyryńdar.
4. Beınefılm kórip «qorek izdeý túısigi» jáne minez - qylyq ereksheligine sıpattama berý. 3 mın
Toptasyp tirshilik etýine baılanysty minez - qylyǵy kúrdelene túsken. Bul ortalyq júıke júıesi arqyly basqarylatyn kúrdeli qubylys. Jemin izdep tabýǵa, qaýip - qaterden qashyp qutylýǵa, urpaq berýge, qatal jaǵdaılarda beıimdelip tirshilik ete alýǵa baǵyttalady. Tuqym qýalaıdy.
V. Oı tolǵanys
«Jarǵaqqanattylardyń mańyzy»
Bal ara Qumyrsqa
Ósimdikti tozańdandyrý. Bal jınaıdy. Aýrýlarǵa emdik qasıeti bar.
Topyraqty qopsytady. Orman ishin tazalaıdy, jándikterge qamqor bola alady
Bilgeniń jón! Eger ara shaǵyp alsa sizge marganes eritindisi (margansovka), muz, túımedaǵy men aqjelek (petrýshka) qajet bolady. 1 - Qadam - pınset, ıne arqyly jaranyń ishinde qalǵan aranyń bizgegin shyǵarý kerek, bolmasa saýsaqty paıdalaný kerek. Aldyn ala sýmen nemese sýtek totyǵymen tazalaý qajet.
2 - Qadam - túsi qyzyl - kúlgin kalıı permanganatyn (margansovka) maqtaǵa malyp, shaǵylǵan jerdi súrtińiz. Ol bolmasa sýtek totyǵyn nemese tuzdalǵan sý qoldanýǵa bolady.
3 - Qadam - Shaǵylǵan jerge muz kesegin basyńyz. Ol jaranyń isinýin kemitedi. Dári qobdıshańyzdan belsendirilgen kómir tabylsa, onyń 3 dárisin maıdalap, 1 shaı qasyq sý qosyp, aralastyryp, jaranyń betine jaǵyńyz. Betin dákemen jabyńyz. Osylaısha shaǵylǵan jerdiń ýy tezirek ketip, isinbeıdi.
4 - Qadam - Endi jarany ishteı emdeý kerek. 1 shaı qasyq keptirilgen shaıqýraı (zveroboı), qyrmyzy (kalendýla), túımedaǵy ne shalfeı ósimdikterin 1 staqan qaınaǵan sýmen aralastyryp, 15 - 20 mınýtqa qoıyńyz. Eritindini súzip, jartysyn birden, ekinshi jartysyn 1 saǵattan keıin ishińiz.
5 - Qadam - Keıbir jaǵdaıda shaǵylǵan jer qyzaryp, qatty isip ketedi. İsikti basý úshin, balǵyn aqjelek japyraqtaryn maıdalap, ústine qaınaǵan sý quıyńyz. Sýyǵan kezde qaınatpaǵa taza mata ne dákeni malyp, jaranyń betin basyńyz.
Ara shaqqannan keıin ózińizdi nashar sezinip, júregińiz aınyp, qyzýyńyz kóterilip, dem alýmen qıyndyqtaryńyz bolsa, tezirek dárigerdiń kómegine júgingýińiz kerek. Bul alergıanyń belgileri bolýy múmkin.
Sondaı - aq, tabıǵat aıasyna demalysqa shyqqanda túrli átirler men ıisi ótkir kosmetıkalyq zattar qoldanbaı, tym jarqyn tústerge kıinbeńiz, bul aralardyń kóńilin qyzyqtyrýy múmkin.
Ádebı shyǵarma. Ó. Turmanjanov «Qumyrsqalar, aralar – qıyspas dos, qudalar»
Ótebaı TURMANJANOV - Qumyrsqalar, aralar – qıyspas dos, qudalar
Ertede bir ormanda,
Ózi salǵan qorǵanda,
Bir top ara turypty:
Bári eńbekker jan eken,
Jegenderi bal eken,
Han, hansha, han – Ara.
toı jasap elin jınap
Jar salyp, boıjetken
Qyzyn laıyqty adamǵa
Kúıeýge bermekshi bolady
Han qyzyn almaqqa
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
9 - synypqa arnalǵan jyldyq qorytyndy test tapsyrmalary
